2-23-150040/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-150040

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XXi vastu krediidilepingust

tulenevas nõudes. Hagi menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ määruskaebus

Menetlusosalined ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) B2 Impact OÜ (endine

ärinimi OK Incure OÜ), lepinguline esindaja Marie Tsine

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.09.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 12.12.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXi (kostja)

vastu. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. E-kirjadele kostja ei vastanud,

tal ei ole alates 01.07.2023 kehtivat aadressi Rahvastikuregistris, samuti puuduvad

elamisloakaart ja elamisluba Eestis. PPA vastuse kohaselt pole ka temal andmeid kostja elukoha

osas. Asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 29.01.2024 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis 4797,94 € maksmist.

Hageja märkis kostja elukoha (Xxxxxxxxxx xx xx, Tallinn), e-posti aadressi ja telefoni.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 06.09.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus hagi TsMS

§ 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmast. Lisaks maksekäsuosakonna märgitule

sedastas maakohus, et 27.10.–06.12.2020 oli kostja elukoht Yyyyyyyyys. Sellest koostoimes

eelmärgituga järeldas kohus, et kostja võib olla Eestist lahkunud. Seetõttu ei ole kostja TsMS

§ 79 lg 1 järgne üldine kohtualluvus Eestis. Samuti ei saa hageja tugineda kostjaga sõlmitud

kohtualluvuse kokkuleppele, sest see on TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 järgi tühine.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Ühtlasi määras kohus, et

hüvitatavad kulud puuduvad.

2 (3)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hageja esitas 02.10.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus on ennatlik, sest kostjale

dokumentide kätte toimetamise võimatus ei anna alust jätta hagi menetlemata. Isegi kui kostja

on Eestist lahkunud, on tema viima teadaolev elukoht Eestis ja hagi allub Harju Maakohtule

TsMS § 79 lg 2 järgi. Hageja põhjendab, et ka Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks lähtumist

tarbija viimasest teadaolevast elukohast, kui tema tegelikku alalist elukohta pole võimalik

kindlaks teha (EKo, 17.11.2011, C-327/10, p-d 39–45).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

6. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus jättis sisuliselt kontrollimata TsMS § 79 lg 2

kohaldamise eeldused, mis toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise. Viidatud säte

võimaldab esitada hagi füüsilise isiku vastu tema viimase teadaoleva elukoha järgi, kui isiku

praegune elukoht ei ole teada. Kuivõrd maakohus sedastas, et talle ei ole kostja elukoht teada,

siis tulnuks vähemalt kaaluda TsMS § 79 lg 2 kohaldamist. Asjakohane on ka hageja viide

Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt sarnase sisuga sätte kohaldamine ei ole välistatud

tarbijast kostja suhtes.

7. Siiski on maakohus seni teinud liiga vähe toiminguid, selgitamaks välja kostja elukoht.

Seetõttu pole veel kogutud kohtualluvuse kontrollimiseks vajalikud andmed. Hageja viidatud

lahendis leidis Euroopa Kohus mh, et kostja leidmiseks tuleb teha kõik järelepärimised, mida

nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted (resolutsiooni p 2 teine taane). Käesoleval juhul ei

nähtu toimikust, et kohus oleks selgitanud välja kostja perekondlikud ja töised sidemed ning

teinud nende põhjal päringuid. Samuti saab kohus kaaluda päringu tegemist selle riigi

ametiasutustele, millest kostja Eestisse saabus. Kohus saab ka hagejat kohustada esitama

andmeid kostja kohta (vt järgnevas p 10).

8. Lisaks leiab kolleegium, et maakohus jättis välja selgitamata asjas kohalduda võiva

rahvusvahelise õiguse. Kui lähtuda eeldusest, et kostja ei viibi enam Eestis, siis oleneb kohtu-

alluvuse otsustamine esmalt rahvusvahelise õiguse normidest. Kohaldamisele võivad kuuluda

näiteks määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I bis määrus) ja/või 30.10.2007 Lugano

konventsiooni (konventsioon) sätted. Selleks tuleb aga vähemalt proovida tuvastada kostja

elukoht. Nimelt tuleneb TsMS § 70 lg 4 p-st 1, et samas seadustikus rahvusvahelise

kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti

Brüssel I bis määruses. Viidatud määruse art 1 lg 1 järgi tuleb seda kohaldada mh tsiviilasjade

suhtes igat liiki kohtutes. Brüssel I bis määruse art 72 lg 1 järgi ei mõjuta määrus konventsiooni

kohaldamist. Kui maakohus on kogunud piisavalt andmeid kostja kohta, saab lisaks kontrollida,

kas kostja kodakondsusriigi ja/või elukohariigiga on Eesti sõlminud kahe- või mitmepoolseid

kokkuleppeid, mis mõjutavad asja allumist ühe või teise riigi kohtutele.

9. Ulatuses, milles kohaldub Brüssel I bis määrus, ei tarvitse olla piisavalt selge, kas on õige

maakohtu põhjendus kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse kohta.

9.1. Esiteks selgitab kolleegium, et Riigikohus on esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse

küsimusega, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise isiku

tegutsemisega majandus- ja kutsetegevuses, nagu seda teeb TsMS § 106 lg 1 p 1 viitega § 104

lg-le 1, on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus Brüssel I bis määruse art 25

lg 1 ls 1 tähenduses (RKTKm 05.06.2024, 2-23-14994/20). Maakohtul tuleb kontrollida, kas

käesolevas asjas tuvastatavad asjaolud võimaldavad hinnata kohtualluvuse kokkuleppe

kehtivust ilma ära ootamata Euroopa Kohtu vastust Riigikohtu küsimusele.

3 (3)

9.2. Teiseks täheldab kolleegium, et kostja on alates 31.03.2021 Eestis registreeritud

füüsilisest isikust ettevõtjana (registrikood xxxxxxx). Avalikest registritest nähtuvad andmed

kostja tegevuse kohta saab kohus hagi kohtualluvuse kontrollimisel omal algatusel ise välja

selgitada. Hageja esile toodud asjaoludel sõlmiti nõude aluseks olev leping 13.05.2021, st ajal,

mis kostja oli registreeritud ettevõtlusega tegeleva isikuna. Seetõttu võib olla kohtualluvuse

kokkuleppe kehtivuse hindamiseks vajalik juba praeguses menetlusetapis välja selgitada, kas

kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuse raames.

10. Eelnev ei tähenda, et kohus peaks hagi igal juhul menetlema või ise tegema kõik

asjakohased päringud kostja asukoha väljaselgitamiseks. TsMS § 423 lg 1 p 8 mõtte kohaselt

saab kohus hagejat kohustada esitama andmed, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada. Sama sätte ja eespool p-s 7 viidatud Euroopa Kohtu suuniste järgi teeb kohus

ise üksnes mõistlikke pingutusi.

11. Hagi menetlemise korral olukorras, kus kostja aadress pole endiselt teada, taotleb hageja

menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kolleegium juhib hageja ja maakohtu

tähelepanu TsMS § 413 lg-le 3¹, mille kohaselt võib kohus keelduda tagaseljaotsuse tegemisest

ka juhul, kui kohtukutse toimetati kostjale kätte avaliku kättetoimetamisega ning menetluses

tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja kohtukutse avaliku

kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks.

12. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3).

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse

peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5 ls 1,

§ 696 lg 1 ls 1).

(allkirjastatud digitaalselt)