2-24-12225/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12225

Tsiviilasi

J A hagi E J vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J A (isikukood XXX)

Kostja: E J (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J A hagi E J vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada J A ja E J abielu, mis on sõlmitud 7. oktoobril 2006, Ida-Viru

Maavalitsuses.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. J A (hageja) esitas 12. augustil 2024 (täiendatud 26. augustil 2024) Viru Maakohtule hagi

E J (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on lõppenud

19. mail 2024. Kostja on psüühiliselt ebastabiilne ning kannatab alkoholisõltuvuse all. Lisaks

on kostja olnud pidevalt emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivaldne. Kostja keeldub

kategooriliselt lahutusest. Poolte ühine 16-aastane laps elab peamiselt ema juures, kuid soovi

korral veedab aega ka isaga. Laps otsustab ise, millal ja kui kaua ta isa juures viibib.

2. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on

poolte abielu sõlmitud 7. oktoobril 2006, Ida-Viru Maavalitsuses.

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu

lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kostja kinnitas kohtule, et elab oma ema juures.

Ka hageja märkis, et pooled ei ela koos.

Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada.

Kohus selgitas hagejale 11. oktoobri 2024 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise

ja leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli

kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja selgitas 11.

oktoobri 2024 telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et soovib hagejaga ära leppida. Kostja

endal alkoholisõltuvust ei tunnistanud.

Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus

veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik.

Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist

kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski

inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Olukorras,

kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on

leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima

või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende

mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole

võimalik suunata pooli nõustamisele.

Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.

7. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)