4-24-2838/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-2838 (2840,24,001249)

kirjalik menetlus

Kohtunik

Aivar Hint

Väärteoasi

Suurap Räägeli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija

Eveliin Alliku 28.08.2024 otsusele väärteoasjas nr

2840,24,001249

Suurap

Räägeli

karistamises

liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 400 eurot

Menetlusalune isik

Suurap Räägel (isikukood: 38305106030; elukoht: XXX;

töökoht/tegevusala: XXX r; e-post: XXX )

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur (asukoht:

Pargi tn 1, Viljandi; e-post: louna@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Suurap Räägeli kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 28. augusti 2024.a. otsus väärteoasjas nr 2840,24,001249 muutmata.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 28. augusti 2024.a. otsusega karistuseks

mõistetud rahatrahv tuleb Suurap Räägelil tasuda kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud arveldusarvele ja viitenumbriga.

3. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot

tasumisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust iga kuu 25. kuupäevaks 40 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

4. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale

võivad kassatsiooni esitada menetlusalust isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Menetluse käik

1.1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik

K-E.R on kohtuvälise menetlejana koostanud 01.08.2024 väärteoprotokolli, mille kohaselt

Suurap Räägel 01.08.2024.a. kell 16.30 Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Abja-Paluoja linnas,

Viljandi tee 29b liikudes vana raudtee (terviserada) suunas juhtis mootorsõidukit Audi A4

registreerimismärgiga XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust,

millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

1.2. Menetlusalune isik on 03.08.2024 esitanud vastulaused, mille kohaselt palub väärteoasjas

arvestada karistuse mõistmisel asjaolu, et ta juhtis sõiduautot liiklusest täielikult eemal oleval

teel ehk Abja-Paluojal oleval vanal raudteel, kus puudub igasugune liiklus. Palub võimaldada

väärteo eest mõistetav karistus maksta ositi, kuna on raske puude ja täieliku töövõime kaotusega

isik.

1.3. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi

uurija Eveliin Alliku 28.08.2024.a. otsusega väärteoasjas nr 2840,24,001249 on Suurap Räägelit

karistatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsuses viidatakse väärteo tuvastamisel väärteoprotokollis

kajastatud asjaoludele ning väärtegu loetakse tõendatuks tunnistaja Sander Taime ülekuulamise

protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Väärteootsuses asutakse seisukohale, et

menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust,

pannes sellega toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise ning LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo. Samuti on leitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

1.4. Menetlusalune isik Suurap Räägel esitas 29.08.2024 kaebuse kohtuvälise menetleja

28.08.2024.a. väärteootsusele. Kuivõrd kaebuses esinesid puudused ja kaebus ei vastanud VTMS

§ 115 nõuetele, jättis kohus 02.09.2024.a. määrusega Suurap Räägeli kaebuse käiguta ning andis

kaebuse esitajale tähtaja kaebuses puuduste kõrvaldamiseks ja VTMS § 115 nõuetele vastava

kaebuse esitamiseks.

03.09.2024.a. esitas Suurap Räägel kohtule VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse. Kaebust

täiendas 14.09.2024.a. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse terves ulatuses põhjendusega, et juhtis

sõidukit muust liiklusest eemal asuvas kohas ehk Abja-Paluoja vanal raudteel, kus puudub

igasugune muu liiklus, samuti ei ole politseipatrull märganud tema sõitmist aadressil Tallinna

mnt 29b, kuna Abja-Paluoja linnas puudub selline tänav. Kaebuse esitaja leiab, et mõistetud

väärteokaristus tuleb täielikult tühistada. Kaebuse esitaja väidab, et politsei on esitanud

valeandmeid tema rikkumise toimepanemise asukoha osas. Samuti väidab kaebuse esitaja, et ta

juhtis mootorsõidukit täielikult liiklusest kõrvalasuvas kohas - vanal raudteel, kus puudub

igasugune liiklus ja leiab, et sellises oli tal õigus sõita. Kaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

