3-23-2393/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2393

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 18.07.2023 otsuse nr

TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2237

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, volitatud esindaja Y

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kõik kaebaja poolt esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 13.09.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.

Xil tuvastati Eesti Töötukassa 16.05.2023 otsusega nr TVH/23/019857 osaline töövõime ning

Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusega nr TVT/23/033430 määrati X töövõimetoetus seoses

osalise töövõimega perioodiks 13.09.2022 – 12.09.2025.

2. Eesti Töötukassa 18.07.2023 otsusega nr TVT/23/039259 lõpetati Xile töövõimetoetuse

maksmine seisuga 02.02.2023, kuna ta ei vasta töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) §

12 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

X esitas 17.08.2023 Eesti Töötukassale vaide, milles taotles Eesti Töötukassa 18.07.2023

otsuse nr TVT/23/039259 kehtetuks tunnistamist ja toetuse maksmise jätkamist. Eesti

Töötukassa 27.09.2023 vaideotsusega nr VO/23/2237 jäeti vaie rahuldamata.

3. 26.10.2023 (täpsustatud 27.10.2023, 31.10.2023, 10.11.2023, 11.11.2023, 29.12.2023 ja

30.12.2023) saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Eesti Töötukassa (ETK) vastu.

17.01.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse nõudes tühistada ETK

18.07.2023 otsus nr TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsus nr VO/23/2237.

04.09.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel:

4.1. Kaebaja on seisukohal, et tema töövõimetoetuse maksmise lõpetamine enne määratud

töövõime maksmise tähtaega ei ole õiguspärane, kuna ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja

on siiani töötu ja invaliid Saksamaa tööturuasutuse Jobcenter hoolduse all. Kaebaja on tööl

Jobcenter palve alusel sotsiaalköögis, mille eest arvestatakse talle tasu sotsiaaltoetuse

suuruses. See ei ole töösuhteks töötaja ja tööandja vahel. Kaebaja väidab, et ta teavitas

tähtaegselt töötukassat, et ta on siiani Jobcenter hooldamisel.

Kaebaja leiab, et vastustajal puuduvad tõendid töötamise kohta ning töövõimetoetus kuulub

väljamaksmisele alates 30.04.2009, sh aja eest, kui kaebaja oli vanglas.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja viitab esmalt TVTS § 12 lg 1, 19 lg 1 p 2 ja lg 2 ning märgib järgmist. Kaebaja

esitas 13.06.2023 vastustajale töötuna arvelolekut kinnitava tõendi, millest nähtus, et kaeabaja

on Saksamaa Liitvabariigis töötuna arvel alates 01.01.2022, mille alusel perioodi 13.09.2022-

02.02.2023 eest on toetus välja makstud, kuna TVTS § 12 lõikes 1 sätestatud tingimus oli

täidetud ja tõendatud.

Töötukassa tegi 14.06.2023 Saksmaa Liitvabariigi tööturuasutusele Jobcenter päringu vormil

H001 (päringud ja vastused saadetakse EL liikmesriikide pädevate asutuste vahel EL

kinnitatud vormidel) kaebaja töötuna arveloleku kohta punktis 1.1.5.2.2 „Palun kinnitage, kas

isik on Sakamaal töötuna arvel“. (dtl 156-159, tõlge dtl 190-193).

Saksamaa Liitvabariigi tööturuasutus Jobcenter teatas 15.06.2023 vormil H002 punktis

1.1.5.1.1. ”Isikule on määratud toetus perioodiks 01.08.2019 -30.09.2023 ning et ta töötab

alates 03.02.2023.“ (dtl 146-150, tõlge dtl 180-184).

Töötukassa tegi 20.06.2023 Saksmaa Liitvabariigi tööturuasutusele Jobcenter täpsustava

päringu vormil H001 punktis 1.1.7.2..“Me ei vaja teavet tema hüvitiste kohta, vaid töötu

registreerimise kohta. Kas ta on endiselt töötuna registreeritud (arbeitslos), kuigi ta töötab?

Või on ta registreeritud tööotsijana (arbeitssuchend)? “(dtl 160-163, tõlge dtl 194-197).

