2-23-141355/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-141355

Tsiviilasi

Y.O hagi D.G vastu elatise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.O apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

702,90 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Y.O (isikukood XXX), seaduslik

esindaja J.W ja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja (vastustaja) D.G (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Irina Vassiljeva

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18.06.2024 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Y.O (hageja, laps) esitas J.W (ema) vahendusel 10.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse D.G (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti

üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 07.11.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt igakuiselt

260,33 € maksmist.

2.1.

Hageja tõi esile, et kostja maksab elatist oma äranägemise järgi vahelduvalt 50 või 150

€. Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses

(aasta põhjal võttes) kokku 705 € kuus, sh eluase (kommunaalkulud) 100 €, kulutused toidule

200 €, tervishoiule 10 €, hügieenitarvetele 10 €, riietele ja jalanõudele 50 €, vabale ajale 40 €,

lasteaia kulu 20 €, jalgpalli- ja lauluring 35 € ning logopeedi seansid 240 €.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja osaleb igakuiselt lapse ülalpidamises ja teeb seda

vabatahtlikult. Laps viibib kostja juures rohkem kui seitse päeva kuus ja ta maksab elatist

vastavalt kalkulaatorile. Kostja tasus elatist juulis vastavalt vanemate kokkuleppele juuni eest

250 €, augustis 75 € (juulis oli laps tema juures 12 ööpäeva), septembris 139 € (augustis oli

laps tema juures 7 ööpäeva), oktoobris 139 € (septembris oli laps tema juures 7 ööpäeva),

novembris 139 € (oktoobris oli laps tema juures 7 ööpäeva). Lisaks on lapse kulutused

ülepaisutatud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 18.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemikul 10.10.2023 – 31.03.2024 summas 121,50 €

kuus ja alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 134,28 € kuus. Elatist

indekseeritakse alates 01.04.2025 vastavalt PKS § 101 sätetele ja see tuleb tasuda iga kuu 10.

kuupäevaks ema pangakontole. Lisaks otsustas maakohus, et menetluse ajal makstud elatise

summad saab kostja tasaarvestada. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi.

4.1.

Maakohus märkis, et vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ja 5 oli ajavahemikul 01.04.2023

– 31.03.2024 elatise baassumma 249,78 € ja alates 01.04.2024 on see 272,76 €. Esitatud

tõendi kohaselt tasus kostja elatist jaanuarist septembrini 2023 kokku 1953 €, st keskmiselt

217 € kuus. Seega on elatise nõue põhjendatud, arvestades miinimumelatise suurusega.

4.2.

Hageja toodud kululiigid on igakuiselt vajalikud ja märgitud suurus mõistlik. Nähtuvalt

suhtluskorra kokkuleppest viibib laps kostjaga vähemalt kaheksa ööpäeva kuus. Seega on

põhjendatud elatise summat vähendada PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kaheksa

ööpäeva võrra. Kostja kinnitas, et on võimeline miinimumelatist tasuma. Hageja kasuks tuleb

välja mõista elatis 10.10.2023 – 31.03.2024 summas 121,50 € kuus (baassumma 249,78 €,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 € ning proportsionaalselt vähendatud

kaheksa ööpäeva võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 134,28 €

kuus (baassumma 272,76 €, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 € ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 € ning proportsionaalselt vähendatud kaheksa

ööpäeva võrra).

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles sisuliselt palus suurendada tema kasuks välja

mõistetud elatist summadeni 199,60 € (ajavahemikul 10.10.2023 – 31.03.2024) ja 220,60 €

(alates 01.04.2024) kuus. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Kaebuse

põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1.

Esiteks

ei pööranud maakohus tähelepanu lapse igakuiste kulude suurusele. Lapse kulud

kuus on 700 €, millest tuleb maha arvata lapsetoetus 80 €. Seega tuleb vanemate vahel

2 (4)

võrdselt jagada 620 €. Vaidlustatud otsusega on laps pandud väga ebasoodsasse olukorda ja

tema heaolu on rikutud.

5.2.

Teiseks

kohaldas maakohus valesti PKS § 101 lg 6. Kui arvestada, et laps viibib kostja

vastuse kohaselt isa juures seitse ööpäeva kuus, saab miinimumelatist lisaks poolele lapse-

toetusele vähendada üksnes 23,33% võrra.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu, aga palus samuti jätta menetluskulud poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Pooled kannavad ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja, kes soovib igakuise elatise suurendamist.

Järelikult on maakohtu otsus kostjalt vähemalt selles märgitud summas elatise (enne

01.04.2024 summas 121,50 € ja edaspidi 134,28 € kuus) väljamõistmise, alates 01.04.2025

indekseerimise, otsuse täitmise korra ning tasaarvestuse osas TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel

edasi kaebamata jõustunud.

