3-23-313/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-313

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 12.01.2023. a otsuse nr 6-

10/71-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja ‒ X.X. , esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Vastustaja ‒ Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 31.07.2024. a määrus ja

saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X.X. esitas 02.01.2023 Viru Vanglale taotluse lühiajalisele

väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 20.–27.01.2023 eesmärgiga külastada oma perekonda,

et säilitada ja tugevdada peresidemeid. Kaebaja soovis väljasõidul osaleda laste kasvatamises

ja teha kodus vajalikke remonditöid.

2. Viru Vangla jättis 12.01.2023. a otsusega nr 6-10/71-2 kinnipeetava taotluse rahuldamata.

3. X.X. esitas 13.01.2023 Viru Vanglale vaide, milles taotles vaidlusaluse haldusakti

kehtetuks tunnistamist ja kohustusliku ettekirjutuse tegemist väljastada talle luba või vaadata

taotlus uuesti läbi. Viru Vangla jättis 14.02.2023. a vaideotsusega nr 6-12/32-2 vaide

rahuldamata.

4. X.X. esitas 12.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla

12.01.2023. a otsuse nr 6-10/71-2 tühistamist, vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist

väljasõiduloa väljastamiseks või taotluse uueks läbivaatamiseks ja talle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist.

5. Tartu Halduskohus tagastas 21.02.2023. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal oli selles osas

kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Halduskohus võttis 31.03.2023. a määrusega

kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõudes menetlusse ja otsustas 19.07.2023. a määrusega asja

läbi vaadata kirjalikus menetluses. Määruse kohaselt oli menetlusosalistel õigus esitada

täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid kuni 02.05.2024.

6. Kaebaja esitas 02.05.2024 kohtule taotluse, milles avaldas soovi esitada tühistamisnõude

asemel tuvastamisnõue. Kaebaja põhjendas, et olukorras, kus keeldumise tühistamise korral ei

saaks kaebaja enam soovitud ajal väljasõidule, sest need kuupäevad on juba möödunud, on

kohane õiguskaitsevahend tuvastamisnõue. Kaebaja põhjendatud huvi on see, et vastustaja ei

saaks enam edaspidi samas olukorras ja samadel põhjustel väljasõidu lubamisest keelduda.

Kaebaja soovib uuesti taotleda lühiajalist väljasõitu.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 10.05.2024. a määrusega kaebaja taotluse ja lubas kaebust

muuta, asendades tühistamis- ja kohustamisnõuded Viru Vangla 12.01.2023. a otsuse

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudega. Halduskohus leidis, et ei saa tõsikindlalt väita, et

vangla ei pea ka järgmisel korral arvestama asjaoludega, mis olid kaalul vaidlusaluse

kaalutlusotsuse langetamisel (kaebaja käitumine enne vangistust ja vangistuse ajal). Seega

juhul, kui kohus tuvastab halduskohtumenetluses kaalutlusvea, võib see kaasa aidata sellele,

et järgmisel korral vangla selliseid vigu ei tee. Halduskohus arvestas, et haldusasja menetlus

oli jõudnud kohtuotsuse langetamise staadiumi, mistõttu ei ole kaebaja võimalikke

menetluskulusid ja (juhul, kui vastustaja langetab tulevikus samasisulise otsuse) analoogse

vaidluse algusest peale lahendamise vajadust silmas pidades menetluse lõpetamine

põhjendatud. Halduskohtumenetluse keskmist aega arvestades võivad kaebaja õigused sellisel

juhul jääda kaitseta.

8. Tartu Halduskohus jättis 31.07.2024. a määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, leides, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus

põhjendas määrust järgmiselt.

Kaebeõigus tuvastamisnõudega halduskohtusse pöördumiseks on oluliselt kitsendatud

võrreldes tühistamis-, kohustamis- või kahju hüvitamise nõude esitamisega. Preventiivsel

eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja

suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 45 lg

2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja

saab kohe esitada vanglale kohustamisvaide nõudega lubada teda väljasõidule. Samuti saab

kaebaja esitada hüvitamisnõude. Järelikult ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev

erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja esitas 15.08.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu

Halduskohtu 31.07.2024. a määruse tühistada ning saata kaebus halduskohtule menetluse

jätkamiseks. Kaebajal on alust arvata, et sarnase taotluse uuel esitamisel vastab vastustaja

taotlusele nii nagu varem. Seetõttu on kaebajal preventiivne huvi kaebuse lahendamise vastu.

Kohustamisnõude esitamine poleks menetlusökonoomilistel kaalutlustel põhjendatud.

Kaebaja saab taotleda väljasõidu lubamist taotluses kirjapandud perioodiks. Kui vangla jätab

sellise taotluse rahuldamata, siis ei saa kohustada vanglat sellist taotlust uuesti lahendama,

sest periood, mille kohta taotlus esitati, on taotluse lahendamise ajaks tõenäoliselt möödunud.

Seega oleks kohustamisnõudega kaebaja õiguste kaitse õiguste rikkumise kõrvaldamiseks või

heastamiseks tavapärase järelkontrolli vormis võimatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse

võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus

on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse

menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja esitatud määruskaebus on tähtaegne

ning puudub alus selle tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ringkonnakohus võtab

määruskaebuse menetlusse.

11. Määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

12. HKMS § 151 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 on diskretsiooniline alus, mis Riigikohtu

järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on

kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge,

tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus

rahuldamata (nt Riigikohtu 21.06.2022. a määrus asjas nr 3-21-2230, p 8).

13. HKMS § 45 lg 2 näeb ette kaebeõiguse piirangu, sätestades, et tuvastamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

14. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema preventiivne huvi. See tähendab, et

isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning

õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.10.2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1).

Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on, et ebasoovitava

haldustegevuse kordumise oht oleks piisavalt kindel ja õigusvastasuse tuvastamine peab isiku

jaoks olema kasulik ehk aitama teda edaspidi õiguste teostamisel või kaitsmisel.

15. Halduskohus kontrollis kaebeõiguse olemasolu kaebuse muutmise vastuvõtmisel ja leidis,

et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav. Enne otsuse tegemist asus kohus aga vastupidisele

seisukohale ja jättis tuvastamiskaebuse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebajal on

olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid ja preventiivse huvi kriteerium ei ole täidetud.

16. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajal on olemas tõhusamad

õiguskaitsevahendid kohustamisvaide ja hüvitamiskaebuse näol. Kaebeõigust tuleb hinnata

kaebuse esitamise hetke seisuga, milleks praegusel juhul oli 12.02.2023. Tõhusam

õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist HKMS § 45 lg 2 järgi vaid siis, kui

seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu

18.09.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20).

17. Vaidemenetluses saab nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks

otsustamiseks või toimingu sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3). Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga, et olukorras, kus kaebaja ei saaks enam soovitud ajal väljasõidule, sest need

kuupäevad on juba möödunud, ei ole kohustamisnõude esitamine kaebaja õiguste kaitseks

tõhus õiguskaitsevahend. Soovitud aja möödumise tõttu ei oleks kaebajal olnud võimalik enda

õigusi kaitsta ka haldusmenetluses. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas oleks kaebaja

saanud sellises olukorras oma õigusi kaitsta vaide esitamisega. Halduskohtu põhjendusi võib

mõista ka nii, et kohtu arvates saab kaebaja kohustamisvaiet kasutada võimaliku tulevase

õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustamisvaide

esitamise võimalus haldusmenetluses ei piira isiku kaebeõigust kohtule tuvastamiskaebuse

esitamisel.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka hüvitamiskaebuse esitamise võimalus praegusel

juhul tuvastamiskaebust lubamatuks. Pärast hüvitamisnõude osas kaebuse tagastamist ei ole

selge, kas kaebaja soovib endiselt taotleda kahju hüvitamist rahas. Seda välja selgitamata ei

ole alust pidada hüvitamiskaebust tuvastamiskaebusest tõhusamaks. Riigikohus selgitas asjas

nr 3-22-721, et kuigi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel peab

kohus veenduma ka halduse tegevuse õigusvastasuses (RVastS § 7 lg 1), ei tähenda see, et

hüvitamisnõue on isiku õiguste kaitsmiseks alati tuvastamisnõudest tõhusam.

Õiguskaitsevahendi tõhususe hindamiseks tuleb selle mõju kõrvutada kaebuse eesmärgiga.

Kui kaebuse eesmärk pole rahaline hüvitis, on hüvitamisnõue tarbetu (Riigikohtu 14.02.2023.

a määrus asjas nr 3-22-721, p 13). Riigikohus lisas, et hüvitamisnõude rahuldamine eeldab

lisaks halduse tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele muude kahju hüvitamise eelduseks

olevate asjaolude kindlakstegemist kohtumenetluses (nt haldusorgani tegevuse süülisus ja süü

vorm ning raskus mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena). Kaebaja peaks asuma kahju

hüvitamise nõude esitamisel eelnimetatud asjaolusid tõendama. Sama lahendi p-s 14 selgitas

Riigikohus, et tuvastamisnõude asemel lihtsalt kahju hüvitamise nõude esitamine ei pruugi

tagada kaebajale tema õiguste tuvastamisnõudest tõhusamat kaitset, kuna kohus võib ka

mittevaralise kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral loobuda näiteks rahalise hüvitise

väljamõistmisest ja teha selle asemel kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu

õigusvastasuse ning sellisel juhul oleks kahju hüvitamise nõude esitamise tulemus kaebaja

jaoks sama, mis tuvastamis-nõude esitamise korral.

19. Kaebaja märkis kaebuse muutmise taotluses, et tema põhjendatud huviks on see, et

vastustaja ei saaks enam edaspidi samas olukorras ja samadel põhjustel väljasõidu lubamisest

keelduda. Ringkonnakohus on ka varem selgitanud, et kinnipeetava preventiivset huvi

lühiajalise väljasõidu loa andmisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa välistada

juhul, kui loa andmisest on keeldutud asjaolu tõttu, mis eelduslikult ajas ei muutu (näiteks

kuriteo toimepanemise asjaolud) ja millele vastustaja suure tõenäosusega tugineb lühiajalise

väljasõidu loa andmise otsustamisel tulevikus (Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018. a määrus

asjas nr 3-17-2799, p 10).

20. Praegusel juhul ei ole halduskohus kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust ja vangla

keeldumise kordumise tõenäosust kahtluse alla seadnud. Halduskohus leidis, et tuvastamis-

kaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium ei ole täidetud, sest võimaliku

tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei

ole võimatu või ebamõistlikult raske. Ringkonnakohus selgitas eespool, miks halduskohtu

nimetatud õiguskaitsevahendid praegusel juhul kaebaja kaebeõigust ei piira.

21. Lisaks on asjakohane ka kaebaja viide Riigikohtu 14.02.2023. a otsusele asjas

nr 3-19-2164, milles Riigikohus arvestas tuvastamiskaebuse lubatavuse kasuks otsustades ka

menetlusökonoomia argumenti – tuvastamiskaebusega välditakse uue võimaliku kohtuasja

algatamise vajadust sama elulise olukorra lahendamiseks (otsuse p 18.2). Halduskohus

arvestas praeguses asjas kaebuse muutmist vastu võttes ka ise sellega, et haldusasja menetlus

oli jõudnud kohtuotsuse langetamise staadiumi, mistõttu ei olnud selle lõpetamine

põhjendatud, mh silmas pidades analoogse vaidluse uuesti algusest peale käsitlemise vajadust

juhul, kui vastustaja langetab tulevikus samasisulise otsuse.

22. Kuna määruskaebemenetluses on vaidluse all üksnes kaebuse läbi vaatamata jätmine, siis

ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses toodud vastuväiteid sisulise vaidluse osas. Kuivõrd

haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses

(Riigikohtu 15.05.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-9-08, p 15), siis on halduskohus

vaidlusaluses määruses läinud vastuollu enda veendumusega kaebajal kaebeõiguse ilmselge

puudumise kohta, asudes määruse p-s 16 siiski sisuliselt hindama seda, kas vangla

keeldumine oli põhjendatud või mitte.

23. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

Ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu 31.07.2024. a

määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

24. Ringkonnakohus asendab määruse avaldamisel HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)