1.5. Politsei- ja Piirivalveamet väärteoasja kohtuvälise menetlejana asus 13.09.2024.a. kohtule

esitatud kirjalikus vastuses seisukohale, et väärteoasjas on tõendamist leidnud, et Suurap Räägel

juhtis 01.08.2024 kell 16.30 ajal Viljandi maakond Mulgi vald Abja-Paluoja linn Viljandi tee

29b juures vana raudtee (terviserada) suunas mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga

XXX XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Tunnistaja S.T ütluste

kohaselt teostas ta 01.08.2024 liiklusjärelvalvet Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas Viljandi

teel, kui märkas Viljandi tee 29b juures liikumas tumedat värvi sõiduautot, mis keeras

metsateele, mis suundub vanale raudteele. Tunnistajale oli teada, et antud tee viib terviserajale,

kus võivad liikuda üksnes hooldustöid tegevad sõidukid ja seega otsustas tunnistaja antud

sõidukit kontrollida. Tunnistaja S. T ütluste kohaselt jõudis ta sõidukile järgi vana raudtee peal ja

sõiduk peatati kell 16.30 ajal. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli sõidukiga Audi A4

registreerimismärgiga XXX XXX , mida juhtis Suurap Räägel. Eelpool kirjeldatud tunnistaja

ütlustest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lisaks vastulauses esitatud väitele,

ka liiklemiseks mõeldud sõiduteel. Transpordiameti liiklusregistri andmetel ei ole S. Räägelile

mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti väljastatud. 01.08.2024 koostatud

väärteoprotokollis on menetlusalune isik Suurap Räägel ütluste lahtrisse omakäeliselt kirjutanud

järgmist: „Läksime naabritega seenele ja ei omanud juhtimisõigust. Kahetsen juhtimisõiguseta

sõitmist.“ Antud ütlused on menetlusalune isik allkirjastanud ja lisanud kuupäeva 01.08.2024.

Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseadus § 201 lg 1 sätestab –

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või

trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või

arestiga. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik Suurap Räägel juhtis

01.08.2024 kell 16.30 ajal Viljandi maakond Mulgi vald Abja-Paluoja linn Viljandi tee 29b

juures vana raudtee suunas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust, millega menetlusalune isik rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime

liiklusseadus § 201 lg 1 sätestatud väärteo. Suurap Räägeli kaebus tuleb jätta rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja poolt 28.08.2024 väärteoasjas 284024001249 tehtud otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja avaldas nõusolekut Suurap Räägeli kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

2.1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle

vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku

menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus

menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus

lahendada kirjalikus menetluses.

2.2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud

kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, leiab kohus, et Suurap Räägeli kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2.3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

2.4. Kohus leiab, et LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumine on usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Suurap

Räägelile väärteona ette heitnud mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga XXX XXX

juhtimist 01.08.2024.a. kell 16.30 Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Abja-Paluoja linnas,

Viljandi tee 29b liikudes vana raudtee (terviserada) suunas omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust.

Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku S.T ütluste kohaselt teostas ta järelevalvet koos

patrullpolitseinik K-E.Rga Viljandimaal, Abja-Paluoja linnas, kui liikudes mööda Viljandi teed

märkasid nad Viljandi tee 29B juurest metsateele keeravat tumedat värvi sõiduautot. Kuna auto

tundus kahtlane, otsustasid nad sõidukit kontrollida. Jõudsid sõidukile järele vana raudtee peal

ning sõidukiks osutus Audi A4, registreerimismärgiga XXX XXX . Sõiduki juhti kontrollides

selgus, et sõiduki juhiks on Suurap Räägel ning tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus.

01.08.2024.a. koostatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse kohaselt on Suurap Räägel

sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 alusel kõrvaldatud 01.08.2024.a. kell 16.30 kuni

asjaolude äralangemiseni.