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest selle kohta, et kostja on hageja isa ja hageja elab igapäevaselt ema

juures (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust osas, mida

on kaebusega vaidlustatud (TsMS § 651 lg 1). Vastavalt hageja taotlustele ja väidetele tuleb

kaebuse lahendamiseks selgitada välja, kas on alust mõista kostjalt välja maakohtu otsusest

suuremas summas igakuine elatis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjalt

välja mõistetud elatise suuruse osas. Hageja kaebuse väited ei anna alust igakuise elatise

summat suurendada. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.1.

Kaebuse esimese väitega heidab hageja maakohtule ette, et tähelepanuta jäi tema väide

igakuiste vajaduste kohta summas 700 €. Maakohus möönis vaidlustatud otsuse p-s 5 hageja

kulude põhjendatust, aga lähtus elatise väljamõistmisel selle minimaalsest määrast, mille näeb

ette PKS § 101 lg 1. Vaidlus elatise üle lahendatakse hagiasjana ja selles kohaldub TsMS §

230 lg 1 ls 1. Viidatud sätte kohaselt peab hageja tõendama nõude aluseks olevad asjaolud.

Miinimumelatise nõude lahendamisel saab kohus lähtuda sellest, et hageja vajadused vastavad

kahekordse miinimumelatise summale, aga seda ületav vajaduste summa tuli hagejal

tõendada. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse selgitada, milliste maakohtu menetluses

esitatud tõendite põhjal tulnuks tuvastada tema vajadused vähemalt 700 € kuus. Hageja seda

võimalust ei kasutanud, st kaebuses ega ka 01.10.2024 menetlusdokumendis pole viiteid

tõenditele, mille alusel saaks tuvastada hageja igakuised vajadused. Järelikult lähtus

maakohus õigesti sellest, et hageja vajadused vastavad kahekordse miinimumelatise summale.

9.2.

Kaebuse teise väite kohaselt eksis maakohus PKS § 101 lg 6 kohaldamisel, kui tuvastas

hageja kostja juures viibimise aja pikemana kostja vastuses märgitud seitsmest päevast. Ka

see väide pole põhjendatud.

9.2.1.

PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada proportsionaalselt sama paragrahvi eelnevate

sätete alusel arvutatud elatise suurust, kui lahuselava vanema juures viibimise aeg nähtub

suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7).

9.2.2.

Kolleegiumi hinnangul on keskmine aeg kõnealuses tähenduses võimalik leida

aritmeetilise keskmisena, võttes arvesse kohustatud vanema juures viibitud päevade ja

hinnatava ajavahemiku kalendrikuude arvu suhet. Käesolevas asjas tuleb ilmselt eristada aega

enne suhtluskorra määrust ja pärast seda.

9.2.3.

Maakohtu 06.03.2024 istungi protokolli järgi tuvastas maakohus, et hageja viibis

oktoobris, novembris ja detsembris 2023 kostjaga seitse päeva ning jaanuaris ja veebruaris

3 (4)

2024 kümme päeva. Neid asjaolusid apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud. Järelikult oli

hageja kostja juures kõnealusel ajavahemikul keskmiselt 8,2 ööpäeva kuus (≈ (3 × 7 + 2 × 10)

: 5).

9.2.4.

Kostja tõi 12.06.2024 menetlusdokumendis esile, et hageja oli tema juures märtsis ja

aprillis 8 ööpäeva ning mais 15 ööpäeva. Neid väiteid hageja maakohtu menetluses ega ka

kaebuses kahtluse alla ei seadnud. Nii saab kaebuse lahendamisel lähtuda sellest, et nimetatud

kolmel kuul oli hageja kostja juures keskmiselt 10,3 ööpäeva kuus (≈ (2 × 8 + 15) : 3).

9.2.5.

Suhtluskorra vaidluse 23.05.2024 määruse põhjal tuvastas maakohus, et hageja viibib

üldjuhul kostjaga üle ühe nädala neljapäeva koolipäeva lõpust uue nädala esmaspäeva

hommikuni ning lisaks on suvevaheajal kostja puhkuse ajal hageja üle ühe nädala kostja

juures esmaspäevast pühapäevani. Aeg neljapäeva lõunast kuni esmaspäeva hommikuni on

3,75 ööpäeva. Kalendrikuus on keskmiselt 4,33 nädalat (≈ 52 : 12). Nii kujuneb tavapärase

suhtluskorra järgi kostja juures viibimise ajaks kolleegiumi arvutuste kohaselt keskmiselt 8,12

ööpäeva kuus (≈ 3,75 × 4,33 : 2). Maakohtu tuvastatust ega suhtluskorra määrusest ei nähtu,

et suvel oleks hageja kokkuvõttes vähem aega kostja juures, kui kooliajal.

9.2.6.

Eelneva põhjal lähtus maakohus õigesti sellest, et hageja on kostja juures ja kostja

annab talle vahetult ülalpidamist keskmiselt 8 ööpäeva kuus – see tingimus on täidetud kõiki

kolme vaadeldud ajavahemiku puhul, sh ka edaspidi kehtiva suhtluskorra järgi.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 ja mõlema poole ühise taotluse

alusel poolte endi kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus

(TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)