2-24-2561/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2561

Kohtuasi

Teamservice OÜ avaldus MODULAR BUILDING OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

MODULAR BUILDING OÜ (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) Teamservice OÜ (registrikood

11483906), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep

Rajavere

Puudutatud isik (võlgnik) MODULAR BUILDING OÜ

(registrikood 14111499, pankrotis), seaduslik esindaja

juhatuse liige JN

Pankrotihaldur Martin Pärn

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juurde.

2. Jätta Harju Maakohtu 28. mai 2024. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud MODULAR BUILDING OÜ

(pankrotis) kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Teamservice OÜ (võlausaldaja) esitas 14. veebruaril 2024 Harju Maakohtule MODULAR

BUILDING OÜ (võlgnik) pankrotiavalduse.

2-24-2561

2 (10)

1.1. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue tema ja võlgniku vahel 6. veebruaril 2020

sõlmitud töövõtulepingust nr ATVL6/02/2020/02 (leping), mille alusel kohustus võlausaldaja

teostama võlgniku tellimusel Rootsi kuningriigis Arbogas Alphyddan kümne paarismaja

ehitusel elektri-, ventilatsiooni-, kütte-, vee- ja kanalitööd. Võlausaldaja tegi töid koos oma

partneritega vastavalt lepingu p-le 12.4 etapiviisiliselt ja andis tehtud tööetapid võlgnikule üle

teostatud tööde aktidega. Võlgnik ei vaidlustanud võlausaldaja esitatud akte lepingu p-s 12.4

ettenähtud korras, mistõttu on võlgnik teostatud tööde akte aktsepteerinud. Võlausaldaja

koostas tööde aktide alusel arved ja esitas need võlgnikule tasumiseks järgmiselt: 1) 24. augustil

2020 esitatud arve nr 200298 summas 21 236,97 eurot tasumise tähtajaga 3. september 2020;

2) 24. augustil 2020 esitatud arve nr 200299 summas 20 234,67 eurot tasumise tähtajaga

3. september 2020; 3) 24. augustil 2020 esitatud arve nr 200300 summas 44 995,88 eurot

tasumise tähtajaga 3. september 2020; 4) 24. augustil 2020 esitatud arve nr 200301 summas

52 315,06 eurot tasumise tähtajaga 3. september 2020; 5) 30. oktoobril 2020 esitatud arve

nr 200402 summas 14 416,00 eurot tasumise tähtajaga 9. november 2020. Võlausaldaja nõuab

võlgnikult vastavalt lepingu p-le 15.4 viivist 0,05% võla summast päevas, aga mitte rohkem kui

15% arve summast. Kokku on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 176 178,37 eurot, millest

153 198,58 eurot on põhinõuded ja 22 979,79 eurot on viivisnõuded.

1.2. Võlausaldaja esitas võlgnikule esimese pankrotihoiatuse juba 2021. a sügisel. Võlgnik on

oma võlga korduvalt tunnistanud, sealhulgas 23. septembri 2021. a vastuses võlanõudele ja

22. novembri 2021. a vastuses pankrotihoiatusele. Võlgnik põhjendas makseviivitust asjaoluga,

et Arboga Hus objekti peatöövõtja jättis omakorda võlgnikule töövõtutasu tasumata, sh

võlausaldaja ja tema partnerite tehtud töö eest. Võlgnik saavutas 2022. a veebruaris tasunõudes

tagaseljaotsuse, edastas selle võlausaldajale ja hakkas otsima võimalusi otsuse täitmisele

pööramiseks. 1. detsembril 2024 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

kustutamishoiatus seoses sellega, et tal on esitamata 2022. a majandusaasta aruanne. Ka

võõrandas võlgnik 2021. a detsembris talle kuulunud kinnisasja AM, kes oli võlausaldajale

teadaolevalt võlgniku juhatuse liikme JNi elukaaslane. Hiljem, 2022. a augustis võõrandati pool

kinnisasja mõttelisest osast võlgniku juhatuse liikmele J. Nile. Võlausaldajal tekkis kahtlus, et

võlgnik võib olla soovinud end varatuks muuta.

2. Harju Maakohus võttis 23. veebruari 2024. a määrusega avalduse menetlusse ja määras

võlgnikule tähtaja avaldusele vastuväidete esitamiseks.