Transpordiameti liiklusregistri 27.08.2024 väljavõtte tõendab, et Suurap Räägelil juhtimisõigus

puudub. Transpordiameti liiklusregistri 11.09.2024 väljavõte tõendab, et mootorsõiduk AUDI

A4 registrimärgiga XXX XXX , tumesinist värvi, on liiklusregistris registreeritud ja liiklusesse

lubatud.

Menetlusalune isik Suurap Räägel on andnud 01.08.2024 väärteoprotokollis teo kohta järgmised

ütlused: Läksime naabritega seenele ja ei omanud juhtimisõigust. Kahetsen juhtimisõiguseta

sõitmist.

Eelmärgitu tõendab, et vahetult pärast teo toimepanemist Suurap Räägel ei vaidlustanud talle

etteheidetavat väärtegu. 03.08.2024 esitatud vastulauses ja kohtule esitatud kaebuses aga

tunnistab Suurap Räägel teo toimepanemist osaliselt, kuna väidab, et juhtis sõiduautot liiklusest

täielikult eemal Abja-Paluoja vanal raudteel, kus puudub muu liiklus. Kaebuses Suurap Räägel ei

nõustu väärteo etteheitega ja vaidlustab väärteootsuse, kuna leiab, et politseipatrull ei ole

märganud tema sõitmist aadressil Tallinna mnt 29b.

Kohus märgib, et väärteoprotokolli ja vaidlustatud väärteootsuse kohaselt on väärteo

toimepanemise kohaks Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Viljandi tee 29b ning

edasi liikus vana raudtee (terviserada) suunas. Seega ei heideta Suurap Räägelile mootorsõduki

juhtimist ette Abja-Paluoja linnas, Tallinna mnt 29b ja Suurap Räägel on kaebuses ise esitanud

ilmselgelt ebaõigeid andmeid talle etteheidetava väärteo toimepanemise koha osas.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud Suurap Räägeli väärteorikkumise koht

usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja S.T ütlustega. Tunnistaja S. T ütluste kohaselt

juhtis Suurap Räägel mootorsõidukit 01.08.2024 Viljandi maakonnas Abja-Paluoja linnas

Viljandi tee 29b juures ning seejärel metsateel, mis suundus vanale raudteele. Menetlusaluse

isiku kaebuses ei ole vaidlustatud mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud kohas –

Abja-Paluoja linnas, Viljandi tee 29b ning samuti ka mootorsõiduki juhtimist liikudes vana

raudtee (terviseraja) suunas.

Kohtu hinnangul ei anna Suurap Räägeli kaebuses toodud väited alust järelduseks, et ta ei ole

väärtegu toime pannud. Suurap Räägel on ise kinnitanud mootorsõiduki juhtimist vanal raudteel.

Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse liiklusseaduse (LS) § 2 p 41 kohaselt isiku igasugust

tegevust mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse

ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas

või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega tõendavad tunnistaja S.T

kui ka menetlusaluse isiku ütlused tema poolt mootorsõiduki AUDI A4 reg. märgiga XXX XXX

juhtimist, milleks aga Transpordiameti 27.08.2024 väljavõtte kohaselt menetlusalusel alusel

isikul juhtimisõigus puudus, seega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 sätteid.

Kohtu hinnangul on Suurap Räägel LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisega realiseerinud LS § 201 lg 1

kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu.

Kohus leiab subjektiivse koosseisu osas, et menetlusalune isik Suurap Räägel pani LS § 201 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime KarS § 16 lg 3 järgi

otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Väärteoprotokollis antud ütlustest nähtuvalt on menetlusalune isik teadlik

juhtimisõiguse puudumisest, kuid hoolimata sellest asus mootorsõidukit juhtima (läks naabritega

seenele).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

2.5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel.

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi

kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli

eurot.

