2-20-13897/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13897

Kohtuasi

AS-i TREV-2 Grupp hagi C.Z-i (endine nimi Q)

vastu leppetrahvi saamiseks ja ärisaladuse rikkumise

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.02.2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

28 294 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson

Kostja C.Z (end nimi Q, isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 25.09.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.02.2022. a otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata leppetrahvi nõude ja osaliselt kahjuhüvitise nõude ning vastavas osas

viivisenõude.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja leppetrahv 16 926 eurot.

2.3. Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja viivis 7189 eurot 39 senti ja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt 16

926 eurot alates 18.10.2024 kuni võla tasumiseni.

2.4. Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja kahjuhüvitis 3056 eurot ja 25

senti.

2-20-13897

2.5. Mõista C.Z-ilt AS TREV-2 Grupp kasuks välja viivis 1201 eurot 29 senti ja

võlaõigusseaduse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

põhivõlalt 3056 eurot 25 senti eurot alates 18.10.2024 kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Rahuldada AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta AS-i TREV-2 Grupp menetluskuludest 87% C.Z-i kanda ja 13% C.Z-i

menetluskuludest AS-i TREV-2 Grupp kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse.

2-20-13897

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS TREV-2 Grupp (hageja) esitas 23.09.2020 Harju Maakohtule C.Z-i (endise nimega

Q) (kostja) vastu hagi leppetrahvi 16 926 eurot, kohtueelse õigusabi kulu 5535 eurot ja viivise

saamiseks ning kostja ärisaladuse kasutamise lõpetamiseks ja andmekandjatelt kustutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja alates 24.05.2004 hageja juures ning poolte sõlmitud

töölepingu järgi oli tal kohustus hoida hageja ärisaladust. Kostja avaldas 20.03.2020 hagejale

tahet tööleping lõpetada ning samal päeval suleti kostja kasutajaõigused ja juurdepääs hageja

IT-süsteemidele. Hageja taastas kostja tööülesannete täitmiseks 22. ja 23.03.2020 kostja

juurdepääsu e-postile ja serveri osadele kataloogidele. Pooled sõlmisid 25.03.2020 töölepingu

lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja jätkas hageja juures töötamist kuni 15.05.2020.

Pärast töölepingu lõppemist avastas hageja, et kostja on rikkunud töösuhte ajal ärisaladuse

hoidmise kohustust, kuna edastas 30.04.2020 kuni 14.05.2020 oma tööalaselt e-posti

aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile hageja ärisaladusi sisaldavaid dokumente.

18.05.2020 asus kostja tööle hageja konkurendi juurde ning samal päeval avati riigihanke

pakkumused, kus hageja ees osutus väikese hinnavahega edukaks kostja uus tööandja, kes oli

varasemates hankemenetlustes esitanud hagejast kallimaid pakkumusi. Kuna kostja ei

tegutsenud heauskselt ja lojaalselt, peab ta maksma ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise

tõttu hagejale töölepingu p-s 11.4 kokkulepitud leppetrahvi, lõpetama kostja ärisaladuse

kasutamise ja selle oma andmekandjatelt kustutama ning hüvitama hagejale enne

kohtumenetlust tekkinud õigusabikulu.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata ja lõpetada menetluse

ärisaladuse kasutamise ja dokumentide kustutamise nõude osas. Ülejäänud osas palus kostja

jätta hagi rahuldamata.

Kostja ei ole hageja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud. Pooled lõpetasid töölepingu

lõpetamise kokkuleppega ka konkurentsipiirangu. Hageja ootas kostjalt tööülesannete täitmist

kuni töölepingu lõppemiseni ning kostja täitis töölepingut nõuetekohaselt, juhendades kuni

töösuhte lõpuni uut töötajat. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 kuni 17.05.2020 kehtestatud

eriolukorra ajal täitis kostja tööülesandeid valdavalt kaugtööna, mis oli võimalik, kuna hageja

tagas tööks vajalikud tehnilised lahendused. Kostja juhendas uut töötajat veebi teel ning saatis

selleks endale e-postiga materjale. Kostja tutvustas dokumente uuele töötajale. Kõik kostja

isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid olid seotud kostja tööülesannetega. Kostja

ei kasutanud hageja ärisaladusi enda tarbeks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja saadetud

dokumendid sisaldasid ärisaladusi ja neil on kaubanduslik väärtus. Kostja uue tööandja

riigihanke võitmine ei ole seotud kostjaga, see äriühing on hagejat ka varem võitnud. Lisaks

on leppetrahvi kokkulepe ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, sest leppetrahv

on kostja 11 kuu töötasu suurune. Hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest teatas

sellest kostjale ebamõistlikult hilja. Samuti ei ole hageja õigusabi kasutamist tõendanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 03.02.2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, mõistes hagejalt välja kostja menetluskulu 9399 eurot ja seadusjärgses määras viivise

menetluskuludelt.

2-20-13897

3.1. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

töölepingu p 11 ja hageja töökorralduse reeglite p 10 kohustas kostjat hoidma

saladuses hageja ärisaladust;

-

ajavahemikus 30.04.2020 kuni 14.05.2020 saatis kostja oma tööalaselt e-posti

aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile mitu hageja dokumenti, millele hageja oli

andnud kostjale juurdepääsu;

-

hagejaga sõlmitud tööleping lõppes poolte kokkuleppel 15.05.2020 ja seejärel asus

kostja tööle hageja konkurendi juurde;

-

kostja asemel asus hageja juures tööle uus töötaja, keda kostja enne töölt lahkumist

juhendas.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejale töölepingus kokkulepitud

leppetrahvi, kuna ta rikkus hageja dokumente oma isiklikule e-posti aadressile saates hageja

ärisaladuse hoidmise kohustust.

3.2. Töösuhte ajal oma isiklikule e-posti aadressile töödokumentide edastamine ei ole

automaatselt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Hageja pidi tõendama, et tööleping

sisaldas keeldu edastada dokumente isiklikule e-posti aadressile mh siis, kui seda tehti

tööülesannete täitmiseks, kostja kasutas hageja dokumente isiklikul eesmärgil ja ta ei vajanud

neid tööülesande täitmiseks, mh uue töötaja juhendamiseks, ning kostja isiklikule e-posti

aadressile saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladust. Hageja ei ole eeltoodud

asjaolusid tõendanud.

3.3. Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg-te 1 ja 2, § 6 lg 3, § 72 ja § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab

töötajale olema selge, millist teavet tuleb hoida saladuses ning mida peab selleks tegema. Kui

tööandja väidab, et töötaja on saladuse hoidmise kohustust rikkunud, peab ta lisaks

rikkumisele tõendama, et töötaja rikkus kohustust süüliselt, arvestades mh töötaja kohustusi,

väljaõpet, ametialaseid teadmisi ja muid oskusi. Hageja ei ole selgelt välja toonud isegi kostja

rikkumist, pidades selleks ärisaladuse kasutamist, aga ka ainuüksi dokumentide isiklikule e-

posti aadressile saatmist.

3.4. Kuna hageja oli andnud kostjale töösuhte ajal ligipääsu nendele dokumentidele, mille

kostja saatis oma isiklikule e-posti aadressile, ei saanud kostja ligipääsu ebaseaduslikult

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 1 tähenduses.

Hageja ei ole tõendanud, et kõik dokumendid, mida kostja saatis oma isiklikule e-posti

aadressile, olid käsitatavad ärisaladusena EKTÄKS § 5 lg 2 järgi. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja avaldas kellelegi tema ärisaladuse, ega põhistanud, kuidas ja millist ärisaladuse

kasutamist piiranud kohustust kostja EKTÄKS § 5 lg 3 järgi rikkus.

3.5. Poolte sõlmitud tööleping ja hageja töökorraldus ei reguleeri selgelt, millised

dokumendid on hageja ärisaladus. EKTÄKS § 5 mõttega ei ole kooskõlas, et ärisaladusega on

hõlmatud mistahes dokumendid, millega töötaja töölepingulisi kohustusi täites kokku puutub.

Kostjaga sõlmitud tööleping ega hageja kehtestatud töökorralduse reeglid ei keela edastada

hageja dokumente kostja isiklikule e-posti aadressile. Kostjal oli keelatud kasutada hageja

ärisaladusi oma isiklikul eesmärgil, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja seda tegi.

2-20-13897

3.6. Hageja ei ole tõendanud, et kõik kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud dokumendid

on käsitatavad ärisaladusena. Eluliselt ei ole usutav, et lõppenud projektide ning avalike

riigihangete klientide või töötajate töökohustuste kirjeldused koos õigusaktide loeteluga on

kaubandusliku väärtusega teave, mis ei ole avalikult kättesaadav. Kõik kostja isiklikule e-

posti aadressile saadetud dokumendid olid seotud tema ametijuhendis kirjeldatud

tööülesannete täitmisega. Usutavad on kostja väited, et saadetud dokumente oli tal vaja uuele

töötajale töökohustuste sisu ja hageja tööprotsesside selgitamiseks. Koroonaviiruse levikust

tingitud piirangute ajal töötas kostja palju kodus ning eluliselt on usutav, et sel ajal võis tal

olla perekondlike kohustuste tõttu vajadus töötada öösiti või hilisõhtul. Seetõttu ei saa

ainuüksi e-kirjade saatmise ajast järeldada, et kostja ei kasutanud neid tööülesannete

täitmiseks. Hageja ei ole ühegi vaidlusaluse dokumendi kohta selgelt välja toonud ega

tõendanud, miks ei olnud dokumenti vaja kostja töökohustuste täitmiseks, mh uue töötaja

juhendamiseks. Kuna pooled olid töösuhtes, ei saa kostja rikkumise tuvastamisel lähtuda

üksnes hageja selgitustest, vaid hageja peab tõendama kostja rikkumise ja süü.

3.7. Ärisaladuse kasutamise lõpetamise ja ärisaladuse kustutamise nõuet ei ole võimalik

rahuldada, kuna kostja ei kasuta hageja ärisaladuseks peetavaid andmeid ning on endale

saadetud dokumendid juba enne kohtumenetluse algust kustutanud.

3.8. Hageja ei ole tõendanud, et kostja edastas tema ärisaladuse oma uuele tööandjale, kes on

hageja konkurent. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kostja isiklikule e-posti aadressile saadetud

dokumendis sisaldunud teave võimaldas tema konkurendil teha riigihankes edukaks osutunud

pakkumise. Tõenditest nähtub, et kuigi see äriühing on varem teinud hagejast suuremaid

pakkumisi, on ta lisaks hageja väidetud hankele võitnud ka teisi hankeid.

3.9. Isegi kui hageja oleks kostja rikkumise tõendanud, on tema leppetrahvinõue alusetu, sest

ta on töölepingu lõpetamise kokkuleppe p 4 kohaselt leppetrahvi nõudmisest loobunud.

Hageja ei ole lükanud ümber eeldust, et ta loobus kostjaga sõlmitud töölepingu lõpetamise

kokkuleppega varasematest lepingulistest nõuetest (võlaõigusseadus (VÕS) § 578 lg-d 1 ja 2).

Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille üle pooled tema arvates

töölepingu lõpetamise kokkulepet sõlmides läbi rääkisid ja mille kohta kokkuleppe sõlmisid.

3.10. Lisaks kostja rikkumisele ei ole hageja tõendanud, et kohtueelne õigusabi oli seotud

vaidlusaluste nõuetega. Isegi kui hageja põhinõuded oleksid põhjendatud, on viivisenõude

arvutus vale, sest leppetrahvilt saaks hageja nõuda viivist alates leppetrahvi nõudmisest, mitte

sellele eelneva aja eest.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

2-20-13897

Maakohus tõlgendas EKTÄKS-i valesti, mille tulemusena maakohus jättis kostja rikkumise

sisuliselt hindamata ja tuvastamata. EKTÄKS § 5 lg 1 p 1 näeb ärisaladuse ebaseadusliku

saamisena ette ka seadusliku juurdepääsu teel saadud teabe omavolilise kopeerimise või

valdamise. Kostja töö e-posti aadressilt isiklikule e-posti aadressile edastatud dokumendid

sisaldasid hageja ärisaladust ning hageja on tõendanud ärisaladuse olemasolu, kostja ligipääsu

sellele ja selle oma isiklikule e-posti aadressile saatmise ning saatmise vajaduse puudumise.

Samuti on hageja piisavalt selgitanud, mida ta peab kostja rikkumiseks. Ainuüksi kirjade

edastamine oma isiklikule e-posti aadressile on ärisaladuse ebaseaduslik saamine EKTÄKS §

5 lg 1 p 1 mõttes. Kostjale oli selge, millist hageja teavet tuleb saladuses hoida. Hageja ei ole

leppetrahvinõudest loobunud.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Edasine menetlus

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.12.2022. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, kuid muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda ning mõistis temalt välja kostja menetluskulu 3100 eurot 50

senti.

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

8. Kostja vaidles hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas,

millega jäeti hagejalt kostja apellatsioonimenetluse kulud 3100 eurot 50 senti ületavas osas

välja mõistmata. Kostja palus teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja kostja

apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 7351 eurot 50 senti.

10. Hageja vaidles kostja vastukassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

11. Riigikohus tühistas 21.06.2023. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse

täielikult ja kostja vastukassatsioonkaebuse osaliselt.

11.1. Riigikohus selgitas, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja

saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi, mida kostja pidi hoidma saladuses, mh

kas hageja oli määranud saladuses hoitava teabe kooskõlas TLS § 6 lg-s 3 sätestatuga või see

oli kostjale äratuntav TLS § 15 lg-s 1 ja §-s 16 sätestatut arvestades (TLS § 6 lg 9).

11.2. Riigikohus selgitas, et dokumentide isiklikule e-posti aadressile saatmine on käsitatav

nende kopeerimisena. Kohtud tuvastasid õigesti, et hageja andis kostjale juurdepääsu

vaidlusalustele dokumentidele. Kui dokumendid sisaldasid ärisaladust, siis ärisaladuse

seaduspäraselt saanud töötaja väidetavat rikkumist saab hinnata EKTÄKS § 5 lg 3 p 3 järgi.

Tööülesannete täitmiseks tarbetute tööandja dokumentide oma e-posti aadressile saatmine on

käsitatav nende isiklikul otstarbel kasutamisena.

2-20-13897

11.3. Tööandja ärisaladuse hoidmise ja kasutamise piiramise kohustuse rikkumine on

käsitatav ka TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumisena, mille

kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Ringkonnakohtul

tuleb hinnata, kas kostja pidi oma väljaõpet ja tööks nõutavaid ametialaseid teadmisi, võimeid

ja omadusi arvestades teadma, et hageja saladusi sisaldavaid dokumente ei ole lubatud oma

isiklikule e-posti aadressile saata.

11.4. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kostja rikkus ärisaladuse kasutamise piirangut

sellega, et saatis oma isiklikule e-posti aadressile hageja ärisaladusi sisaldavaid dokumente,

mis ei olnud seotud tema tööülesannete täitmisega.

11.5. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et kostja rikkus saladuse hoidmise ja

kasutamise piiramise kohustust, tuleb kontrollida ka muid leppetrahvinõude rahuldamise

eeldusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata leppetrahvi nõude,

osaliselt kahjuhüvitise nõude ning vastavas osas viivisenõude. Hageja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus jaotab uuesti menetluskulud.

13. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

14. Kolleegiumi hindab esmalt, kas kostja saadetud dokumendid sisaldasid hageja ärisaladusi,

mida kostja pidi hoidma saladuses, mh kas hageja oli määranud kooskõlas TLS § 6 lg-s 3

sätestatuga saladuses hoitava teabe. EKTÄKS § 5 lg 2 järgi on ärisaladus teave, mis ei ole

kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav

nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on

kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on

asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. EKTÄKS § 5 lg 2 p-

des 1–3 sätestatud tingimustest tuleb lähtuda mh töötaja saladuse hoidmise kohustuse ja selle

rikkumise kindlakstegemisel (RKKKo 15.05.2020, 1-18-4590/82, p 36).

14.1. Kui tööandja ei ole TLS § 6 lg 3 järgi saladusena määratud teavet töötajale kirjalikult

teatanud, eeldatakse TLS § 6 lg 9 kohaselt, et töötajal ei ole saladuse hoidmise kohustust. TLS

§ 6 lg-s 9 sätestatud eelduse ümberlükkamiseks on tööandjal võimalik tõendada, et töötaja

teadis saladusena määratud teabe sisu või pidi seda teadma töötaja lojaalsuskohustust ja

hoolsuse määra arvestades (TLS § 15 lg 1 ja § 16, vt ka otsuse p 14.2.2). Kohtupraktikas on

leitud, et nõutav ei ole töölepingus ja töökorralduse reeglites tootmis- ja ärisaladusega kaitstud

iga dokumendi nimetamine vaid piisab teabe määratlemisest kategooriate kaupa (TartRnKo

14.03.2016, 2-13-49819, p 13; TartRnKo 06.10.2014, 2-13-42519, p 10.2.).

14.2. Praegusel juhul määras hageja ärisaladusena käsitatava teabe töölepingus ja

töökorralduse reeglites vastavalt TLS § 6 lg-le 3. Töölepingu p 11.2 (dtl 26) sätestas, et

„Tööandja tootmis- ja ärisaladusena, mille suhtes kehtib lepingu punktis 11.1. sätestatud

saladuse hoidmise kohustus, käsitletakse mitteavalikku informatsiooni tööandja poolt teistes

äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta, samuti tööandja poolt toodetavate

toodete omahinda, toodete müügihindu, tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu, tööandja

2-20-13897

poolt omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara, tööandja poolt peetavat

raamatupidamisarvestust, tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat teavet,

tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (sh Tööandja töökorralduse reeglid,

otsused, käskkirjad jms).“

14.3. Hageja töökorralduse reeglite (dtl 35) p 10.2 sätestas: „Tööandja tootmis- ja

ärisaladusena, mille suhtes kehtib töölepingu punktis 11.1. sätestatud saladuse hoidmise

kohustus, käsitletakse: a) mitteavalikku informatsiooni Tööandja poolt teistes äriühingutes ja

nende loomise projektides osalemise kohta; b) Tööandja poolt toodetavate toodete omahinda

ja toodete müügihindu c) Tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu; d) Tööandja poolt

omandatavaid infosüsteeme ja tarkvara; e) Tööandja poolt peetavat raamatupidamisarvestust;

f) Tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käivat teavet; g) Tööandja

ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet (sh Tööandja töökorralduse reeglid, otsused,

käskkirjad jms).“

14.4. Kolleegiumi hinnangul määratles tööandja ärisaladusena käsitatava teabe piisavalt

selgelt ning selle põhjal pidi kostjal olema võimalik hinnata, milline teave on töösuhtes

käsitatav ärisaladusena. Vaidlust ei ole selles, et tööandja oli tarvitusele võtnud meetmed, mis

piirasid ärisaladusele juurdepääsu.

15. Pooled vaidlevad küsimuses, kas haginõude aluses nimetatud dokumendid, mille kostja

saatis oma isiklikule e-posti aadressile, sisaldasid ärisaladust.

15.1. Kostja saatis 30.04.2020 kell 10.51 seitse juhtimissüsteemi dokumenti nimedega:

- „100_Hangete üksuse protsessid ja dokumendid.xlsx“;

- „100_Hangete üksuse statuut.doc“;

- „310_331_370_Vastutusmaatriks.xls“

- „310_Teedeehituse statuut.doc“;

- „310_Teedeehituse valdkonna protsessid ja dokumendid.xlsx“

- „P1-100_Pakkumine.doc“, „P1-310_331_370_Projektijuhtimine.xlsx“.

Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladust. Hageja on esile

toonud, et tegu on hageja juhtimissüsteemi dokumentidega, mis ei ole avalikult kättesaadavad

ja et dokumendid on mitmetasandiliselt süstematiseeritud ning sisaldavad hageja sisemiste

protsesside mahukaid kirjeldusi. Kolleegium hinnangul on dokumentidel kaubanduslik

väärtus, sest need selgitavad, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine ning need

võimaldavad täpsemini ennustada hageja juhtimisotsuseid. Hageja ettevõtlusvaldkonnas

saavutatakse konkurentsieelis täpsest hinnastamisstrateegiast ja võimekusest majandada

optimeeritud hinnastamise piirides.

15.2. Kostja saatis 30.04.2020 kell 21.06 kavandatava tulemustasu süsteemi kirjelduse

dokumendis „DRAFT Bonus formula 2019.xls“.

Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Tulemustasu

süsteem on oluline aspekt töötajate tööstaaži pikaajalisuse tagamisel teedeehituse valdkonna

turul, et hoida töötajad motiveerituna ja lojaalsena.

15.3. Kostja saatis 02.05.2020 kell 21.56 dokumendi „Book1.xlsx“, mis sisaldab detailseid

andmeid erinevate projektide kulude kohta. Sama dokumendi uuendatud versiooni edastas

kostja oma isiklikule e-posti aadressile veel 08.05.2020. Kolleegium nõustub hagejaga, et

2-20-13897

saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Kolleegium hinnangul on dokumendil kaubanduslik

väärtus, sest see selgitab, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine. Hageja

ettevõtlusvaldkonnas saavutatakse konkurentsieelis hinnastamisstrateegiast ja võimekusest

majandada optimeeritud hinnastamise piirides. Põhjendatud ei ole väide, et sel teabel puudub

igasugune kaubanduslik väärtus (EKTÄKS § 5 lg 2), sest turg on vahepeal muutunud.

15.4. Kostja saatis 07.05.2020 kell 23.30 dokumendi „2019_Lepinguportfell 2018-2022.xlsx“.

Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid hageja lepinguportfellist 31.12.2019

seisuga. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument sisaldas ärisaladust. See teave

on töökorralduse reeglite p-s 10.2.f ärisaladusena selgelt määratletud. Nõustuda ei saa kostja

seisukohaga, et see teave on avalikkusele riigihangete registrist kättesaadav. Isegi kui osa

kliente on avalikust registrist leitavad, ei ole kogu lepinguportfell ning kõik tabelis olevad

andmed kättesaadavad. Hageja tõi esile, et lisaks projekti ja kliendi nimele on tabelis ka

projektijuhi nimi, projekti eelarve ja prognoositud marginaalid, detailsed kalkulatsioonid

aastate ja äriüksuste lõikes. Lisaks sisaldab dokument hageja kliendiportfelli arvutuslikke

koondülevaateid. Põhjendatud ei ole väide, et sel teabel puudub igasugune kaubanduslik

väärtus (EKTÄKS § 5 lg 2).

15.5. Kostja saatis 09.05.2020 kell 07.07 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendi

„Book2.xlsx“. Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid Verston Ehitus OÜ-le

müüdud kaupade ja teenuste kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et saadetud dokument

sisaldas ärisaladust. Kolleegium hinnangul on dokumendil kaubanduslik väärtus, sest see

selgitab, kuidas kujuneb pakkumiste hinnastamine.

15.6. Kostja saatis 11.05.2020 kell 23.26 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendi „B1 2020

Estonia calculation v2.xlsx“. Hageja on esile toonud, et see sisaldas detailseid andmeid 2020.

aasta eelarve ja eelmise aasta tegelike tulemuste kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et

saadetud dokument sisaldas ärisaladust. Hageja tõi esile, et dokument sisaldab äriüksuste

lõikes detailseid andmeid hageja kuludest (mh tööjõu-, materjali-, haldus- ja kütusekulud) ja

tuludest ning arvutuste valemeid. Usutav on, et see teave ei ole avalikult kättesaadav.

Kolleegium hinnangul on dokumentidel kaubanduslik väärtus, sest need selgitavad, kuidas

kujuneb pakkumiste hinnastamine ning need võimaldavad hageja juhtimisotsuseid. täpsemini

ennustada.

15.7. Kostja saatis 14.05.2020 kell 23.36 oma isiklikule e-posti aadressile dokumendid „C.Z“ ja

„840 üksuse töökorraldus 2020.xlsx“. Hageja on esile toonud, et need sisaldasid teavet kostja

jooksvate tööülesannete ja üksuse töökorralduse kohta. Kolleegium nõustub hagejaga, et

saadetud dokumendid sisaldasid ärisaladust. Hageja tõi esile, et tegu on juhtimisarvestuse

üksuse töökorraldust kirjeldava sisedokumendiga, mis ei ole avalikult kättesaadav. Dokument

sisaldab väljatöötatud äriprotsessi kirjeldust ehk detailset projektide juhtimisarvestusega

seonduvat protsessi ja üksuse poolt täidetavate ülesannete sisu kirjeldusi. Kolleegium

hinnangul on dokumentidel kaubanduslik väärtus, sest need selgitavad, kuidas kujuneb

pakkumiste hinnastamine ning need võimaldavad hageja juhtimisotsuseid täpsemini

ennustada.

16. Järgnevalt hindab kolleegium, kas kostja rikkus TLS § 15 lg-s 1 sätestatud

lojaalsuskohustust ning kas ta on üles näidanud kohast hoolsuse määra TLS § 16 järgi.

Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hoolsuskohustuse hindamisel tuleb arvestada, et kostjal

isiklikult ei ole võimalik edastatud ärisaladusi kasutada. Kui kostja omandas ärisaladuse,

tekkis tal võimalus kopeerida seda teavet edasi ja saata seda määramata isikute ringile,

sealhulgas hageja konkurentidele.

2-20-13897

16.1. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tööleping või töökorralduse reeglid ei keela

edastada dokumente isiklikule e-postile. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et hageja viidatud

dokumendid sisaldasid ärisaladusi ning see pidi olema kostjale äratuntav. Kolleegiumi

hinnangul pidi kostja aru saama, et ärisaladuse hoidmise (töökorralduse reeglite p 10.1)

kohustuse eesmärk oli tagada, et ärisaladuse kasutamist ja avaldamist kontrollib tööandja.

Seega pidi kostja ka aru saama, et ärisaladuse saatmisel oma isiklikule e-posti aadressile ei

kontrolli ärisaladuse kasutamist enam tööandja, vaid kostja. Seejuures olid pooled juba e-

kirjade saatmise hetkeks kokku leppinud, et töösuhe lõpeb lähemas tulevikus. Kostjale pidi

olema arusaadav, et tööandja huvidega on vastuolus see, et tööandja kaotab kontrolli

ärisaladuse leviku üle töölt lahkuvale töötajale ning tööandjal ei ole kuidagi võimalik

kontrollida, kas töötaja kustutab pärast töösuhte lõppemist ärisaladuse või hoiab selle alles ja

vajadusel annab edasi.

16.2. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja esiletoodust järeldada, et kõik isiklikule e-postile

saadetud dokumendid olid vajalikud uue töötaja juhendamiseks. Eelkõige ei saa kostja

esiletoodust järeldada, et vaidlusaluseid dokumente oli vaja juhendamiseks uue töötajaga

ühiselt uurida.

16.3. Kostja on esile toonud, et uue töötaja juhendamise ülesandest teavitati kostjat päev ette,

kostjale ei antud täpsemaid juhiseid, kuidas töötajat juhendada ja seega oli kostja vaba

otsustama, milliseid materjale uuele töötajale tutvustada. Kostja tõi ka esile, et juhendamine

toimus Microsoft Teams’i vahendusel. Kolleegium leiab, et kostja esiletoodu ei veena, et

vaidlusaluseid dokumente oli vaja ühiselt Microsoft Teams’i vahendusel uurida. Uuel töötajal

oli juurdepääs kõikidele vaidlusalustele dokumentidele tööandja andmekandjatelt ja ta oleks

saanud neid vajadusel ise lugeda. Asjaolu, et juhendamise vajadus ilmnes etteteatamata ja

selleks ei olnud täpsemaid juhtnööre, ei tähenda, et kostja ei pidanud arvestama ärisaladuse

hoidmise põhjendatud vajadusega.

17. Järgnevalt hindab kolleegium, kas leppetrahvi kokkulepe on kehtiv. Leppetrahvi

kokkulepe vastab TLS § 22 lg-e 2. Kolleegium on seisukohal, et pooled ei ole 25.03.2021

kokkuleppega loobunud leppetrahvi nõudest ega tühistanud leppetrahvi kokkulepet. Viidatud

töölepingu lõpetamise kokkuleppe p 4 kohaselt kinnitasid hageja ja kostja, et kokkuleppe

sõlmimisega loevad nad töölepingu 15.05.2020 lõppenuks ning neil ei ole teineteise vastu

töölepingust tulenevaid pretensioone ega nõudeid, välja arvatud nõudeid, mis tulenevad

töölepingu lõpetamise kokkuleppest.

17.1. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist

(VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi

rääkisid ja mille üle nad sõlmisid kompromisslepingu kui kohustustehingu (RKTKo

30.11.2010, 3-2-1-118-10, p 13). Kokkuleppe sõlmimise ajendas asjaolu, et kostja avaldas

20.03.2020 soovi tööleping lõpetada. Hageja ja kostja ei ole kokkuleppe sõlmimisel ühtegi

muud vaieldavat või ebaselget töölepingust tulenevat küsimust läbi rääkinud.

18. Kolleegium leiab, et leppetrahvi kokkulepet sisaldav töölepingu p 11.4 ei ole

tüüptingimus, vaid selle rääkisid pooled eraldi läbi (VÕS § 35 lg 1). Pooltel ei ole vaidlust

selles, et algselt, kui kostja asus hageja juurde tööle sekretär-raamatupidajana, sellist

kokkulepet ei olnud. Leppetrahvi kokkulepe lisati hageja ja kostja vahel sõlmitud

töölepingusse 22.10.2009 muudatusega, kui kostja määrati arvestaja ametikohale. 01.02.2014

sõlmisid pooled töölepingu uue muudatuse, mille kohaselt kostja asus tööle ärikontrollerina

ning siis määrasid pooled leppetrahvi kokkulepe suuruseks 16 926 eurot. Et tegemist ei ole

tüüptingimusega, ei hinda kolleegium, kas lepingupunkt on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.

2-20-13897

19. Pooled vaidlevad küsimuses, kas hageja teatas leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku

aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Maakohus on tuvastanud, et hageja avastas kostja

rikkumise 29.05.2020 ja esitas leppetrahvi nõude kostjale 30.06.2020.

19.1. Kohtupraktikas on leitud, et arvestades tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja pikkust,

mahub leppetrahvinõudest teatamine kolme kuu vältel mõistliku tähtaja piiridesse (RKTKo

29.04.2008, 3-2-1-28-08, p 13). Viidatud praktika valguses esitas hageja leppetrahvi nõude

mõistliku aja jooksul. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud järeldada, et kuna TLS § 31

sätestab töösuhetes lühema aegumistähtaja, peaks ka leppetrahvist teatamise aeg olema

lühem.

20. Kolleegium mõistab kostjalt välja leppetrahvi 16 926 eurot ja viivise leppetrahvi nõudelt.

Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude

eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (RKTKo 30.11.2010, 3-2-1-118-10, p

13). Praegusel juhul muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks 01.05.2020, st järgmisel päeval

alates kostja esimesest rikkumisest 30.04.2020. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

muutunud sissenõutavaks viivis 7189,39 eurot. Kolleegium mõistab kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude

rahuldamiseni.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 5535 eurot

(käibemaksuta). Hageja nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3. Nõude eeldused on

järgmised: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1; VÕS § 128); tekkinud kahju on ettenähtav ja hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja 3); rikkumise ja hagejale tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); ja kostja vastutab rikkumisest tekkinud kahju

eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103).

21.1. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud kahju ettenähtav ega olnud põhjuslikus seoses

väidetava rikkumisega.

21.2. Hageja on esile toonud, et õigusabi ostutati järgmisteks toiminguteks:

- asja materjalidega tutvumine ja 30.06.2020 hageja nõudekirja koostamine kostjale, 8,5

tundi;

- 25.07.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 isikuandmete töötlemisega seonduvale

taotlusele, 10,25 tundi;

- 04.08.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 vastusele seoses ärisaladuse

ebaseadusliku kasutamisega ja kostja 29.07.2020 täiendavale isikuandmete töötlemisega

seotud taotlusele, 8 tundi;

-

kompromissiläbirääkimised.

21.3. Kolleegium leiab, et kostja rikkumisega ei ole põhjuslikus seoses õigusabikulud 10,25

tundi, mille sisuks oli 25.07.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 isikuandmete

töötlemisega seotud taotlusele. 50% ulatuses ei ole põhjuslikus seoses õigusabikulud 8 tundi,

mille sisuks oli 04.08.2020 vastuse koostamine kostja 10.07.2020 vastusele seoses ärisaladuse

ebaseadusliku kasutamisega ja kostja 29.07.2020 täiendavale isikuandmete töötlemisega

seotud taotlusele. Isikuandmete töötlemisega seoses ei ole hageja kohtule nõudeid esitanud

ega kohus kostja rikkumisi tuvastanud. Seega on hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue

kokku 2478,75 euro ulatuses põhjendamatu.

2-20-13897

21.4. Ülejäänud õigusabikulud on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses, sealhulgas ka

kompromissläbirääkimiste kulud. Kolleegiumi hinnangul on sellised kulud üldjuhul rikkujale

ettenähtavad ja hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja

3). Kostjalt tuleb välja mõista õigusabikulude kahjuhüvitis 3056,25 eurot.

22. Kolleegium mõistab kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise

kohtueelsete õigusabikulude nõudelt alates hagi esitamisest 23.09.2020 kuni kohtuotsuse

tegemiseni ja edasi alates otsuse tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kohtuotsuse

tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1201,29 eurot.

23. Kolleegium jätab rahuldamata hageja ärisaladust sisaldava teabe andmekandjatelt

hävitamise nõude. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat lõpetama hageja ärisaladuse

kasutamine EKTÄKS § 7 lg 1 p 1 alusel ja hävitama kõikidelt andmekandjatelt hageja

ärisaladust sisaldavad dokumendid.

23.1. Vastuses hagile avaldas kostja, et kõik hagis viidatud dokumendid on tema

andmekandjatelt kustutatud. R. Maisvee 05.08.2020 e-kirjast (dtl 133) nähtub, et töötaja

kinnitab, et hageja nõude aluseks olevad dokumendid on kustutatud ning neid ei ole

kolmandale isikule edastatud. Kostja on menetluses läbivalt ja korduvalt samu asjaolusid

kinnitanud.

23.2. Kolleegiumi hinnangul on viidatud e-kirjaga tõendatud, et kostja on hageja nõude

aluseks olevad dokumendid kustutanud. Hageja on küll leidnud, et kostja tõend ei ole piisavalt

usaldusväärne, kuid ei ole avaldanud, milliseid muid tõendeid oleks võimalik selle asjaolu

kohta esitada. Tavapärase elukogemuse järgi ei olegi vaieldava asjaolu kohta võimalik muid

tõendeid koguda, kui kostja kirjalik kinnitus või vande all antud seletus. Praegusel juhul ei ole

alust arvata, et kostja kirjalik kinnitus oleks oluliselt väiksema tõendamisväärtusega kui vande

all antud seletus. Hageja ei ole ka kostja vande all üle kuulamist taotlenud. Et hageja nõue on

juba enne hagi esitamist rahuldatud, tuleb hagi selle nõude osas jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldatud osaga

poolte kanda. Hageja nõuete rahaline väärtus oli kokku 16 926+5535=22 461 eurot, millest

kohus rahuldab 19 982,25 eurot, s.o 89%. Dokumentide hävitamise nõude jätab kohus

rahuldamata, kuid selle nõudega seotud kulu oli kolleegiumi hinnangul väga väike.

19.10.2020 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja 15.10.2020

menetlusdokumendi taotluste osa p-s 6 esitatud nõuet, milles hageja palus kohustada kostjat

kirjalikult kinnitama p-s 5 toodud e-kirjade ja dokumentide hävitamist. Sama määrusega jättis

maakohus selle nõude menetlemisega seotud kulu hageja kanda. Kokkuvõttes jätab

kolleegium 87% kuludest kostja kanda ja 13% kuludest hageja kanda. Kuna ringkonnakohus

lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus

(RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Siret Siilbek