Saksamaa Liitvabariigi tööturuasutus Jobcenter teatas 27.06.2023 (dtl 151-155, tõlge dtl 185-

189) vormil H002 punktis 1.1.5.1.2. „Tulenevalt 03.02.2023 tööle asumisest ei ole hr X

töötute nimekirjas. Lisaks on alates 15.04.2022 käimas menetlus töövõime kontrollimisega.

Seetõttu ei ole hr X hetkel tööotsijate nimekirjas. X ei ole veel selgesõnaliselt end tööotsijana

registreerinud.“

Kuna kaebaja töösuhte kohta Saksamaa Liitvabariigist rohkem andmeid ei olnud ja lähtuvalt

asjaolust, et töösuhe Saksamaa Liitvabariigi tööandjaga ei ole Eesti riiklikest registritest

nähtav, samuti lähtudes asjaolust, et töövõimetoetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse

välisriigist saadav töötasu, tuleb töövõimetoetuse saajal igakuuliselt esitada Eesti

Töötukassale töösuhte kehtivust ja sissetuleku suurust tõendav dokument (palgatõend), palus

vastustaja 26.06.2023, 28.06.2023, 04.07.2023 ja 13.07.2023 (dtl 164-172) kirjadega kaebajal

esitada andmed töösuhte ja tasude kohta välisriigis.

Kaebaja ei ole enda TVTS §-st 211 tulenevaid kohustusi täitnud. Kaebaja ei ole esitanud ka

vastustaja poolt küsitud andmeid. Kaebaja esitas vastustajale 13.07.2023 avalduse toetuse

maksmise jätkamiseks ja Saksamaa tööturuasutuse Jobcenter 23.02.2023 otsuse, millest

nähtub, et Jobcenter maksab kaebajale toetust seoses vähenenud sissetulekuga perioodil

01.04.23-30.09.2023. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist,

töötamise kestust, töötasu suurust.

Seega vastustaja hinnangul alates 03.02.2023 ei vasta kaebaja ühelegi TVTS § 12 lõikes 1

sätestatud tingimusele, kaebaja ka enda sõnul ei tööta ja töötuna arvelolekut Saksamaa

tööturuasutus ei kinnita. Kuna alates 03.02.2023 ei vastanud kaebaja ühelegi TVTS § 12 lg 1

p-des 1-6 ja 8-14 sätestatud tingimusele ega olnud töötuna arvele võetud, on kaebajale

õiguspäraselt lõpetatud töövõimetoetuse maksmine.

5.2. Kaebaja taotleb töövõimetoetuse maksmist mh ka perioodi eest, kui ta kandis karistust

vanglas.

Vastustaja selgitab, et TVTS § 12 lg 6 sätestab üheselt, et töövõimetoetusele ei ole õigust

isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

Kuni 31.06.2016 maksis töövõimetuspensioni Sotsiaalkindlustusamet. Alates 01.07.2016

hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa 05.09.2018

otsusega nr TVH/18/037094 tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodiks 12.07.2018 -

11.07.2019. Eesti Töötukassa 14.09.2018 otsusega nr TVT/18/046189 jäeti kaebajale

töövõimetoetus määramata, kuna töötukassa andmekogu andmete kohaselt kannab kaebaja

alates 17.10.2017 karistust vanglas.

Eelnimetatud otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning seda pole alust ennistada.

Eeltoodud põhjendustel on vastustaja otsused õiguspärased ning puudub alusel nende

tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Võõrkeelsete dokumentide tähelepanuta jätmine

6. HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

HKMS § 81 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne

tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab

tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui vastustaja esitab kohtule võõrkeelse dokumendi,

mille ta on saanud kaebajalt ja mida ta ei ole tõlkinud haldusmenetluse käigus, ning kaebaja

soovib oma väidet tõendada selle dokumendiga, võib kohus kaebajalt nõuda dokumendi

tõlkimist.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib

kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.

Kohus kohustas kaebajat oma 17.01.2024 määruse resolutsiooni p 5 esitama kõikide

võõrkeelsete dokumendid koos tõlkega eesti keelde hiljemalt 30 päeva jooksul arvates

käesoleva määruse saamisest. Kaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 15.03.2024. Seega

tuli tõlked kohtule esitada hiljemalt 15.04.2024. Kaebaja ei ole võõrkeelsete dokumentide

tõlkeid käesoleva ajani esitanud. Seega tuleb need jätta tähelepanuta.