LS § 201 lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades, et käesoleval juhul on

sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut s.o. 400 eurot, siis kohtupraktikas kehtiva

arusaama kohaselt pidi ka kohtuväline menetleja just selle karistuse määra aluseks võtma.

Kohtuväline menetleja määras Suurap Räägelile LS § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100

trahviühikut, s.o 400 eurot, seega antud väärteo eest ettenähtud karistuse keskmises määras.

Karistusregistri andmetel (registriteade 27.08.2024, VT tl 8) omab Suurap Räägel kehtivat

väärteokaristust liiklusalase rikkumise eest. Suurap Räägelit on karistatud 22.11.2013 Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega LS § 201 lg 1; LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 190

trahviühikut s.o 760 eurot. Trahv on tasumata.

Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine arvestades asjaolu, et ta pani teo toime

otsese tahtlusega ning menetlusaluse isiku juhitud sõidukis oli lisaks talle endale veel teisigi

isikuid, milline asjaolu leidis tõendamist tunnistaja S.T ütlustega. Seega pani menetlusalune isik

toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu,

tervise ja vara. Menetlusalune isik on osundanud asjaolule, et ta liikles kohas kus puudub

igasugune liiklus. Eelmärgituga kohus ei nõustu, kuna tunnistaja S.T ütlustega on tõendamist

leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine nii linnas kui ka metsateel, mis viis

vana raudtee suunas. Seega juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit esialgu linnas, kus liiklus

on tihedam, alles seejärel pööras metsateele, kus tõepoolest võib liiklus olla hõredam. Seega ei

anna menetlusaluse isiku väide alust järelduseks, et ta teisi liiklejaid ei ohustanud, kuna isik

liikles algselt linnas. Seega menetlusaluse isiku väide ei tõenda, et tema süü on väiksem.

Kohus ei tuvastanud KarS § 57 ja § 58 mõttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Kohus nõustub kaevatavas otsuses märgituga, et kuigi menetlusalune isik on avaldanud

kahetsust, siis seda ei saa arvesse võtta, kuna kahetsus ei ole siiras.

Õiguskirjanduses on leitud, et puhtsüdamlik kahetsus puudub, kui süüdistatav ei ole talle

etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja taotleb enda

õigeksmõistmist (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5. täiendatud ja

ümbertöötatud väljaanne. Lk 228, komm. 4.2.2).

Antud juhul on Suurap Räägel vaidlustanud esitatud kaebusega tema poolt süüteo toimepanemise

ja on leidnud, et tal oli õigus mootorsõidukit juhtida ning on taotlenud kohtuvälise menetleja

väärteootsuse täielikku tühistamist (s.t väärteomenetluse lõpetamist). Kohtu hinnangul puudub

eelmärgitud asjaoludel puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et põhjendatud on menetlusaluse

isiku karistamine rahatrahviga vastavalt tema süü suurusele, s.o sanktsiooni keskmises määras -

100 trahviühikut s.o 400 eurot.

Kõike eelnevat arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

vastavuses Suurap Räägeli süü suuruse ning karistuse eesmärkidega ja kaebuse lahendamisel ei

ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kohtuvälise menetleja poolt.

Seega puudub alus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 28.08.2024 otsuse väärteoasjas

nr 2840,24,001249 muutmiseks või tühistamiseks ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kuivõrd Suurap Räägel on märkinud vastulauses, et ta on XXX ja XXX isik ning soovib maksta

rahatrahvi ositi maksetena, siis eelmärgitud asjaolud väärivad arvesse võtmist. KarS § 66 lg 2

sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata

rahatrahvi tasumise ositi ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise

tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Seega eeltoodud asjaoludest lähtudes kohus määrab rahatrahvi

100 trahviühikut s.o 400 eurot tasumisele ositi maksetena 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 25. kuupäevaks 40 eurot kuni kogu summa tasumiseni.

Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 28. augusti 2024.a. otsuses

väärteoasjas nr 2840,24,001249 märgitud arveldusarvele ja viitenumbriga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik