2-24-80/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-80

Tsiviilasi

T.Y hagiavaldus V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

8541,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.Y , isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja advokaat Reeli Kalme, e-post

XXX;

Kostja V.Y , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja Toomas Alp, e-post XXX

Menetlusviis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.Y hagi V.Y vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V.Y hageja T.Y kasuks põhivõlg 4800 eurot, intress 11,18

eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 405,76 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 2399,78 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata põhivõlgnevuselt (s.o. 7199,78 eurot)

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2024

kuni kohustuse täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata hageja nõue kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas

12 eurot ja intressi nõue summas 11,18 eurot.

6. Jätta

rahuldamata

hageja

taotlus

kohtuotsuse

täitmise

korra

kindlaksmääramiseks.

7. Jätta menetluskulud kostja V.Y kanda.

8. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 3811 eurot.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3811 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

2-24-80

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes

menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §

187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE

1. T.Y esitas Pärnu Maakohtule hagi V.Y vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju hüvitamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0

Diisel Automaat, läbisõiduga 165 700, registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu

ning vormistasid sõiduki omanikuvahetuse Transpordiameti e-teeninduses. Hageja tasus kostjale

sõiduki ostuhinna 4 800 eurot kahes osas - 06.03.2023 lepingu käsirahana 450 eurot ning

09.03.2023 ülejäänud ostuhinna 4 350 eurot. Kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle

09.03.2023. Peale sõiduki valduse üleandmist ja paaripäevast kasutamist selgus, et sõidukil

esinevad sõitmist takistavad vead. Nii näiteks ilmnes linnasõidul, et ristmikel/fooride taga

kohapealt sõitu alustades ei olnud nö vedu. Tavapäraselt piduri pedaali vabastades alustab

sõiduk veeremist. Antud sõiduk vedu ei alustanud, selleks tuli tugevalt vajutada gaasipedaalile.

Samuti aeglustades liikumist enne seisma jäämist (nt foori taga) hakkas sõiduk algselt justkui

kiirendama ja siis suri välja ning käigukast läks avariirežiimile. Need vead proovisõidul, mis

sooritati maanteel, ei ilmnenud. 11.03.2023 õhtul helistas hageja kostjale ning teatas ilmnenud

puudustest ning tegi ettepaneku lepingust taganemiseks. Kostja lubas kaaluda, kas ja milliseid

sõiduki remonttöid ta võiks kompenseerida, kuid konkreetset kokkulepet sõidukil ilmnenud

puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamise osas pooled ei sõlminud. Soovides siiski

sõidukit kasutada ja lootuses sõiduk korda saada, tellis hageja perioodil 13.03-25.03.2023

sõiduki remontimiseks hooldusvahendeid ja varuosasid ning korraldas sõiduki hädavajalike

remonttööde teostamise. Sõidukil ilmnenud vigade tõttu sõiduki tausta uurimisel selgus, et ka

sõiduki päritolu ei vasta müügikuulutuses kirjeldatule ja Transpordiametis registreeritule ning

müügikuulutuses avaldatud erinevaid omadusi/lisasid tegelikkuses sõidukil ei eksisteeri.

Müügikuulutuse kohaselt müüs kostja sõidukit kui äsja Saksamaalt toodut, õige läbisõiduga

ning heas sõidukorras olevat. Lisaks kinnitas kostja müügikuulutuses, et tehtud on sõiduki

hooldus, mis sisaldab kütusefiltri, mootori- ja käigukastiõli vahetust. Hageja on sõiduki

soetamisel tuginenud eelviidatud kostja kirjalikele ja ka sõidukiga tutvumisel antud suulistele

avaldustele. Tegelikkuses sõiduk ei olnud äsja toodud Saksamaalt, ei olnud õige läbisõiduga ega

olnud heas sõidukorras. Kuigi kostja on hagejale müünud sõiduki eraisikuna, siis on sõidukite

müük tegelikult kostja ettevõtlus. Seega müüs kostja ka hagejale sõiduki majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva isikuna ja hageja oli müügilepingut sõlmides tarbija.

2. 27.03.2023 andis hageja kostjale täiendava tähtaja lepingust tuleneva kohustuse

nõuetekohaseks täitmiseks ning ettepanekute tegemiseks. Hageja helistas 03.04.3023 kostjale

ning teavitas kostjat H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika käigus ilmnenud vigadest.

03.04.2023 vastas kostja kirjalikult hageja kohustuste täitmise ettepanekule, et on valmis

olukorda konstruktiivselt lahendama, kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse

üleminekul ning ostja pole neid ise põhjustanud. Hageja vastas kostja 03.04.2023 vastusele

05.04.2023, kus tõi uuesti välja sõidukil esinevad vead ning tegi taas ettepaneku lepingust

2-24-80

taganemiseks. Ühtlasi saatis hageja kostjale H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud diagnostika

aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise. Samas kirjas tegi

hageja ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi sõiduki

täiendav kontroll. Kostja teatas 09.04.2023 vastuses, et ei nõustu hageja seisukohtadega ning

keeldub igasugusest koostööst. 11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse

seoses kostja olulise lepingurikkumisega, milles teatas, et on valmis sõiduki tagastama. Kostja

vastas lepingust taganemise avaldusele 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust

taganeda, seega kostja ei tule hageja viidatud ajal ja kohas sõidukit vastu võtma ega ole nõus

müügihinda tagastama. Hageja lepinguline esindaja edastas 09.05.2023 kostjale kirja, milles

palus teatada, kas kostja jääb oma seisukoha juurde ja keeldub tagasitäitmisest või on kostja

valmis asja kohtuväliselt lahendama, tagastades lepingu alusel saadud ostuhinna 4800 eurot

ning saades tagasi hagejale müüdud sõiduki. Hageja esindaja selgitas kirjas, et kuivõrd hagejale

on kostja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju, mis on seotud sõiduki parandamisega seotud

kuludega summas 1528,61 eurot ja kahju kindlakstegemisega seotud õigusabikuludega summas

405 eurot, siis tuleb kostjal hüvitada ka kahju, mille suurus on kokku 1933,61 eurot. Kostja

vastas, et jääb enda seisukoha juurde ja lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed

eeldused ei ole täidetud. Hageja on seisukohal, et kõike ülaltoodut arvestades on kostjaga

sõlmitud müügilepingust taganemine põhjendatud ning taganemise formaalsed ja materiaalsed

eeldused on täidetud. Müügikuulutus on osa lepingust. Kostja avaldatud müügikuulutuses

esitatu ei vasta tõele ning kostja ei ole hagejat puudustest teavitanud. Hageja ostis sõiduki

igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole sõiduk selle varjatud

puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Sõiduki kordategemiseks kuluks

suurem summa, kui oli sõiduki müügihind. Seega on hagejal õigus nõuda tasutud ostuhinna

4800 euro tagastamist, tagastades kostjale sõiduki. Eeltoodud asjaoludel on hageja pidanud

tegema vältimatud kulutusi, mis on tingitud kostja lepingurikkumisest ja mida hageja ei oleks

pidanud tegema, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hagejale on seetõttu tekkinud kahju

kokku summas 2411,78 eurot. Kuivõrd hageja taganes lepingust 11.04.2023 ja teatas kostjale,

et taganeb lepingust alates 11.04.2023, siis on hagejal alates müügilepingu sõlmimisest ja raha

üleandmisest kuni selle ajani õigus nõuda kostjalt intressi ostuhinna summalt 4800 eurot.

Intress alates müügilepingu sõlmimisest ja raha (ostuhinna) saamisest kuni lepingust

taganemiseni on 22,36 eurot. Kuivõrd kostja ei ole tagastanud hagejale ostuhinda, aga leping

lõppes 11.04.2023 ning siis muutus ka ostuhinna tagastamise kohustus sissenõutavaks, on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.04.2023.

Alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni võlgneb kostja hagejale võlgnevuse põhisummalt 4

800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka

viivised kahju hüvitamise nõudelt 2411,78 eurolt alates hagiavalduse esitamisest. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 4 800 eurot, intress summas 22,36 eurot

ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 405,76 eurot. Samuti

palub hageja määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas 4800 eurot ja sõiduauto

Audi 2.0 Diisel Automaat, registreerimismärgiga XXX tagastama üheaegselt. Hageja palub

mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas 2 411,78 eurot ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja tasumata põhinõudelt viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millest ajendatuna hageja

tehingu tagasitäitmist nõuab. Sellega faktiliselt kaasneks kostjale kahju tekitamine hageja poolt

asjale tehtud põhjendamatute kulutuste arvel, mida kostja ei saa pidada põhjendatuks. Kui

hageja sai aru, et tema asja nõutud viisil kasutada ei saa, pidanuks ta asja säilitama esialgsel

muutmata kujul. Asjale parenduste tegemine viitab hageja kavatsusele asi endale jätta. Kuni

2-24-80

ekspertiisi tegemiseni on autoga sõidetud 2980 kilomeetrit, seega võisid ja pidid aktis toodud

vead tekkima ostu-müügitehingu sõlmimisest ja asja üleandmisest tunduvalt hiljem. Hageja

väide nagu oleks temale olnud väga oluline, et sõiduk oleks äsja toodud Saksamaalt, tuleb jätta

tähelepanuta. Hageja kontrollis ostu-müügilepingu sõlmimise ja asja üleandmise eelselt auto

seisukorda eriseadme – kompuuteriga ja mingeid vigu ei avastanud. Täielikult arusaamatuks

jääb hageja väide, et sõitu alustades ei olnud n.ö. vedu. Tegemist on diiselautoga, millel puudub

bensiinimootori erksus. Teel võib olla konarusi, tee võib kulgeda ülesmäge ja ka sellisel juhul

automaatkäigukastiga auto ei hakka piduripedaali vabastamisel koheselt liikuma. Ostja ostis 16

(kuusteist ) aastat vana kasutatud sõiduki. Ostja pidi aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil

ei saa olla uue sõiduki omadusi. Hagejal oli ostu-müügilepingu sõlmimisel kaasas spetsialist,

kes kontrollis autot kompuutriga ja tegi ühtlasi proovisõitu, kiites auto omadusi ja

käiguvahetuse sujuvust. Ei oma sisulist tähtsust, mitut autot hageja korraga müüb. Eksperdi

arvamus, et tehingu sooritamise hetkel oli sellise auto turuhind 2500.- eurot, tuleb jätta

tähelepanuta. Pooltel on mistahes hinnas õigus kokku leppida. Hind on ostu-müügilepingu

oluline tingimus. Ostjal on õigus nõuda kas asja parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist või

taganeda ostu- müügilepingust, hageja aga kasutab mitut õiguskaitsevahendit korraga. Asjal

peavad olema tema harilikud sedalaadi asjade jaoks ettenähtud omadused. Ostja kontrollis auto

üle, teostas proovisõidu, järelikult need omadused asjal esinesid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus taganemisest tulenevate formaalsete ja

materiaalsete eelduste täidetust ning kostja vastutust hageja ees ja lahendab hageja ostuhinna

tagastamise nõude (kohtuotsuse p.-d 8-24), järgnevalt hindab kohus hageja kahju hüvitamise,

intressi ja viivise nõudeid (kohtuotsuse p.-d 25-34), lahendab hageja taotluse kohtuotsuse

täitmise korra kindlaksmääramiseks (kohtuotsuse p.-d 35-37) ning lõpuks võtab kohus kokku

asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (kohtuotsuse p.-d 38-48).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

6. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS

§ 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg

1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus tuvastab esitatud tõendite ja poolte väidete alusel, millele vastuväiteid ei esitatud

järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0 Diisel Automaat

registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu (dtl 120-123);



hageja tasus kostjale sõiduki ostuhinna kokku 4 800 eurot kahes osas (dtl 15-16);



kostja andis sõiduki otsese valduse hagejale üle 09.03.2023;

2-24-80



müügikuulutuses avaldas kostja, et sõiduk on äsja Saksamaalt toodud, heas sõidukorras,

õige läbisõiduga, tehtud on sõiduki hooldus, mis sisaldab mootori- ja käigukastiõli ning

kütusefiltri vahetust, läbisõit 165 700 km (dtl 17);



11.03.2023 teavitas hageja kostjat suuliselt sõidukil esinevate puuduste ilmnemisest (dtl

54-56, 60-61);



perioodil 13.03-25.03.2023 lasi hageja sõidukil teostada hädavajalikud remonttööd (dtl

188-189);



27.03.2023 esitas hageja kostjale ettepaneku sõidukil esinevate puuduste kõrvaldamiseks

ning hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja puuduseid ei kõrvalda, taganeb hageja

müügilepingust ning tagastab ostetud sõiduki (dtl 54-56);



03.04.3023 teatas kostja hagejale, et ta on valmis olukorda konstruktiivselt lahendama,

kui leiab tõendamist, et sõidukil olid puudused valduse üleminekul müüjalt ostjale ning

ostja pole neid ise põhjustanud (dtl 57-59);



03.04.2023 ja 05.04.2023 teavitas hageja kostjat H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud

diagnostika käigus ilmnenud vigadest ning edastas H OÜ poolt 03.04.2023 teostatud

diagnostika aruande, carVerticali väljavõtte ning sõiduki müügikuulutuse kuvatõmmise

ning tegi ettepaneku viia Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduses 19.04.2023 läbi

sõiduki täiendav kontroll (dtl 57-59);



09.04.2023 vastuses teatas kostja, et keeldub hagejaga koostööst (dtl 60-61);



11.04.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse koos lisadega, millele

kostja vastas 16.04.2023, et hagejal puudub õiguslik alus lepingust taganeda (dtl 62-

101).



09.05.2023 teavitas hageja kostjat hagejale lepingurikkumise tõttu tekitatud kahjust ja

selle suurusest ning andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks (dtl 180-181);



15.05.2023 teatas kostja, et jääb enda seisukoha juurde ja leiab, et lepingust taganemise

materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud ning ta ei nõustu kahju hüvitamisega

(dtl 180-181).

8. Hageja väidete kohaselt peale sõiduki valduse üleandmist 09.03.2023 ja paaripäevast

kasutamist selgus, et sõidukil esinevad sõitmist takistavad vead, mistõttu sõiduauto ei vastanud

müügilepingus kokkulepitud tingimustele ja hageja oli õigustatud kasutama

õiguskaitsevahendina lepingust taganemist ja nõudma kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad selle

üle, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda sõidukil esinevate vigade tõttu. Kostja leiab, et

asjaolul, et auto toodi läbi Leedu, ei ole mingit tähtsust ja hageja oli müügilepingu tingimustest

teadlik, hageja kontrollis autot lepingu eelselt ja vigu ei avastanud ning 16 aastat vanal autol ei

saa kostja hinnangul olla uue sõiduki omadusi. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja

poolt tehtud kulutused sõiduki remontimiseks olid vajalikud.

9. Kohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte 03.06.2024 määruses müügilepinguna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Käesolevas

asjas puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 09.03.2023 sõiduauto Audi A4 2.0

Diisel Automaat registreerimismärgiga XXX suulise ostu-müügilepingu ning hageja kui ostja

tasus selle eest kokkulepitud summa 4800 eurot.

10. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas sõidukite müük on kostja ettevõtlus. Hageja leiab, et

kuigi kostja on hagejale müünud sõiduki eraisikuna, siis on sõidukite müük tegelikult kostja

ettevõtlus, mistõttu hageja ja kostja suhetele kohalduvad VÕS tarbija täiendavat kaitset

reguleerivad sätted. Kostja vaidleb hageja vastavasisulisele väitele vastu ja leiab, et sellel, mitu

autot kostja müüb, ei ole asja lahendamisel mitte mingisugust tähtsust.

11. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu alljärgneval põhjendusel. Nimelt hageja väidete

2-24-80

kohaselt ning äriregistri andmetel on G OÜ registreeritud 12.01.2023, so vahetult enne hagejaga

müügilepingu sõlmimist. Hageja väidete kohaselt äriühingu tegevusalaks on sõiduautode ja

väikebusside müük. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja on G OÜ juhatuse

liige (dtl 47). Kohus järeldab auto24.ee portaali väljavõtetest, et hagiavalduse esitamise seisuga

oli kostja eraisikuna avaldanud viimase 12 kuu jooksul 5 sõiduki aktiivset müügikuulutust ning

mitteaktiivsed olid 31 müügikuulutust. Arvestades aktiivsete ja mitteaktiivsete kuulutuste sisu

järeldab kohus, et eraisikuna tegeles kostja aastase perioodi jooksul vähemalt 15 erineva

sõiduauto müügiga (dtl 48-53). Kohus leiab, et kostja sellist tegevust autode müümisel tuleb

pidada majandustegevuseks. Tegemist on olnud regulaarse kostja tegevusega ja arvestades, et

hagejaga sõlmitud müügilepingu puhul esines kostja eraisikuna, viitab kostja tegevus niivõrd

laiaulatuslikul autode müügil tema kavatsusele kasumit teenida. Kostja juhatuse liikmeks olek

äriühingus ei välista sõidukite müüki iseseisva, püsiva ja tulu saamise eesmärgil teostatava

majandustegevusena. Eeltoodust tulenevalt müüs kostja vähemalt 12 kuu jooksul sõidukeid

majandustegevuses, seega on kostja ettevõtja VÕS § 1 lg 6 tähenduses ning 09.03.2023

sõlmitud müügileping on tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg 4 mõttes, mistõttu kohalduvad

pooltevahelistele suhetele lisaks VÕS § 2171 sätted.

12. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, s.t kas

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, mh. kas lepingu esemel esineva

puuduse näol oli tegemist lepingu olulise rikkumisega ning kas kostja pidi olema teadlik

asjaoludest, et sõiduk ei ole toodud äsja Saksamaalt, ta ei ole heas sõidukorras ja kas kostja oli

teadlik auto tegelikust läbisõidust.

13. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-34-13 p-s 14 rõhutanud, et lepingust taganemise

kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised

(materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

57-11, p 28). Kohus märgib, et VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse

tegemisega teisele poolele ning VÕS § 116 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

14. Kostja on oma kohustust rikkunud, kui hagejale müüdud ese ei vasta kooskõlas VÕS § 2171

lõikega 2 ja 3 lepingutingimustele. VÕS § 14 lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi

pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise

huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus

andmeid, peavad need olema tõesed. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele peab

lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele

poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades

äratuntav oluline huvi. VÕS § 2171 lg 1 kohaselt peab asi vastama lepingutingimustele ja lg 2 p

1 kohaselt asi loetakse lepingutingimustele vastavaks, kui muuhulgas selle kirjeldus, kvaliteet,

kasutusviis ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele ning lg 3 p 1 kohaselt peab

asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Riigikohus on 30.05.2017

lahendi nr 3-2-1-46-17 punktis 19 leidnud, et kolleegiumi arvates võib ka müügikuulutuses

esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes.

Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või

vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. Riigikohus on 28.03.2012 lahendi nr 3-2-1-17-12 punktis

15 leidnud, et müüja müügieseme omaduste kohta antud kinnitused (eseme omaduste kohta

antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi olema tõesed sõltumata müügiesemest.

Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme

kohta lepingueelsetel läbirääkimistel asjaolude avaldamise kohustuse ulatust täpsustavad VÕS §

14 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seadus § 95. Riigikohus on 25.05.2015 lahendi nr 3-2-1-50-15

punktis 18 leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele

2-24-80

mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja

samuti puudustest ei teadnud.

15. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid sellest, et kuulutuses avaldatud andmed sellest, et

sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, andmed sõiduki läbisõidu kohta ja sõiduk on heas

sõidukorras ei olnud tõesed, kostja on menetluses väitnud üksnes, et see ei ole üldse oluline kas

auto toodi Saksamaalt otse või läbi Leedu, ostja ostis 16 aastat vana kasutatud sõiduki ja pidi

aru saama ja teadma, et nimetatud sõidukil ei saa olla uue sõiduki omadusi ning tegemist ei ole

olulise lepingurikkumisega.

16. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal siiski õigus

eeldada, et tegemist on sõidukiga, mis oli äsja toodud Saksamaalt. Hageja poolt esitatud portaali

CarVertical 03.04.2023 taustauuringust aga nähtub, et sõidukit müüdi Leedus juba alates 2022.

aasta juulist ja see on registreeritud Eestis alles veebruaris 2023 (dtl 18-34). Transpordiameti

21.04.2023 vastusest nähtuvalt on sõiduk Saksamaa registrist kustutatud 09.06.2022, Leedus on

müügileping sõlmitud 23.01.2023 (dtl 35-37). Seega Eestis on sõiduk esimest korda

registreeritud alles 07.02.2023 ehk 8 kuud pärast sõiduki Saksamaa registrist kustutamist ning

müügikuulutuses avaldatud info sellest, et sõiduk on toodud äsja Saksamaalt, ei ole tõene

avaldus.

17. Müügikuulutuses avaldas kostja sõiduki läbisõidu mõõdiku näiduks 165 700 km. Kohus

loeb Reval Auto 19.04.2023 üldkontrolli lehega ja sellele lisatud arvega tõendatuks, et mootori

juhtplokist loetud läbisõidu tulemiks oli sõiduautol tegelikkuses 19.04.2013 seisuga 193 194

km, kusjuures üldkontrolli lehelt nähtub, et 19.04.2023 seisuga oli odomeetri näit 168343 km

(dtl 38-41). Seega oli sõiduki tegelik läbisõit ca 25 000 km suurem, kui kostja müügikuulutuses

avaldas. Samale seisukohale on asunud hageja poolt esitatud eksperdi arvamuses nr 22172/2023

ekspert (dtl 102-119). Ekspert on eksperdi arvamuses märkinud, et sõiduki salongi kulumisaste

viitab odomeetri näidust märkimisväärselt suuremale läbisõidule, milleks tõenäoliselt on üle

300 000 kilomeetri. Eksperdi hinnangul on sõiduki oodmeetri näiduga manipuleeritud.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et müügikuulutuses avaldatud sõiduki läbisõit ei olnud

tõene.

18. Müügikuulutuses avaldas kostja sedagi, et sõiduk on heas sõidukorras. Hageja ja H OÜ

vahelisest kirjavahetusest nähtub, et vahetult peale sõiduki omandamist 26.03.2023 on hageja

pöördunud H OÜ poole seoses murega, et auto käigukast ei tööta korrapäraselt (dtl 42-43). H

OÜ 03.04.2023 arvest nähtub, et sõiduautole teostatud käigukasti spetsiaaldiagnostika käigus

tuvastati sõiduautol puudustena käigukastirike, võimalik turbodefekt ning mootori tahmamine

(dtl 44). Kohtule esitatud eksperdi arvamusest nähtub, et ekspert on leidnud, et sõiduki Audi A4

reg märk XXX seisukord halb. Sõiduk on tugevalt kulunud, esineb hulgaliselt rikkeid ja

tehniline seisukord ei vasta teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele (lõtkud

esisilla liigendites, puuduv DPF filter). Esineb kõrvaldamata avariilisi vigastusi ja avariiliste

vigastuste ebakvaliteetseid kõrvaldamise jälgi (dtl 102-119). Ekspert leidis, et sõiduki seisukord

ei vasta müügikuulutuses olevale informatsioonile, sõidukil esineb märkimisväärseid rikkeid,

mida pole müügikuulutuses avaldatud (käigukasti rike, vaid osaliselt kõrvaldatud avariilised

vigastused, DPF puudumine jms.). Eksperdile esitatud sõiduk ei vasta teeliikluses osalevatele

sõidukitele kehtestatud nõuetele. Kostja on kohtule esitanud Transporter OÜ 21.02.2023 arve

tõendamaks, et sõiduautole on teostatud vahetult enne müüki remonttööd (dtl 221). Kohus leiab,

et asjaolust, et 21.02.2023 on sõidukile teostatud remonttööd, ei tulene kohtu hinnangul

järeldust, et sõiduk sai müügi hetkeks sellisesse seisukorda, et see vastaks teeliikluses

osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele ega nähtu sedagi, et autol oleks teostatud töid

seonduvalt käigukasti rikkega. Samuti ei tõenda tehnoülevaatuse läbimine, et sõiduk oli selle

müümise hetkel ja vahetult peale seda heas sõidukorras ega ka F-K Motors OÜ 01.02.2023 arve

(dtl 223-226, 251). Kohus nõustub hagejaga selles, et arvel toodud üldsõnaline viide ei tõenda,

et sõiduki seisukord vastas tehnilistele nõuetele ja müügikuulutuses toodud infole ning

2-24-80

müügilepingu sõlmimisel sõidukil puudusi ei olnud. Eeltooduga on tõendamist leidnud hageja

väited sellest, et vahetult peale müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil vead ja

müügikuulutuses avaldatud teave sellest, et sõiduk on heas sõidukorras ei vastanud tõele.

19. Kohtule ei ole pooled esitanud tõendeid sellest, missugustele tingimustele pidi müüdav auto

suulise müügilepingu kohaselt vastama. Samas oli hagejal õigus tugineda lepingueelsetel

läbirääkimistel talle avaldatud teabele auto omaduste kohta, sh müügikuulutuses märgitule ja

selles kajastatud tingimustele sellest, et sõiduk on äsja toodud Saksamaalt, sõiduk on õige

läbisõiduga ning sõiduk on heas sõidukorras. Müügikuulutusest nähtus teave selle kohta, et

müüdav auto on äsja toodud Saksamaalt, õige läbisõiduga 165 700 km ning heas sõidukorras.

Kostja ei ole esitanud tõendeid sellest, et kostja oleks juhtinud hageja tähelepanu sellele, et

müügikuulutuses avaldatu ei ole tõene ja tegelikkuses on sõiduk toodud Leedust, auto

läbisõidumõõdiku näit ei pruugi olla õige ja tegelikkuses ei ole sõiduk heas sõidukorras ja

sõidukil esineb muuhulgas käigukastirike, mootori tahmamine ja võimalik turbodefekt. Seega

pidi müüja andma üle sõiduki, mis on äsja toodud Saksamaalt, mille läbisõit oli 165 700 km ja

muus osas pidi auto vastama heas sõidukorras oleva auto keskmisele kvaliteedile.

20. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk ei vastanud ühelegi eelpool nimetatud ja

kokkulepitud tingimustele, kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et müügilepingu sõlmimisel

oleks kostja avaldanud hagejale, et müügikuulutuses avaldatu ei ole nimetatud puuduste osas

tõene ja müüja on seega selles osas müügilepingut rikkunud. Vaidlus puudub, et hageja ostis

sõiduki igapäevaseks kasutamiseks, kuid eksperdi hinnangu kohaselt ei ole sõiduk selle

varjatud puuduste tõttu isegi teeliikluseks osalemiseks kõlbulik. Kostja teadmine oma kohustuse

rikkumisest ega asja puudusest ei välista kostja vastutust. Iseenesest on usutav, et kostja ei

pruukinud vigade olemasolust teada, kuna puuduvad andmed, et sõiduk oleks peale Eestisse

saabumist läbinud diagnostika, mille alusel sõidukil esinevaid puudusi sõiduki korrasoleku osas

ja läbitud kilometraaži osas oleks saanud kindlaks teha. Samas ei näe VÕS § 218 ega ka üldine

võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja

teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest (vt ka Riigikohtu 25.10.2004 otsust

asjas nr 3-2-1-115-04, p 24).

21. Kohus leiab, et viidatud puudused on olulised puudused. Sõiduauto õige läbisõit võib

oluliselt mõjutada võimaliku ostja otsustust sõiduki ostmisel või ostmata jätmisel ka juhul, kui

vahe on tegelikkusega 25 000 km. Sõiduki läbisõiduga kaasneb vältimatult sõiduki osade

proportsionaalne üldine kulumine ning sellega seonduvalt sõiduki tehnilise üldseisundi

kvalitatiivne tase, nii nagu on ka ekspert eksperdi arvamuses leidnud. Seetõttu on vältimatult

tegemist olulise lepingutingimusega. Hageja on tõendanud, et sõiduk ei olnud heas sõidukorras.

Vaidlus puudub, et hageja vajas sõidukit, mis oleks heas sõidukorras ja mida oleks olnud

võimalik igapäevaselt liikluses kasutada. Hageja on menetluses ka selgitanud, et tema jaoks oli

oluline, et sõiduk on toodud otse Saksamaalt ja ta väljendas seda ka kostjale. Kostja ei ole

hageja vastavaid väiteid vaidlustanud. Hageja poolt kohtule esitatud H OÜ hinnapakkumise

kohaselt kuluks sõidukil esinevate vigade kõrvaldamisele ja sõiduki sõidukorda saamisele 4493

eurot (dtl 45-46). Kohus nõustub hagejaga selles, et puuduste kõrvaldamine ületab sõiduki

ostuhinna, mistõttu ei saa lugeda sõiduki kvaliteeti keskmisele vastavaks ega sõidukit

sõidukorras olevaks. Siinkohal märgib kohus sedagi, et juhul, kui viidatud andmed ei oleks

ostuotsuse langetamisel otsustava tähtsusega puudunuks ka kostjal vajadus andmete eraldi

esiletoomiseks müügikuulutuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hageja pidi

arvestama, et ta ostab 16 aastat vana kasutatud auto. Olukorras, kus müüja avaldab

müügikuulutuses, et auto on äsja toodud Saksamaalt, läbisõit sõidukil on õige ja sõiduk on heas

sõidukorras ja ostja vastavatest eeldusest lähtudes sõiduki ostab, siis avaldatu osas tõele

mittevastava info avaldamisel on tegemist olulistel puudustel põhineva lepingurikkumisega.

Hagejal oli õigus tugineda ostuotsustuse tegemisel müügikuulutuses märgitule. Kostja oleks

võinud vastavad andmed müügikuulutuses märkimata jätta või teatada hagejale, et sõiduk on

2-24-80

tegelikkuses toodud Leedust, läbisõidumõõdiku näit ei pruugi tõele vastata ning sõiduk ei

pruugi olla heas sõidukorras ja vajab remonti. Kuivõrd kostja seda ei teinud ja tõendatud on, et

müügikuulutuses avaldatu erines kokkulepitust, samas kui on üldteada, et ainuüksi sõiduki

läbisõit ja tema sõidukorras olek on üheks määravamaks komponendiks ostuotsustuse tegemisel,

kuna sellest sõltub muuhulgas sõiduauto müügihind, on kohus seisukohal, et sõidukil esines

oluline puudus. Vastupidiselt kostjale leiab, kohus, et hageja ei pidanud otsima varjatud

puudusi, mida ei olnud võimalik tuvastada visuaalse vaatluse käigus ega rakendama erakorralisi

meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks.

22. Vastuseks kostja vastuväidetele sellest, et puudused on tekkinud peale omanikuvahetust,

märgib kohus, et H OÜ 11.04.2024 hinnapakkumisest nähtub, et probleemid ja puudused ei ole

sõidukil tekkinud üleöö, vaid on olnud pikaajalise kulumisprotsessi tulemus. Sisuliselt sama on

kinnitanud ka ekspert. Eksperdi arvamusest nähtub, et sõidukil avastatud puudused pole

tekkinud peale sõiduki omanikuvahetust 2023 märtsis ca 1300 km läbimisel. Sõidukil avastatud

puudused on tekkinud sõiduki loomuliku kulumise tagajärjel, ebapiisava remondi tõttu ning

avariiliste vigastuste vaid osalisel ja ebakvaliteetsel kõrvaldamisel.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 11.04.2023 kostjale müügilepingust taganemise

avalduse, millega taganes kostjaga sõlmitud lepingust ning kostja on avalduse kätte saanud,

millele kostja vastas 16.04.2024. Kohus leiab, et taganemisavaldus esitati kostjale tähtaegselt ja

selle üle pooltel ka vaidlus puudub. Vastavalt VÕS §-le 118 võib esitada taganemiseks

õigustatud lepingu pool taganemise avalduse mõistliku aja jooksul pärast olulisest

lepingurikkumisest teada saamist. Hageja teatas kostjale sõiduki puudustest koheselt pärast

nende avastamist, st juba 11.03.2023 suuliselt ja 27.03.2023 kirjalikult, andes ka tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning taganes müügilepingust 11.04.2023. Eeltoodust tulenevalt on

täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused ja materiaalsed eeldused ning hageja on

11.04.2023 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud mõistliku aja jooksul.

24. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt

rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on

kostjaga sõlmitud sõiduki müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu hagejal esineb alus

nõuda kostjalt VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tagasi seda, mida hageja on kostjale lepingu alusel

üle andnud. Seega tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud 4800

eurot.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2411,78 eurot. Kostja ei ole hageja

eelpool nimetatud nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud.

26. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on

oma kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §

128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 2-17-

1937 p-s 15 asunud seisukohale, et võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu 30. septembri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg

1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või

2-24-80

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et

kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Seega kostja järeldus sellest, et ostjal on õigus nõuda kas asja parandamiseks tehtud

kulutuste hüvitamist või taganeda ostu-müügilepingust, hageja aga kasutab mitut

õiguskaitsevahendit korraga ei välista lepingust taganemise korral hagejal kahju hüvitamist

nõude olemasolu.

27. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud

(VÕS § 115 lg 1), kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on müünud hagejale sõiduki,

mis ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on kandnud vajalikke kulutusi seoses

müügilepingu esemega järgnevalt: tasunud 09.03.2023 riigilõivu sõiduki omanikuvahetuse

vormistamiseks 48 eurot, tasunud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalile

09.03.2023 sõiduki liikluskindlustuse 26,69 eurot, perioodi eest 09.04.2023-08.04.2024

liikluskindlustuse arve Inges Kindlustus AS-ile summas 71,59 eurot ja tasunud perioodil

10.03.2023-18.05.2023 sõiduauto eest kaskokindlustuse makseid 85,02 eurot, (dtl 182, 183,

184, 185). Kuna hageja ei saanud sõidukit eesmärgipäraselt kasutada ja peab sõiduki

tagastama, siis on nimetatud kulu hageja kahju. 28.03.2023 on hageja peale lepingu eseme

puuduste avastamist teostanud AutoDNA.ee sõiduki taustakontrolli tasudes 14,90 eurot ning

carVertical sõiduki taustakontrolli eest tasunud 03.04.2023 hageja selgituste kohaselt ühe

päringu eest 10,99 eurot (dtl 186, 187). Kohus leiab, et kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei

oleks hagejal olnud vajalik ka vastavasisulisi tasulisi päringuid teostada. 14.03.2023 ja

20.03.2023 on hagejale esitatud arved Ojara Motors OÜ poolt sõiduki parandamiseks vajalike

varuosade eest kokku 949,91 eurot, mis on tasutud sularahas (dtl 188, 189). Kostja vaidleb

nendele kulutustele vastu ja leiab, et tema ei pea hüvitama hageja tehtud kulutusi, kuna hageja

soovis autot parandada eesmärgiga seda endale jätta. Hageja on 13.03.2024 seisukohas usutavalt

selgitanud, et kuivõrd sõidukil ilmnesid paari päeva jooksul pärast selle ostmist sõitmist

takistavad vead, kuid hagejal oli tarvis sõidukit kasutada, siis püüdis hageja need puudused ise

kõrvaldada, eeldades, et tegemist on vaid kergesti kõrvaldatavate puudustega. Kui selgus, et

puudused on olulised, mida kerge parandamisega kõrvaldada ei saa, siis alles pöördus hageja H

OÜ ja Reval Auto Esindused OÜ Tallinna esinduse poole, viimaks läbi sõiduki täiendav

kontroll. Puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kindlakstegemiseks tehtud kulutustest tekkis

hagejale kahju, mida ei oleks olnud, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud. Kohtu

hinnangul on tegemist kuludega, mis olid vajalikud sõiduki parandamiseks. Lisaks on hageja

esitanud 30.06.2023 Raja Haldus OÜ arve, mille kohaselt on arve esitatud sõiduauto tehnilise

seisukorra tuvastamise ja kirjaliku ekspertarvamuse koostamise eest 350 eurot, H OÜ arve

käigukasti diagnostika eest 75 eurot ja Reval Auto Esindused OÜ arve sõiduki kontrolli eest

206,68 eurot (dtl 191, 44, 41). Nimetatud kulud seonduvad kahju kindlakstegemiseks vajaliku

kuluga. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostjalt ostetud sõidukit hageja kasutada ei saanud ja

hagejal oli liikumisvahendit tarvis, siis oli hageja sunnitud võtma sihtotstarbelise laenu

14.06.2023 uue auto ostuks, millega kaasnes lepingutasu 156 eurot ja esitanud ka vastava

tõendi (dtl 193). Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele vastu vaielnud. Kohus leiab, et

vastavat kulutust ei oleks hageja pidanud tegema, kui ta oleks saanud kasutada kostjalt ostetud

sõidukit sihipäraselt ja hagejal ei tulnuks juunis võtta sihtotstarbelist laenu uue sõiduki

soetamiseks juhul, kui kostja oleks peale taganemisavalduse saamist hagejale sõiduki

müügihinna tagastanud, mistõttu on tegemist hüvitatava kahjuga.

28. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 405 eurot seoses kohtueelselt

tekkinud õigusabikuludega (dtl 190, 192). Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-

2-24-80

14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel

kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Antud juhul on hageja advokaadibüroo arvega ja

maksekorraldusega tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud

advokaadibüroo poole ning hagejale on osutatud 2,25 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi

maksumusega 405 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis

kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu suurus. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt

tehtud õigusabitoimingute mahtu 2,25 tunni ulatuses.

29. Hageja on enda kahjuna nimetanud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja lepingust taganemise

avalduse näidise eest 12 eurot tasumise, kuid vastav kahju hüvitamise nõue on jäänud hageja

poolt tõendamata. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuvalt oleks hageja tasunud

12 eurot taganemise avalduse näidise saamiseks, jääb hageja kahju hüvitamise nõue eeltoodud

ulatuses rahuldamata.

30. Kohus on seisukohal, et ülejäänud ulatuses kuuluvad hageja kahju hüvitamise nõuded

rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena

võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ja rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna olukorras, kus kostja ei oleks hagejale müünud

lepingutingimistele mittevastavat sõidukit, ei oleks hageja pidanud vaidlusaluseid kulusid

kandma. Seega kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude summas 2399,78 eurot.

31. Hageja on esitanud kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause alusel intressi summas

22,36 eurot väljamõistmise nõude perioodi 09.03.2023 kuni 11.04.2023 eest (34 päeva). Kostja

intressi nõudele vastuväiteid ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-10 p-s 15 märkinud,

et VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad

kohustused ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Sama lõike

kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates

01.01.2023 oli 2,5 % aastas. Hageja tasus müügilepingu alusel kostjale 4800 eurot.

Hagiavalduse esitamise seisuga on vastavalt summalt arvestatud VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intress aga 11,18 eurot, mitte 22,36 eurot, nagu hageja märgib. Eeltoodust tulenevalt peab

kostja tagastama hageja makstud ostuhinna koos sellelt arvestatud intressiga VÕS §-s 94

sätestatud määras.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024

põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivis kokku 405,76 eurot.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest

asendub intressinõue VÕS §-s 113 ettenähtud viivisega. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi

loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Perioodi 12.04.2023 kuni hagi esitamiseni 03.01.2024 võlgneb seega kostja

hagejale võlgnevuse põhisummalt 4 800 eurot arvestatud viivisena kokku 405,76 eurot, mis

tuleb kostjalt välja mõista (vt viivisekalkulaator).

33. Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja märgib, et kuivõrd kahju hüvitamise nõuet konkreetsel kujul hageja

kostjale varasemalt esitanud ei ole, siis ei nõua hageja kahju hüvitamise nõudelt viivist

tagasiulatuvalt, küll aga nõuab hageja edasiulatuvalt kogu nõudesummalt (4 800 + 2 411,78 = 7

211,78) viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni

lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 sätestatud põhimõttest. Ka

edasiulatuvale viivisenõudele kostja vastuväiteid ei esitanud.

34. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

2-24-80

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on

seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista

viivitusintress VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 7199,78 eurot (4800+2399,78)

alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni

hageja kasuks. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale.

35. Hageja on hagiavalduses palunud määrata, et kostja ja hageja peavad ostuhinna summas

4800 eurot ja sõiduauto tagastama üheaegselt. Seega taotleb hageja otsuse täitmise korra

kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.

36. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib

lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega

peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused üheaegselt, kusjuures vastavalt

kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Viidatud sätte esimese lõike kohaselt, kui lepingupooltel

on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool

oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist

pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS §-le

111 tuginemine eeldab seega vastastikuseid kohustusi. Müügilepingu tagasitäitmise korral on

reeglina ostja kohustusteks anda müüjale üle müügilepingu alusel omandatud eseme valdus ja

omand, müüja kohustuseks on tagastada ostjale müügihind. TMS § 21 kohaselt, kui

täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või

kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui

sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on

alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega

viivitanud. Samale seisukohale on asunud Tallinna Ringkonnakohus lahendis nr 2-23-2701 p.

35-40.

37. Kohus märgib, et käesolevas asjas menetleb kohus üksnes hageja raha saamisele suunatud

nõuet kostja vastu. Kostja ei ole esitanud hageja vastu nõuet omandi tagasisaamiseks. Otsuse

resolutsiooniga seega sellist nõuet ei lahendata ja seda ei saa teha ka kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramise raames. Seetõttu ei saa siduda kostja raha maksmise kohustust hageja

kohustusega tagastada müügilepingu ese. Üksnes hageja rahalise nõude rahuldamiseks ei ole

otsuse täitmise korra kindlaksmääramine vajalik, kuna hagejal on võimalik müügilepingu ese

tagastada vabatahtlikult. VÕS § 111 ja TMS § 21 sätestatut arvestades pöörab kohus tähelepanu

sellele, et hageja ongi juba kohtueelselt pakkunud kostjale oma kohustuse täitmist, s.o sõiduauto

tagastamist.

38. Arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 6-26 esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel saadud 4800 eurot, kahju

hüvitisena 2399,78 eurot, intressi VÕS § 94 lg 1 teises lauses sätestatud määras müügilepingu

alusel saadud 4800 eurolt alates 09.03.2023 kuni 11.04.2023 summas 11,18 eurot, viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.04.2023 kuni 03.01.2024 summas 405,76

ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohustustelt summas

7199,78 eurot alates 04.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Rahuldamata jääb hageja

nõue kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas 12 eurot ja intressi nõue summas 11,18

eurot ning hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus ei hinda

eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks

olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

2-24-80

39. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust, kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata üksnes kahju hüvitamise nõude osas 12 euro

ulatuses ja intressi nõude osas 11,18 euro ulatuses, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja

kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

40. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja hageja

menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ei esitanud.

41. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hagejad tasunud riigilõivu summas 700 eurot.

Hageja menetluskulud koosnevad 23.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt hagejale osutatud

õigusabist kokku 20,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot/h ja 160 eurot/h (millele lisandub

käibemaks).

42. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 700 eurot.

43. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga

kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p

14).

44. Kohus märgib esmalt, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot/h ja 160 eurot/h (käibemaksuta)

on TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik. Hageja lepinguline esindaja on advokaat. Mõistlikuks

tunnitasu määraks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud advokaatide puhul 200 eurot tunnis

(vt RK 2-16-3785, p 31.1). Kuna hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis

kooskõlas TsMS § 174 lg 10 on hagejal õigus ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks.

45. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust

ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Hageja õigusabikulud koosnevad

toimingutest hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks perioodil 06.07.2023-03.01.2024 kokku

12,25 tundi, 16.01.2024 menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi, kostja vastuse osas

seisukohtade kujundamiseks ja vastuse koostamiseks perioodil 09.02.2024-13.03.2024 kokku

2,75 tundi, kohtumääruse analüüs ja tõendite esitamise vajaduse hindamisest 26.06.2024 kokku

0,25 minutit, kostja 15.07.2024 menetlusdokumendi läbitöötamine ja tõendite analüüs,

telefoninõupidamised kliendiga, vastuse koostamine ja täiendamine perioodil 29.07.2024-

02.08.2024 kokku 4 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

46. Kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule

menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised

õigusabiteenuse saajaga, samas kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad siiski ka

sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus

on seisukohal, et ülepaisutatud on esindaja ajakulu hagiavalduse koostamise eest juulis 2023.

Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et õigusabi osutati hagejale sama büroo poolt juba

kohtueelselt varemalt, mistõttu asjaolud olid välja selgitatud juba enne hagiavalduse koostamist

ja need on osaliselt ka kostjalt välja mõistetud kahjuna. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud

hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hagiavalduse koostamisel on toimingute

2-24-80

eest vahetult enne hagiavalduse kohtule esitamist jaanuaris 2024 4,25 tunni ulatuses, kokku

777,75 euro ulatuses. Arvestades tsiviilasja olemust, keerukust, mahtu ja menetlustoimingute

hulka on käesoleval juhul põhjendatud ülejäänud toimingute kulu õigusabile kokku 12,25 tunni

ulatuses summas 2333,25 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja

menetluskuludena õigusabile kokku 3111 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3811 eurot (sh, riigilõiv

700 eurot, õigusabikulud 3111 eurot).

47. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud

48. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik

* lahend jõustus Riigikohtu 13. oktoober 2025 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu

27.05.2025 kohtuotusega