3. Võlgnik esitas 14. märtsil 2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 alusel

taotluse võlausaldaja kohustamiseks andma tagatist võlgniku eeldatavate menetluskulude

katteks. Taotluses märkis võlgnik, et ei võta võlausaldaja pankrotiavaldust õigeks ega selles

toodud asjaolud omaks, ei tunnista võlausaldaja nõudeid ega enda maksejõuetust ning vaidleb

pankrotiavaldusele vastu.

4. Kohus nimetas 28. märtsi 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

vandeadvokaat Martin Pärna.

5. Ajutine haldur esitas 17. aprillil 2024 aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu.

5.1. Aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus seiskunud. Võlgniku juhatuse liikme

esitatud 2022. a ja 2023. a majandusaastate aruannete kohaselt puudus ettevõttel

aruandeaastatel äritegevus. Äriregistri andmebaasi kohaselt ei ole võlgnik esitanud

registripidajale nõutavat 2022. a majandusaasta aruannet. Maksu- ja Tolliameti peetava

töötamise registri kohaselt ei ole võlgnikul kehtivaid töölepinguid. Viimase töötajaga on

tööleping lõpetatud 23. mail 2022. Võlgniku 2021. a majandusaasta aruandest nähtub, et

seisuga 31. detsember 2021 oli võlgnikul varasid 413 484 eurot ja kohustusi 266 074 eurot,

2-24-2561

3 (10)

omakapital oli 147 410 eurot ja müügitulu 46 574 eurot ning 2021. aastal teeniti kahjumit

7191 eurot. Võlgniku juhatuse liikme esitatud 2022. a majandusaasta aruandest nähtub, et

seisuga 31. detsember 2022 oli võlgnikul varasid 424 013 eurot ja kohustusi 249 199 eurot,

omakapital oli 174 814 eurot ja müügitulu 0 eurot, kuid muud äritulud olid 28 268 eurot ning

2022. aastal teeniti kasumit 27 404 eurot. Võlgniku juhatuse liikme esitatud 2023. a

majandusaasta aruandest seisuga 31. detsember 2023 nähtub, et võlgnikul oli varasid

410 199 eurot ja kohustusi 5105 eurot, omakapital oli 405 094 eurot ja müügitulu 0 eurot, kuid

muud äritulud olid 244 095 eurot ning 2023. aastal teeniti kasumit 230 280 eurot.

5.2. Võlgniku juhatuse liikme vastuse kohaselt kuulub võlgnikule Harju Maakohtu 9. veebruari

2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja mõistetud nõue Rootsi ettevõtte

Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB vastu 404 516,20 eurot, millele lisanduvad

viivised ja mis on pööratud sundtäitmisele. Alates kohtuotsuse tegemisest ei ole rohkem kui

kahe aasta jooksul väljamõistetud summast mitte midagi laekunud. Rootsi äriregistri andmetel

puudub ettevõttel käive ja 12. oktoobril 2022 algatati pankrotimenetlus. Ajutine haldur hindas

võlgniku nõude rahuldamist vähetõenäoliseks ja vastava vara väärtusetuks. Ajutisele haldurile

teadaolevalt on võlgniku pankrotivara väärtus hinnanguliselt 0 eurot.

5.3. Võlgnikul on seisuga 5. aprill 2024 maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees 7638,12 eurot.

Võlausaldaja

pankrotiavalduse

kohaselt

on

võlausaldajal

nõue

võlgniku

vastu

176 178,37 eurot. Kuna võlgniku juhatuse liige ei tunnista pankrotiavalduse aluseks olevat

nõuet ja vaidleb sellele vastu, ei võtnud ajutine haldur võlausaldaja nõuet võlgniku

maksejõulisuse hindamisel arvesse. Seega on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus seisuga

5. aprill 2024 vähemalt 7638,12 eurot. Ajutine haldur oli seisukohal, et võlgniku maksejõuetus

on püsiva iseloomuga, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, olemasoleva vara

(nõudeõigus) väärtus on hinnanguliselt 0 eurot ja kohustusi on vähemalt 7638,12 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks saab pidada muud asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes

ja selle tekkimise ajaks hiljemalt 2023. aastat, mil pidi olema selge, et nõuet Rootsi ettevõtte

vastu ei õnnestu eelduslikult sisse nõuda.