Kohtuotsus

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Kohus leiab, et vaidlustatud ETK

18.07.2023 otsus nr TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsus nr VO/23/2237 vastavad

eeltoodud nõuetele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus

jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või

tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta

tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda

põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul

kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6-7)

ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 3-5), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja

selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal).

Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust

piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab

vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.

8. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 1 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus

töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) töötab töölepingu

alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud

võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses; 2) on avaliku teenistuse

seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline

liige, sealhulgas vallavanem või linnapea; 3) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;

4) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 5) on registreeritud füüsilisest isikust

ettevõtjana; 6) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte

tegevuses osaleva abikaasana või registreeritud elukaaslasena; 7) on tööturumeetmete seaduse

(enne 01.01.2024 tööuruteenuste ja -toetuste seaduse) kohaselt töötuna arvele võetud ja täidab

tööturumeetmete seaduses sätestatud töötule pandud kohustusi; 8) omandab põhi-, kesk-,

kutse- või kõrgharidust; 9) kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last; 10) hooldab

abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse

§ 26 alusel; 11) saab loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetust; 12) on

paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 13)

viibib ambulatoorsel või statsionaarsel ravil või tema suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud

asenduskaristust või mõjutusvahendit, millest tulenevalt isikul ei ole võimalik käesoleva lõike

punktides 1–11 nimetatud tingimusi täita; 14) viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.

TVTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne määratud

töövõimetoetuse maksmise tähtaega, kui töövõimetoetuse saaja ei vasta ühelegi TVTS § 12 lg

1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele - lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise

päevale järgnevast päevast arvates.

TVTS § 19 lg 2 järgi ei lõpetata töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule, kui ta

hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes on TVTS § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14

sätestatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates töötuna arvele võetud või vastab

uuesti 14 päeva jooksul TVTS § 12 lg 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud ühele tingimustele.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt

vaidlusaluses otsuses tuvastatud asjaolu, et kaebaja vastaks TVTS § 12 lg 1 punktides 1–6 või

8–14 sätestatud tingimustele, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane.

Kohus leiab, et vastustajaga on veel asjakohaselt välja toonud, et kaebaja ei ole täitnud

seejuures ka kaasaaitamiskohustust. Nimelt tulenevalt TVTS § 211 on töövõimetoetuse

taotlemisel ja saamisel isik kohustatud osalema aktiivselt talle töövõimetoetuse andmises ning

esitama töötukassale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud

tõendid, mis on vajalikud töövõimetoetuse saamise õiguse või muu töövõimetoetuse

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks ning teavitama töötukassat viivitamata

töövõimetoetuse saamise õigust ning töövõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest

asjaoludest ja asjaolude muutumisest, kui andmed ei ole töötukassale kättesaadavad

andmekogudest. Vastustaja on kohtule esitatud tõendite kohaselt teinud kaebajale enne otsuse

tegemist erinevaid päringuid neljal korral (dtl 164-172) ning andnud kaebajale võimaluse

esitada vajalikud dokumendid ja tõendid, et kaebajale saaks jätkata töövõimetoetuse

maksmist. Kaebaja omapoolset kohustust esitada vastavad dokumendid ja tõendid täitnud ei

ole.

9. Arvestades eeltoodut ja leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

10. Mis puudutab kaebaja ja vastustaja viidet Eesti Töötukassa 14.09.2018 otsusele nr

TVT/18/046189, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, kuna töötukassa

andmekogu andmete kohaselt kandis kaebaja alates 17.10.2017 karistust vanglas, siis viidatud

otsuse tühistamise nõuet ei ole kohus käesolevas asjas menetlusse võtnud (vt menetlusse

võtmise määrus dtl 133-136 ), millest tulenevalt kohus selles osas põhjalikku seisukohta ka ei

avalda. Kohus märgib üksnes niipalju, et TVTS § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole

õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Seega selle aja eest, mil

kaebaja oli vanglas ei olnud seadusest tulenevalt kaebajale töövõimetoetust maksta võimalik

ning kaebaja vastupidised väited on asjakohatud ja põhjendamatud.

11. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude

väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik