3-24-1455/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1455

Haldusasi

J.W kaebus Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-

8.1/23/0593 tühistamiseks ning toetuse tagasinõudmise

keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.W

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad B. C ja V.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse J.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-1455.

2. Jätta J.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrus

haldusasjas nr 3-24-1455 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa 06.04.2022 otsusega nr 7-8.1/22/0400 anti J.W-le ettevõtluse

alustamise toetust äriplaani elluviimiseks summas 5460 eurot.

2. Eesti Töötukassa muutis 19.06.2023 otsusega nr 7-8.1/23/0593 enda 06.04.2022 otsust

nr 7-8.1/22/0400 toetuse andmise kohta, kuna toetuse kasutamise aruande ja kuludokumentide

põhjal oli antud toetust kasutatud sihtotstarbeliselt vaid summas 4326 eurot. Uue otsusega

loeti toetuse suuruseks 4326 eurot.

3. Eesti Töötukassa 17.07.2023 tagasinõudega nr 6-7.2/23/1071 kohustati J.W tagastama

toetus summas 1134 eurot Eesti Töötukassale hiljemalt 17.08.2023 või 30 päeva jooksul

tagasinõude kättesaamisest.

3-24-1455

4. Eesti Töötukassa kohustas 24.08.2023 ettekirjutusega nr 6-7.2/23/1071 J.W-d tasuma

talle õigusliku aluseta makstud 1134 eurot hiljemalt 28.09.2023. Ettekirjutuses sisaldus

hoiatus, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral annab töötukassa

ettekirjutuse sundtäitmiseks.

5. Kohtutäitur algatas Eesti Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 ja

19.03.2024 täitmisavalduse alusel J.W suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 170/2024/286) Eesti

Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 täitmiseks.

6. J.W esitas Eesti Töötukassale 05.01.2024 vaide Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsusele nr

7-8.1/23/0593, millega muudeti Eesti Töötukassa 06.04.2022 otsust nr 7-8.1/22/0400.

7. Eesti Töötukassa tagastas 12.01.2024 otsusega nr 5-3/24/162 vaide, leides, et vaide

esitamise tähtaeg oli mööda lastud ja vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus.

8. J.W esitas 16.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti

Töötukassa 19.06.2023 otsus nr 7-8.1/23/0593 või alternatiivselt keelata Eesti Töötukassal

17.07.2023 tagasinõude nr 6-7.2/23/1071 alusel sissenõudmistoimingute läbiviimine.

9. Tartu Halduskohtu 20.05.2024 määrusega anti J.W kaebus vastavalt kohtualluvusele üle

Tallinna Halduskohtule.

10. J.W esitas 09.06.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Eesti

Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-8.1/23/0593 täitmise peatamiseks (täiendatud 20.06.2024).

Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. J.W esitas 08.07.2024 Tallinna Halduskohtule korduva esialgse õiguskaitse taotluse.

12. Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määrusega jäeti kaebuse käiguta ja anti kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks 15-päevane tähtaeg. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärgi

saavutamiseks on kõige kohasem Eesti Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse tühistamise nõue,

mille alusel alustati kaebaja suhtes täitemenetlust. Kaebus Eesti Töötukassa 24.08.2023

ettekirjutuse tühistamise nõudes oleks esitatud tähtaja rikkumisega, sest kaebaja on

ettekirjutuse kätte saanud 12.09.2023. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul

kohtule teatada, kas ta soovib kaebust muuta ning esitada sel juhul nõuetekohane tähtaja

ennistamise taotlus. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

13. J.W esitas 15.07.2024 Tallinna Halduskohtule korduva esialgse õiguskaitse taotluse.

14. Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määrusega jäeti korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

15. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.08.2024 määrusega J.W määruskaebuse rahuldamata

ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2024 määruse muutmata.

16. Tallinna Halduskohus tagastas 06.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel.

Kohus selgitas 12.07.2024 määruse p-s 20, et kaebaja eesmärgiks näib olevat vaidlustada talle

pandud kohustust tagastada õigusliku aluseta makstud summa 1134 eurot ning sellest tuleneva

täitemenetluse läbiviimist, ning selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda Eesti

Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 tühistamist, kuivõrd nimetatud

dokumendi alusel alustati kaebaja suhtes täitemenetlust. Töötukassa otsuse nr 7-8.1/23/0593

ega 17.07.2023 kirja nr 6-7.2/23/1071 vaidlustamine ei mõjutaks täitemenetluse kulgu.

Kaebaja pole kohtupoolsele tõlgendusele kaebuse eesmärgist vastu vaielnud ja kaebuse

2(4)

3-24-1455

muutmiseks avaldust selleks ettenähtud tähtaja jooksul esitanud. Ka juhul, kui kohus tühistaks

Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-8.1/23/0593, jääks jätkuvalt kehtima Eesti

Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071, mille alusel täitemenetlus alustati.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (redaktsioon kehtivusega 01.07.2023‒31.12.2023) § 41

lg 2 sätestab, et kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende

tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse

kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Eesti Töötukassal õigus anda ettekirjutus

sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seetõttu ei aitaks Eesti

Töötukassa 19.06.2023 otsuse vaidlustamine saavutada kaebuse eesmärki. Eesti Töötukassa

17.07.2023 kiri nr 6-7.2/23/1071 on toiming, mille tühistamine ei ole võimalik.

Ka keelamisnõue ei aita kaebuse eesmärki enam saavutada, sest kaebaja on kinnitanud, et

kohtutäitur on kogu nõudele vastava rahasumma täies ulatuses kaebajalt kinni pidanud ning

see on laekunud kohtutäituri ametialasele pangakontole. Isegi juhul, kui lähtuda kaebuse

esitamise ajast (st eeldusest, et täitemenetluse raames ei ole nõuet veel sundtäidetud), ei oleks

keelamisnõue lubatav, kuivõrd kasutamata on tõhusam õiguskaitsevahend – taotleda Eesti

Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

17. J.W palub 29.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2024

määrus ja saata asi halduskohtule tagasi.

Kaebaja palub lahendada kaebus sisuliselt. Kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et

Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse tühistamisnõue on asjakohatu ega viiks soovitud

tulemuseni. Selle otsuse tühistamise korral langeks ära alus, mis andis vastustajale võimaluse

17.07.2023 tagasinõude ja 24.08.2023 ettekirjutuse koostamiseks. Siis on võimalik jõuda

sundtäitmise keelamiseni. Vaidlustades 24.08.2023 ettekirjutust, jääks õiguslik alus (otsus

vähendada toetuse suurust) kehtima ja enammakstud toetusesumma oleks ikkagi makstud

õigusliku aluseta. Halduskohtu poolt pakutud lahenduskäik tooks positiivse kohtulahendi

korral kaasa selle, et vastustaja teeb uue ettekirjutuse. Liiatigi eeldavad Eesti Töötukassa

19.06.2023 otsuse ja 24.08.2023 ettekirjutuse vaidlustamine täiesti erinevaid põhistusi.

Arvestada tuleb ka haldusaktide kaebajani jõudmise järjekorda ja aega. Kaebajal olnuks

loogiline vaidlustada Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsust enne kui üldse koostatakse

järgmised haldusaktid, kuid Eesti Töötukassa suutmatus dokumentide kättetoimetamisel

muutis sellise lahenduse võimatuks. Ka keelamiskaebus on lubatav, sest kaebajal puuduvad

tõhusad õiguskaitsevahendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

19. Halduskohus on tuginenud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 2, mille

kohaldamise eelduseks on, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, ei aitaks see kaasa kaebuse

eesmärgi saavutamisele (nt Riigikohtu 18.02.2021 määrus nr 3-19-1837, p 15). Tegemist on

eelkõige olukorraga, kus kaebaja on eksinud kaebuse liigi või nõude valikul ning keeldub

eesmärgi saavutamiseks sobiva nõude esitamisest.

3(4)

3-24-1455

20. Kaebaja taotles halduskohtule esitatud kaebuses Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-

8.1/23/0593 tühistamist või alternatiivselt Eesti Töötukassa 17.07.2023 tagasinõude nr 6-

7.2/23/1071 alusel sissenõudmistoimingute, sh sundtäitmise läbiviimise, keelamist. Kaebusest

nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks vabaneda kaebajale pandud kohustusest tagastada temale

õigusliku aluseta makstud 1134 eurot. Halduskohus selgitas 12.07.2024 käiguta jätmise

määruses kaebajale õigesti, et selle eesmärgi saavutamiseks on kohane taotleda Eesti

Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 tühistamist. Selle haldusaktiga määrati

kindlaks kaebaja rahaline kohustus (1134 eurot) ja see oli täitedokumendiks, mille alusel

kohtutäitur viis läbi täitemenetlust. Üksnes Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-

8.1/22/0593 ja 17.07.2023 tagasinõude vaidlustamise tulemusena ei langeks ära kaebajale

pandud kohustus 1134 euro tasumiseks. Kaebaja ei esitanud halduskohtu 12.07.2024 määruse

resolutsiooni p-s 1 antud 15-päevase tähtaja jooksul avaldust kaebuse muutmiseks. Seetõttu

ka juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks Eesti Töötukassa 19.06.2023 otsuse nr 7-

8.1/23/0593, kehtiks endiselt Eesti Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071.

Seega ei aitaks 19.06.2023 otsuse vaidlustamine kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele ja

halduskohus tagastas tühistamisnõude osas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

21. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitamise ajal ei olnud keelamisnõude

esitamise eeldused täidetud. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada vaid siis, kui

on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi,

ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebaja

oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta Eesti Töötukassa 24.08.2023 ettekirjutuse

tühistamise nõudega. Kaebaja on halduskohtule esitatud 08.07.2024 esialgse õiguskaitse

taotluses märkinud, et kohtutäitur on vaidlusaluse 1134 eurot kaebajalt juba sisse nõudnud

ehk summa on kantud tema pangaarvelt kohtutäituri ametikontole. Seega on praeguseks

asjaolud ka muutunud ja keelamisnõue ei ole enam eesmärgipärane ja tuli tagastada HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel.

22. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)