6. Võlgnik esitas 19. aprillil 2024 arvamuse ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik ei tunnista

võlausaldaja nõudeid ega enda maksejõuetust. Võlgnik leidis, et kui võlausaldajal on tekkinud

nõue väidetud alustel, siis on see aegunud. Samuti leidis võlgnik, et vaidlus tuleb lahendada

hagimenetluses. Võlgnikul on vara rohkem kui kohustusi. Võlgniku tegevus ei ole seiskunud,

vaid seisneb eelkõige võlgnevuse (404 516,20 eurot) sissenõudmises Västerskog Bygg - och

Förvaltning I Bålsta AB-lt, millega tegeletakse järjepidevalt, kasutades selleks mh

professionaalset õigusabi.

7. Võlgnik esitas 23. mail 2024 täiendava seisukoha, milles muu hulgas märkis, et võlgniku

poolt ajutisele haldurile ja kohtule esitatud menetlusdokumentidega on lükatud ümber nii

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja väited kui ka halduri ja kohtu arvamused.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas avalduse, kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku

pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna. Maakohus määras võlausaldajate esimese

üldkoosoleku aja ja kohustas võlgniku juhatuse liiget J. Nit võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Maakohus määras kindlaks pankrotihalduri

tasu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata võlgniku

taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja rahuldamata võlgniku vastuväite kohtu

tegevusele.

2-24-2561

4 (10)

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgniku majandustegevuse puudumine ja

võlgniku väited kasumi teenimise kohta omavahel vastuolus. Võlgnikul ei ole ühtegi töötajat ja

esitamata on 2022. a majandusaasta aruanne, mis viitab majandustegevuse puudumisele.

Majandustegevuseks ei saa pidada kohtulahendiga välja mõistetud nõude sissenõudmist.

Majandustegevuseks on juriidilise isiku põhitegevus, milleks võlgniku puhul on äriregistri

andmetel elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku esitatud 2021. a majandusaasta aruande

kohaselt on võlgniku majandustegevus vaibunud juba 2021. aastal. Viimase töötajaga on

tööleping lõpetatud 23. mail 2022, seega ei ole võlgnikul juba ligi kaks aastat olnud töötajaid.

Registripidaja on teinud võlgnikule kustutamishoiatuse ja andnud tähtaja majandusaasta

aruande esitamiseks kuni 5. märtsini 2024. Kohtumääruse tegemise aja seisuga ei ole aruannet

esitatud. Äriregistri andmetel on võlgnikul maksuvõlg alates 10. märtsist 2021. Viimati on

äriühing makse tasunud 2022. a II kvartalis. Võlgnik on võõrandanud 2021. aastal kõik oma

vähegi likviidse vara (sõidukid ja kinnistu). Registreeritud vara võlgnikul ei ole, samuti puudub

kontodel raha. Ka ei ole võlgnik esitanud tõendeid selle kohta, et Harju Maakohtu 9. veebruari

2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja mõistetud nõude sissenõudmine võiks

olla edukas. Seega puudub nõudel väärtus, mistõttu võlgnik on varatu.

8.2. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees,

mille suurus 5. aprilli 2024. a seisuga oli 7638,12 eurot. Avaldaja nõue võlgniku vastu on

väidetavalt 176 178,37 eurot, mis põhineb võlgniku ja võlausaldaja vahel 6. veebruaril 2020

sõlmitud töövõtulepingul nr ATVL6/02/2020/02. Arved on võlgnikule saadetud. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks arveid või akte vaidlustanud. Võlgnikul on

võimalik pankrotimenetluse käigus esitada vastuväited esitatud arvetele ja aktidele, kuid tal

lasub tõendamiskoormus oma väidete tõendamiseks. Võlgnik on esitanud aegumise vastuväite,

kuid ei ole nõudele sisuliselt vastu vaielnud. Nõude aegumise üle on kohtul võimalik otsustada

nõuete kaitsmise käigus, maksejõuetusavalduse esitamisel peab võlausaldaja põhistama oma

nõude olemasolu. Kohtu hinnangul on võlausaldaja nõue selge. Töövõtulepingust tulenev

tasunõue on muutunud sissenõutavaks (võlaõigusseadus (VÕS) § 637 lg 3), sest tööd on

aktidega vastu võetud. Samuti on esitatud arved, seega on võlausaldaja andnud tähtaja

kohustuse täitmiseks.

8.3. Võlgnik on maksujõuetu, sest tal puudub majandustegevus. Ajutise halduri aruande

kohaselt puudub võlgnikul ka vara, mille arvel kohustusi täita. Võlgnikul on vaidlustamata

kohustusi vähemalt 7638,12 eurot. Järelikult on võlgnikul kohustusi rohkem kui vara.

8.4. Seoses võlgniku taotlusega määrata menetluskulude tagatis märkis maakohus, et

pankrotiseadus ei näe tagatise tasumist ette. TsMS § 196 lg 1 sätestab tagatise taotlemise õiguse

hagimenetluses, aga pankrotimenetlus on hagita menetlus. Võlgnik ei saa vältida

pankrotimenetlust tagatise taotluse esitamisega.

Määruskaebus

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

pankrotiavaldus rahuldamata.

9.1. Asjas tegi menetlustoiminguid kohtunik, kes ei võinud asja lahendada, mistõttu kuulub

ebaseadusliku kohtukoosseisu tehtud kohtulahend tühistamisele. Võlgnik esitas 15. mail 2024

taandamisavalduse TsMS § 23 lg 7 alusel, kuna kohtunik ei olnud erapooletu. Kohtunik ja

kohtu esimees jätsid taotluse rahuldamata seadusevastaste põhjendustega.

9.2. Maakohus jättis võlgniku ilma võimalusest esitada PankrS § 12 lg 2 ja § 15 lg 3 p 1

kohased

vastuväited

pankrotiavaldusele.

Maakohus

andis

23. veebruari

2024. a

pankrotiavalduse menetlusse võtmise määrusega võlgnikule formaalselt ja näiliselt võimaluse

2-24-2561

5 (10)

seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Võlgnik esitas 14. märtsil 2024 TsMS § 196 lg 3 alusel

taotluse menetluskulude tagamiseks ja vastamise tähtaja pikendamiseks, millele kohus viitas

ajutise halduri nimetamise määruses kui seisukohale, mida see tegelikult ei olnud. Ajutise

halduri nimetamise määruses määras maakohus võlgnikule seisukoha esitamise tähtajaks

17. aprilli 2024, mis ei saanud olla kooskõlas PankrS § 12 lg-ga 2 ja § 15 lg 3 p-ga 1.

9.3. Maakohus eeldas võlgniku maksejõuetust, määrates deposiite, k.a raugemise vältimiseks.

Ka maakohtu elektrooniliste menetlusdokumentide meta-andmetest nähtuvalt, kus on iga

dokumendi loomise tegelik kuupäev, oli pankrotimäärus tehtud juba 25. aprillil 2024, kuigi

menetlustoimingud olid alles pooleli. Maakohus ei kohaldanud pankrotiseadust õigesti, tehes

vahet võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, ajutise halduri nimetamisel ja

pankrotimenetluse algatamisel.

9.4. Maakohus on seadusevastaselt lahendanud võlausaldaja tunnustamisnõuet. Maakohtu

hinnang võlausaldaja nõude selguse kohta ehk võlausaldaja nõude tunnustamine on liigne,

millega väljuti pankrotiavalduse lahendamise raamidest. Isegi ajutine haldur mõistis, et

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet ei saa arvestada. Seega on maakohus rikkunud

mh PankrS § 15 lg 3 p-st 3 tulenevat keeldu menetleda pankrotiavaldust, kui pankrotiavalduse

aluseks oleva nõude suurus ei ületa 2500 eurot. Ka jättis maakohus vääralt kohaldamata

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 143, jättes lahendamata võlgniku aegumise

vastuväite. Võlgnik vaidles 17. aprilli 2024. a seisukohas võlausaldaja nõudele vastu ka

sisuliselt. Võlausaldaja nõue tuleb lahendada hagimenetluses, sest võlausaldaja ei ole oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja väidetava nõude olemasolu tõendanud (PankrS § 15

lg 3 p-d 1 ja 4).

9.5. Maakohus on erapoolikult hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit. Seejuures jättis

maakohus vääralt kohaldamata majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) sätted.

Maakohtu seisukohad võlgniku majandustegevuse kohta on ekslikud. Võlgnik võib ja peab

tegelema võlgade sissenõudmisega ning see võib olla tema majandustegevus. Seejuures jääb

võlgnik selle juurde, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Makseraskused on ületatavad, seega ajutise

iseloomuga, mitte püsivad. Võlgnikul on Rootsi ettevõtte vastu jõustunud kohtulahendiga

väljamõistetud nõue, mille summa on rohkem kui kaks korda suurem võlausaldaja väidetavast

nõudest. Võlgnikul on ainult üks võlausaldaja, s.o Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu),

ja maksukohustuste võlgnevus on 5104,18 eurot.

9.6. Kohus jättis võlgniku ilma TsMS § 196 lg 3 järgsest õigusest nõuda menetluskulude

tagatist. Kohus on jätnud kohaldamata PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1.

10. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning

menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja arvates ei ole määruskaebus põhjendatud.

10.1. Võlgniku väide, et maakohus on määrust tehes oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna asja

lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, ei ole kooskõlas menetlusõigusega ja on ilmselgelt

põhjendamatu. Kohtukoosseisu ei muuda erapoolikuks ja ebaseaduslikuks asjaolu, et kohus ei

rahuldanud võlgniku ainetuid ja asjakohatuid taotlusi, vastuväiteid ja taandusi.

10.2. Väär on määruskaebuses esitatud etteheide, et kohus on jätnud võlgniku õiguseta vaielda

pankrotiavaldusele vastu ja olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus on pakkunud võlgnikule

korduvalt võimalust olla ära kuulatud, esitada oma seisukoht ja vastuväited, kuid võlgnik ei ole

seda võimalust kasutanud.

10.3. Maakohus ei ole seadusevastaselt lahendanud võlausaldaja tunnustamisnõuet. Nõuete

tunnustamine toimub pankrotimenetluses pärast nõuete kaitsmist, kui pankrotihaldur esitab

2-24-2561

6 (10)

kohtule PankrS § 1002 alusel kaitstud nõuete nimekirja ja kohus kinnitab selle PankrS § 1003

alusel, lahendades seejuures nõuete suhtes esitatud vastuväited. Kuulutades pankroti välja, ei

tunnustanud maakohus võlausaldaja nõuet, vaid andis hinnangu, et võlausaldaja on oma nõuet

piisavalt põhistanud. Nõude aegumise üle on võimalik kohtul otsustada nõuete kaitsmise

käigus.

10.4. Maakohus on ajutise halduri aruande põhjal õigesti tuvastanud, et võlgniku

majandustegevus vaibus 2021. a majandusaasta aruande põhjal juba 2021. aastal ning

2022. aastal võlgnikul majandustegevus puudus. Samuti puudus võlgnikul majandustegevus

2023. aastal. Nõudeõiguste sissenõudmine, samuti vara müük ei ole tavapärane

majandustegevus, vaid need on ettevõtte likvideerimisele suunatud tegevused. Samuti on

maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 3 tunnustel, sest tema

varast ei ole võimalik täita kõiki kohustusi.

11. Pankrotihalduri hinnangul on määruskaebus põhjendamatu. Maakohtu järeldus, et võlgnik

on püsivalt maksejõuetu, on õige. Võlgnikul oli piisavalt võimalusi oma seisukohtade

esitamiseks, kuid need ei lükanud ümber seda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, tema

majandustegevus on lõppenud ning tal puudub vara, mille arvelt saaks tasuda kas või

võlgnevust Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgnik ei suutnud tõendada võla laekumist Rootsi

võlgnikult lähitulevikus.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik

13. Tallinna Ringkonnakohus andis 3. septembri 2024. a kirjaga võlgnikule võimaluse

avaldada oma seisukoht võlausaldaja esitatud uue tõendi osas.

14. Võlgnik esitas 10. septembril 2024 seisukoha, millele olid lisatud osaliselt võõrkeelsed

uued tõendid (dtl-d 443–454).

15. Tallinna Ringkonnakohus määras 16. septembri 2024. a kirjaga võlgnikule tähtaja

võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamiseks.

16. Võlgnik esitas 24. septembril 2024 võõrkeelsete tõendite tõlked (dtl-d 482–486).

17. Tallinna Ringkonnakohus andis 25. septembri 2024. a kirjaga võlausaldajale ja

pankrotihaldurile võimaluse avaldada oma seisukoht võlgniku esitatud uute tõendite osas.

18. Võlausaldaja esitas 1. oktoobril 2024 seisukoha (dtl-d 507–511).

19. Pankrotihaldur esitas 1. oktoobril 2024 seisukoha (dtl-d 524–526).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tuleb

jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

21. Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses

esitatud tõendid asja materjalide juurde.

2-24-2561

7 (10)

22. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on maksejõuetu.

Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid terves ulatuses ei

korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

23. Võlgniku väitel on maakohus eksinud kehtiva pankrotiseaduse kohaldamisel, kuna ei teinud

vahet võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, ajutise halduri nimetamisel ja

pankrotimenetluse algatamisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt

on maakohus 23. veebruari 2024. a määrusega võtnud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks menetlusse ja määranud võlgnikule tähtaja avalduse kohta seisukoha

esitamiseks (dtl-d 160 ja 161). Seejärel on maakohus 28. märtsi 2024. a määrusega nimetanud

võlgnikule ajutise halduri (dtl-d 186 ja 187). PankrS § 12 lg 1 kohaselt kohus, kellele

võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldab pankrotiavalduse kättetoimetamise

võlgnikule. PankrS § 15 lg 1 esimene lause sätestab, et võtnud pankrotiavalduse menetlusse,

otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse.

Praegusel juhul ongi maakohus 23. veebruari 2024. a määrusega võtnud võlausaldaja avalduse

menetlusse ning pärast menetlusse võtmist otsustanud vastavalt PankrS § 15 lg-le 1 ajutise

halduri määramise. See, millist nimetust kannab kohtumäärus e-toimikus, ei muuda määruse

sisu ja selle eesmärki.

24. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei võimaldanud võlgnikul

esitada pankrotiavaldusele vastuväiteid. Asja materjalidest nähtuvalt võttis maakohus

23. veebruari 2024. a määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse ja määras

kooskõlas PankrS § 12 lg-ga 1 võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse kohta seisukoha ja

vastuväidete esitamiseks. Täiendavalt on maakohus 28. märtsi 2024. a määrusega määranud

võlgnikule tähtaja seisukoha esitamiseks. Võlgnik on maakohtule seisukohad esitanud, muu

hulgas 13. aprillil 2024, 17. aprillil 2024, 19. aprillil 2024 ja 23. mail 2024.

25. Ka leiab võlgnik, et pankroti väljakuulutamine ei olnud põhjendatud, sest võlausaldaja ei

ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ega väidetava nõude olemasolu tõendanud. Need

väited ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohased.

25.1. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui

võlgnik on maksejõuetu. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja

selline seisund ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3).

Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb üks

eelnimetatud eeldustest. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja

maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult

maksejõuetu, peab kohus asja läbivaatamisel ka omal algatusel kontrollima (vt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-12-16, p 13).

25.2. Võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust hinnatakse üksnes ajutise halduri määramisel ja

nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel

(PankrS § 15 lg 3 p-d 3 ja 4). Kohus ei saa juriidilisest isikust võlgniku pankrotti jätta välja

kuulutamata põhjusel, et võlausaldaja nõue ei ole selge (vt RKTKm 22.02.2017, 3‑2‑1‑163‑16,

p 13; RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-57-14, p 17). Siinses asjas nimetas maakohus 28. märtsi

2024. a määrusega võlgnikule ajutise halduri ning see määrus on jõustunud. Pärast ajutise

halduri nimetamist tuli maakohtul otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamise üle, st hinnata,

kas võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõttes maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohustab kohut

2-24-2561

8 (10)

kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb

nõudele põhjendatult vastu.

26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, toetudes ajutise halduri

aruandele, miks võlgnik on maksejõuetu. Ringkonnakohus ei tähelda, et maakohus oleks

nimetatud järeldusele jõudmisel ületanud diskretsiooni piire.

26.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võlgniku väide, nagu oleks maakohus eeldanud

võlgniku maksejõetust, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kohus on pankrotiavalduse lahendamisel

ajutise halduri tasu ja kulutuste ning pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks

deposiidi määranud, ei viita võlgniku maksejõuetuse eeldamisele. Selline õigus tuleb kohtule

PankrS § 11 lg-st 1 ja § 30 lg-st 1. Ka võlgniku viide pankrotimääruse metaandmetest

nähtuvale dokumendi loomise kuupäevale ei võimalda asuda seisukohale, et maakohus eeldas

võlgniku maksejõuetust. Seda, et pankrotimäärus on tehtud 28. mail 2024, kinnitab nii määruse

enda kuupäev kui ka selle digiallkirjastamise kuupäev.

26.2. Ka on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt

7638,12 eurot. Ajutine haldur on 17. aprilli 2024. a aruandes välja toonud, et võlgnikul on

maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees 5104,18 eurot, millele lisanduv intress oli 5. aprilli 2024. a

seisuga 2533,94 eurot (dtl 205). Seejuures ei ole võlgnik maksuvõla olemasolule vastu

vaielnud.

26.3. Väär on võlgniku arusaam, et maakohus on võlgniku maksejõulisuse hindamisel

põhjendamatult arvestanud võlausaldaja nõudega ja rikkunud PankrS § 15 lg 3 p-st 3 tulenevat

keeldu. Esmalt märgib kolleegium, et võlgniku pankroti väljakuulutamise otsustamise etapis ei

saa enam kohaldada PankrS § 15 lg 3 p-i 3. Kõnealune säte võimaldab kohtul jätta võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks

olevate nõuete suurus ei ületa osaühingu puhul 2500 eurot. Seoses võlausaldaja nõude arvesse

võtmisega on Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest

isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur

leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg‑te 2 või 3 tähenduses, tuleb võlgniku

maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta (vt RKTKm 22.02.2017, 3‑2‑1‑163‑16, p 13).

Selliselt ongi nii haldur kui ka maakohus võlgniku maksejõulisust hinnanud. Jättes võlausaldaja

nõude arvestamata, on võlgnikul täitmata kohustusi veel vähemalt 7638,12 eurot.

26.4. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et ainuüksi täitmata kohustustest ei saa järeldada

püsivat maksejõuetust. Siinsel juhul aga leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult,

et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole ajutine. Vara ja majandustegevuse

puudumise tõttu ei ole võlgnik suuteline rahuldama oma võlausaldajate nõudeid ja see

suutmatus ei ole ajutine.

26.4.1. Ajutise halduri aruande kohaselt ei kuulu võlgnikule kinnisvara, sõidukeid,

väärtpabereid ega raha arvelduskontodel (dtl-d 204 ja 205). Seega nähtus maakohtule ja

ajutisele haldurile kättesaadavatest andmetest, et võlgnikul ei ole likviidset vara, s.o sellist vara,

millel oleks tegelik mõju võlgniku majanduslikule seisundile ja võimele tasuda võlgu.

26.4.2. Näitamaks, et võlgnik on suuteline kohustusi täitma ja võlgniku vara katab tema

kohustusi või et maksejõuetuse olukord on ajutine, tulnuks võlgnikul tuua esile asjaolud, millest

nähtuvalt tal on piisavalt likviidset vara või püsiv rahavoog, mille arvel võlausaldajate nõudeid

rahuldada. Võlgnik on küll väitnud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu, kuid ei ole toonud esile

selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et võlgnikul on vara või tulusid, mille arvel

kohustusi täita, või et tema maksejõuetus on ajutine. Muu hulgas pole võlgnik toonud esile

asjaolusid, mis viitaksid tema majandusliku seisundi paranemisele tulevikus.

2-24-2561

9 (10)

26.4.3. Võlgnik leiab, et ta ei ole maksejõuetu, kuna tema vara hulka tuleb lugeda nõue

Västerskog Bygg - och Förvaltning I Bålsta AB vastu 404 516,20 eurot, mis on võlgniku kasuks

Harju Maakohtu 9. veebruari 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17558 välja

mõistetud. Ajutine haldur on hinnanud selle nõude väärtuse 0 eurole põhjusel, et enam kui kahe

aasta jooksul ei ole õnnestunud kohtuotsust täita, samuti puudub kohustatud ettevõtjal Rootsi

äriregistri andmetel käive ja tema suhtes algatati 12. oktoobril 2022 pankrotimenetlus.

Kolleegiumi hinnangul on ajutise halduri viidatud asjaolude põhjal ebatõenäoline, et võlgniku

nõudest nimetatud kolmanda isiku vastu võiks võlgnikule laekuda raha, mistõttu on ajutise

halduri ja maakohtu hinnang kõnealuse nõude väärtusetuse kohta põhjendatud. Ka

määruskaebemenetluses esitatud tõendite, s.o võlgniku kirjavahetus Rootsi äriühingu

pankrotihalduriga (dtl-d 444–451; tõlked dtl-d 484–486), põhjal ei saa teha järeldust, et nõude

sissenõudmine võiks olla edukas. Esiteks on võlgniku ja pankrotihalduri kirjavahetusest

möödunud tänaseks ligi aasta ja üheksa kuud (kirjavahetus on toimunud ajavahemikul

19. detsember 2022 kuni 28. detsember 2022). Teiseks ei nähtu kirjavahetusest, kas üldse,

millises summas ja millal võidaks pankrotimenetluse raames teha makse võlgniku nõude

rahuldamiseks. Pankrotihaldur on üksnes selgitanud, et äriühingul on küll varasid, aga neid on

tunduvalt vähem kui võlgasid (23. detsembri 2022. a e-kiri, dtl 484). Eeltoodust ei saa teha

järeldusi võlgniku nõude rahuldamise kohta. Hinnangut kõnealuse nõude väärtusele ei muuda

ka asjaolu, et võlgnik näeb võimalust esitada hagi ka Rootsi äriühingu juhatuse liikmete vastu.

Eelnevat arvestades ei ole kõnealune nõue käsitatav sellise likviidse varana, mille arvel võlgnik

saaks täita kohustusi oma võlausaldajate ees, sh Maksu- ja Tolliameti ja avaldaja ees.

26.5. Lisaks eeltoodule nõustub ringkonnakohus asja materjalide põhjal maakohtuga selles, et

võlgnikul ei ole igapäevast majandustegevust, mille kaudu oleks võimalik kohustuste täitmiseks

tulu teenida. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku 2021. a majandusaasta aruande

kohaselt aruandeaastal ettevõtte äritegevus vaibus ja juhatus otsis uusi väljundeid äritegevuse

jätkamiseks. Võlgnik ei ole saanud aastatel 2022 ja 2023 müügitulu. Võlgniku viimase

töötajaga lõpetati tööleping 23. mail 2022. Võlgnik on 2021. aastal võõrandanud oma vara, tal

on maksuvõlg ja äriregistrile on esitamata 2022. a majandusaasta aruanne. Ajutise halduri

hinnangul ei ole võlgniku majandustegevust võimalik jätkata ja tervendamise võimalused

puuduvad

(dtl-d

203, 204,

206).

Kolleegium

nõustub

maakohtuga,

et

võlgniku

majandustegevuseks ei saa lugeda Rootsi äriühingult võla sissenõudmist. Võlgnik võib küll

tegeleda võlgnevuse sissenõudmisega, kuid seda ei saa käsitada majandustegevusena

MSÜS § 3 lg 1 mõttes. Seega ei suuda võlgnik oma kohustusi mõistliku aja jooksul täita ka

teenitava tulu arvel.

27. Pankrotimääruse tühistamiseks ei anna alust ka võlgniku ülejäänud etteheited.

27.1. Asjakohatu on võlgniku etteheide, nagu oleks menetlustoiminguid teinud kohtunik, kes

ei võinud siinset asja lahendada. Võlgniku esitatud taandamisavaldused on nii asja lahendava

kohtuniku kui ka Harju Maakohtu esimehe poolt lahendatud ja jäetud rahuldamata.

Pankrotimääruse õiguspärasuse hindamisel ei hinda ringkonnakohus võlgniku väiteid

seonduvalt taandamisavalduste lahendamisega.

27.2. Ka ei nõustu ringkonnakohus võlgniku etteheitega, nagu oleks maakohus võlausaldaja

nõuet tunnustanud. Vaidlustatud määruses on maakohus vaid sedastanud, et kohtu hinnangul

on võlausaldaja nõue selge. Maakohus ei ole andnud hinnangut võlausaldaja nõude

põhjendatusele. Seejuures on maakohus asjakohaselt märkinud, et võlgnikul on võimalik

esitada oma vastuväited võlausaldaja nõudele pankrotimenetluse käigus. Seda saab võlgnik teha

nõuete kaitsmise käigus (PankrS § 1001 jj), täpsemalt on võlgniku vastuväite esitamise õigus

reguleeritud PankrS §-s 104. Ka võlgniku aegumise vastuväide on võimalik lahendada nõuete

kaitsmise käigus.

2-24-2561

10 (10)

27.3. Maakohus ei jätnud võlgnikku põhjendamatult ilma õigusest nõuda TsMS § 196 lg 3

järgset menetluskulude tagatist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetluskulude

katteks saab tagatist nõuda vaid hagimenetluses. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et

TsMS §-i 196 ei kohaldata hagita menetluse korral (vt TsMS I komm (2017), § 196, p 1). Kuna

pankrotimenetlus on hagita asi (TsMS § 475 lg 1 p 122), ei saa võlgnik TsMS § 196 alusel

tagatist nõuda.

28. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada

ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuna vaidlustatud määrus jääb

muutmata pankroti väljakuulutamise osas, ei ole alust muuta ka sellega seotud korraldusi.

29. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette

nähtud. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 32).

Menetluskulude jaotus

30. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Võlgnik ei ole esitanud määruskaebuses

vastuväiteid maakohtu otsustusele jätta menetluskulud võlgniku kanda.

31. Kuna

ringkonnakohus

jätab

võlgniku

määruskaebuse

rahuldamata,

tuleb

määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.

32. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka

ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

33. Praeguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 32).

(allkirjastatud digitaalselt)