2-23-150391/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Maido Roots

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.10.2024.a. Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-150391

Tsiviilasi

MAXIMA Eesti OÜ hagi OÜ Kroonikeskus vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja:

MAXIMA Eesti OÜ (10765896)

Hageja lepinguline esindaja: Mihkel Kivisalu

Kostja:

OÜ Kroonikeskus (10691092)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Hagi hind 4769,03 eurot

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

Jätta MAXIMA Eesti OÜ hagi OÜ Kroonikeskus vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

Jätta poolte menetluskulud hageja MAXIMA Eesti OÜ kanda.

Välja mõista hagejalt MAXIMA Eesti OÜ-lt menetluskulud summas 1312,50 eurot

kostja OÜ Kroonikeskus kasuks.

Välja mõista hagejalt MAXIMA Eesti OÜ-lt kostja OÜ Kroonikeskus kasuks viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1312,50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest

põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

I Hageja nõuded ja seisukohad.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 3963 eurot, sissenõudmiskulud

summas 40 eurot, alates 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni (22.01.2024)

sissenõutavaks muutunud viivis summas 270.65 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt

tasumata summalt.

Hageja leiab, et kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud kulude hüvitamise kokkulepet ning on

jätnud võlgnevuse tasumata. 23.03.2023 pöördus kostja haldusjuht S. O. Maxima poole

palvega kaasomandis Tartu, Võru 55f olevat teelõiku remontida. 06.04.2023 nõustus kostja

haldusjuht S. O., et kaasomandis olev teelõik tuleb tervenisti korda teha, mis tähendab, et

tuleb teostada lõigu teekatte remont koos korraliku ja uue aluspinnaga. 27.04.2023 tegi kostja

haldusjuht S. O. ettepaneku jagada sissesõidu remondikulude hinnapakkumise 12 964,80

eurot pooleks ehk 6482,40 eurot kostja kulu. 05.05.2023 kostja haldusjuht S. O. kinnitas, et

ainult kõige soodsam pakkumine on vastuvõetav ning palus suhelda ilma tema vahenduseta.

Hageja võttis koheselt ühendust AS-ga TREF, kes teostas asfalteerimistööd 7926 euro eest,

mis tähendab, et kostja kulu on 3963 eurot. Tegemist oli kostja haldusjuhi S. O. juhiste järgi

teostatud töödega, kuna tööd teostati kõige odavama pakkumise alusel. Hageja esitas akti

alusel kostjale arve summas 3963 (koos käibemaksuga). Maksetähtajaks oli 29.06.2023.

Kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud.

Kostja on eiranud hageja püüdlusi olukorda rahumeelselt lahendada.

Hageja hinnangul on poolte vahel leping sõlmitud ning vastastikused tahteavaldused e-kirja

teel vahetatud. Kostjal on kohustus hagejale tasuda võlgnevus vastavalt arvele. Kostja ei ole

oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud.

Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kokkulepe ei ole siduv, asjaõigusseaduse § 72 lg 4

alusel – kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste

kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Samuti on hagejal õigus

häälteenamust kasutades teha ühepoolseid otsuseid tavapärase valdamise ja kasutamise osas.

Kuivõrd kostjale kuulub 40% kinnistust, siis kuuluks alternatiivselt tasumisele 40% teenuse

kogumaksumusest.

Hageja märgib, et hageja ja kostja kasutavad mõlemad antud teelõiku ning kostja on ka

varasemalt pöördunud sarnase teemaga hageja poole hüvitamaks kulutustest pool. Näiteks on

kostja 18.06.2021 märkinud, et „Täna märkasin, et Maxima omale krundile on tellinud

aukude lappimise. Meile kuuluv teelõik on juba väga halvas seisus ja varsti on seda autot

lõhkumata keeruline kasutada. Plaanis oli kogu lõik uuesti asfalteerida, aga üksi Kroonikeskus

OÜ omanik seda kindlasti rahastama ei hakka.“ Täiendavalt on kostja 22.06.2021 märkinud,

et „Kroonikeskus OÜ omaniku ettepanek ning ainus tingimus oli ja on seda endiselt, et

Maxima tasub poole kulutustest. Sellest taganema pole ta nõus ning vastasel juhul jääb tee

remontimata ning Kroonikeskus OÜ lihtsalt sulgeb läbipääsu omale kuuluvalt teeosalt, kuna

meil seda teed otseselt vaja pole.“ Eeltoodust nähtub, et pooled on ka varasemalt praktikas

teed kasutanud ühtselt ning ka kostja tahe on olnud, et kasutamisest tekkinud kulutused

hüvitataks võrdselt. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades

kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut

mõistsid. Arvestades, et pooled on ka varasemalt ühiselt asja vallanud ning avaldanud soovi

kulutused võrdselt jagada, siis oli tegemist poolte tahtega. Ka antud juhul pöördus kostja ise

esmalt hageja poole tee korrastamiseks ning kulutuste jagamiseks võrdselt. Kuivõrd kostja

omalt poolt lisas 05.05.2023, et „aga suhelge siis soodsama pakkujaga otse, ilma minu

vahenduseta“, siis haaras hageja initsiatiivi ning leidis soodsaima pakkumise, antud vastusest

ei olnud võimalik välja lugeda, et see võis puudutada üksnes Tee Korda OÜ pakkumist.

Kuivõrd AS TREF oli vaidlusaluse objekti vahetusläheduses töid teostamas ning AS TREF

eksis teiste tööde teostamisel, õnnestus saada hagejal AS-ilt TREF kõige soodsam pakkumine.

Seega teostati töid vastavalt kokkuleppele.

Alternatiivselt, oleks hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi,

kuivõrd hageja lasi korrastada kostjale kuuluva tee ehk olematut kohustust või kohustust,

mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Arvestades, et alternatiivselt on hageja teise isiku

esemele (kostjale kuuluvale teele) teinud kulutusi (kostjale kuuluvat teed parandati), siis

kuuluvad hüvitamisele antud tee osas tehtud kulutused. Kuivõrd antud tee on kostjal

kaasomandis, siis kuuluksid kulutused hüvitamisele 50% ulatuses.

II Kostja vastuväited ja seisukohad.

Hageja ja kostja vahel ei ole hageja väidetud lepingulist suhet. Kostja on seisukohal, et pooled

ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt tellib hageja Võru tn 55f sissesõidutee

asfalteerimistööd AS-ilt TREF ning pooled kannavad asfalteerimistööde kulud võrdsetest

osades. Kostja ei ole andnud nõustumust sellise kokkuleppe sõlmimiseks ega muul viisil

sellise kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust teinud. Vaidlust ei ole selles, et pooled pidasid

läbirääkimisi Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistööde tellimiseks ja nende töödega

seotud kulude kandmiseks. Kostja möönab, et kostja haldusjuht S. O. saatis 05.05.2023 hageja

esindajale e-kirja, milles märkis: „Aga suhelge siis soodsama pakkujaga otse, ilma minu

vahenduseta.“ Kostja ei nõustu aga sellega, et S. O. e-kiri on käsitletav kostja nõustumusena

hageja väidetud kokkuleppe sõlmimiseks. Osundatud e-kirjaga ei nõustunud kostja sellega, et

hageja võib ilma kostja eelneva nõusolekuta valida asfalteerimistööde teostaja ja otsustada

temaga sõlmitava töövõtulepingu tingimuste üle ning kostja hüvitab hagejale 50% selliselt

sõlmitud lepingu maksumusest. Kostja haldusjuhi poolt 05.05.2023 e-kirjas avaldatu

tõlgendamisel tuleb arvestada nimetatud kirjale eelnevate ja järgnevate e-kirjadega.

Kõnealune kostja haldusjuhi e-kiri oli vastus hageja esindaja e-kirjale, milles oli muuhulgas

kirjas: „Ei, me ei tee midagi ilma Teie nõusolekuta. /…/ Meie insener võrreldes mõlemad

pakkumised ja küsis ise täiendavad küsimused Teed Korda OÜ poolt. Ootame nende poolt

vastust. /…/ Kui Teed Korda OÜ kinnitab sama tehnoloogiat, siis meile sobib küll. Oleme

nõus tasuda vähem“. Kostja haldusjuhi 05.05.2023 e-kirjas on soodsama pakkuja all peetud

silmas Tee Korda Osaühingut, kellelt kostja oli varasemalt saanud odavama hinnapakkumise

Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistööde teostamiseks kui hageja oli saanud aktsiaseltsilt

TREF. Soovitus suhelda Teed Korda Osaühinguga otse, puudutas suhtlemist seoses

asfalteerimistööde tehnoloogiaga, mille osas hageja soovis täiendavat infot saada.

Kostja haldusjuhi 05.05.2023 e-kirjas on muuhulgas märgitud: „Omalt poolt lisan nii palju, et

kui Kroonikeskus OÜ’l on laual oluliselt soodsam pakkumine, siis juhatus lähtub pakutavast

hinnast ja nii on see alati olnud ja jääb ka edaspidi olema.“ Kostja leiab, et osundatust nähtub

üheselt, et asfalteerimistööde teostamise tingimused tulid kostja juhatusega kooskõlastada.

Hageja ei kooskõlastanud kostjaga aktsiaseltsiga TREF sõlmitud lepingu tingimusi ega

leppinud kostjaga kokku, et tööd tellitakse aktsiaseltsilt TREF tingimustel, milles hagejaga

aktsiaseltsiga TREF lepingu sõlmis.

Kostja märgib, et hageja on esitanud asja juurde vaid osa hageja ja kostja vahelisest

asfalteerimistööde tellimist puudutavast e-kirjavahetusest. Sellega on hageja loonud ebaõige

ettekujutuse hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistest ning asfalteerimistööde tellimist

ja teostamist puudutavatest asjaoludest. Hageja ei ole esitanud asja juurde hageja esindaja A.

D. 05.05.2023 e-kirja, mis on saadetud vastuseks kostja haldusjuhi S. O.le eespool viidatud

05.05.2023 e-kirjale. Nimetatud e-kirjas andis A. D. S. O.le teada, et sai Tee Korda

Osaühingult uue hinnapakkumise ja et hageja on nõus jagama kostjaga Tee Korda

Osaühingule tasutavad kulud võrdsetes osades. E-kirjale oli lisatud Tee Korda Osaühingu

hinnapakkumine. Nimetatud e-kiri kinnitab kostja väidet, et kostja haldusjuhi 05.05.2023 e-

kirjas sisalduv palve suhelda soodasama pakkujaga otse, ilma tema vahenduseta, puudutas

vaid suhtlemist Tee Korda Osaühinguga seoses nende pakkumuse ja selle tingimustega ning

mõlemad pooled mõistsid seda selliselt.

Seda, et hageja sai aru, et ta peab parima pakkumise kostjaga kooskõlastama, kinnitab ka

hageja esindaja 09.05.2023 e-kiri. Hageja esindaja kirjutas 09.05.2023 kostja haldusjuhile:

„Manuses on TREF uus hinnapakkumine kooskõlastamiseks. Kulud jagame 50/50.“

Nimetatud kirjale oli lisatud aktsiaseltsi TREF hinnapakkumine. Hageja vastav kiri tõendab,

et pooltevahelised läbirääkimised kokkuleppe sõlmimiseks asfalteerimistööde tellimiseks ja

sellega seotud kulud kandmiseks jätkusid pärast 05.05.2023. Kui pooled oleksid 05.05.2023

sõlminud hageja väidetud kokkuleppe, ei oleks hageja kostjale eespool viidatud 05.05.2023 e-

kirja koos Tee Korda Osaühingu hinnapakkumisega ja 09.05.2023 e-kirja koos aktsiaseltsi

TREF hinnapakkumisega saatnud ega nende kooskõlastamist palunud.

Kostja ei nõustunud sellega, et hageja tellib Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee

asfalteerimistööd aktsiaseltsilt TREF ega kooskõlastanud hageja 09.05.2023 edastatud

hinnapakkumist. Kuna kostja ei nõustunud hageja 09.05.2023 e-kirjas tehtud pakkumusega,

ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet aktsiaseltsilt TREF asfalteerimistööde tellimiseks ja

nimetatud tööde kulude võrdseks jagamiseks.

Hageja väidab, et Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfalteerimistööd teostati kostja juhiste

järgi, sest tööd teostati kõige odavama pakkumise põhjal. Kostja ei nõustu selle väitega.

Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut sõlmida asfalteerimistööde teostamiseks

töövõtulepingut kõige odavama pakkumuse teinud isikuga. Kostja märgib, et aktsiaselts

TREF poolt koostatud tööd ei vastanud ka tingimustele, mille kostja oli läbirääkimiste käigus

asfalteerimistööde tellimise ja nendega seotud kulude jagamise eelduseks seadnud. Nimelt

avaldas kostja juba 06.04.2023 e-kirjas, et Võru tn 55f sissesõidutee remonttööd peavad

hõlmama uue aluspinnase rajamist. Hagiavalduses on samuti esile toodud, et kostja soovis, et

teekatte remont teostatakse koos korraliku ja uue aluspinnaga. Kostjale teadaolevalt ei rajanud

aktsiaselts TREF sissesõidutee remonttöid teostades teele uut aluspinnast.

Kostja märgib, et aktsiaselts TREF asus ajal, mil hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi Võru

tn 55f kinnistu juurdepääsutee remonttööde teostamise osas, ekslikult, ilma, et tal oleks olnud

selleks kummagi poolega leping sõlmitud, Võru tn 55f kinnistul töid teostama. Kostja

selgitab, et Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee kuulub kahe kinnistu koosseisu: Võru tn 55f

kinnistu ja Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Võru tänav T55 kinnistu (registriosa nr

8497350; edaspidi Võru tänav T55 kinnistu) koosseisu. Võru tänav T55 omanik on Tartu

linn. Tartu linn tellis Aktsiaseltsilt TREF talle kuuluval Võru tänav T55 kinnistul asuva tee

parandustööd. Nimetatud tööde teostamise käigus freesisid aktsiaseltsi TREF töötajad

ekslikult Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee asfaltkatte. Pärast seda, kui aktsiaselts TREF oma

eksimuse avastas, tegi aktsiaselts TREF hagejale ettepaneku tööde teostamise osas

kokkuleppe sõlmimiseks, et nad saaksid tehtud töö eest tasu. Kostja juhib tähelepanu

asjaolule, et aktsiaseltsi TREF ettepanek oli tehtud hagejale.

08.05.2023 leppisid hageja ja aktsiaselts TREF kokku Võru tn 55f kinnistu sissesõidutee

asfalteerimistööde teostamises ja maksumuses. Kostja aktsiaseltsiga TREF ühtegi kokkulepet

ei sõlminud. Samuti ei sõlminud kostja hagejaga kokkulepet aktsiaseltsilt TREF tööde

tellimiseks ja tööde maksumusest 50% hagejale hüvitamise osas.

Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut, mille alusel oleks hagejal õigus nõuda kostjalt 50%

tasust, mille hageja aktsiaseltsiga TREF sõlmitud lepingu alusel aktsiaseltsile TREF tasus,

hüvitamist.

Kostja ei nõustu, et alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kostjalt vaidlusaluste kulude

hüvitamist AÕS § 72 lg 4 alusel. AÕS § 72 lg-st 4 tulenev nõue saab olla ühel kaasomanikul

teise kaasomaniku vastu. Kostja ja hageja ei ole Võru tn 55f kaasomanikud. Võru tn 55f on

kostja ja CORE PROPERTIES OÜ kaasomandis. Hageja ei ole Võru tn 55f kinnistu omanik.

Kostja märgib, et isegi kui hageja oleks Võru tn 55f kaasomanik, ei oleks hagejal kostja vastu

AÕS § 72 lg 4 tulenevat nõuet. Hageja poolt aktsiaseltsilt TREF tellitud sissesõidutee tööd

vajalikud kulutused TsÜS § 63 p-i 1 tähenduses, mida hageja oleks olnud õigustatud tegema

kostja nõusolekuta.

Hageja esitas hageja ja kostja varasema kirjavahetuse aastast 2021. Kostja märgib, et esitatud

kirjavahetus ei ole asjakohane, sest ei ole seotud käesoleva tsiviilasja aluseks olevate

asjaoludega. Samuti ei väljendu osundatud kirjavahetuses kostja kaudne tahteavaldus TsÜS §

68 lg 3 tähenduses. See, et hageja ja kostja on varasemalt sõlminud kokkuleppeid seoses Võru

tn 55f sissesõiduteega, ei ole tegu, millest hageja võis praeguse vaidluse kontekstis järeldada

kostja tahet sõlmida hageja poolt väidetud kokkulepe. Kostja ei ole teinud mingit tegu, millest

võis järeldada kostja tahet sõlmida hagejaga väidetud lepingut. Läbirääkimiste pidamist

sissesõidutee asfalteerimistööde teostamiseks ja kulude jagamiseks ei saa pidada kostja

tahteavalduseks lepingu sõlmimiseks, ei otseselt ega kaudselt. Täiendavalt märgib kostja, et

tema tahteavaldus ei saanud väljenduda ka vaikimises või tegevusetuses. Kostja ja hageja

vahel ei ole kokkulepet, mille järgi võiks hageja teha kulutusi ilma kostjaga neid eelnevalt

kooskõlastamata. Samuti puudub pooltel seesugune varasem praktika. Kostja tõi

04.03.2024.a. vastuses esile väljavõtteid hageja ja kostja e-kirjavahetusest, mis seda tõendab.

Näiteks kirjutas hageja esindaja 09.05.2023.a. e-kirjas: „Manuses on TREF uus

hinnapakkumine kooskõlastamiseks. Kulud jagame 50/50.“ Kui poolte vahel oleks praktika,

mille kohaselt kostja ei peaks enda nõusolekut andma, ei oleks hageja küsinud kostjalt ka

kooskõlastust.

Hageja kantud kulutused ei kuulu hüvitamisele käsundita asjaajamise sätete alusel. Tegemist

on mitteõigustatud käsundita asjaajamisega, sest hagejal puudus asja ajamiseks VÕS § 1018

lg 1 p-dest 1-3 tulenev õigustus käsundita asjaajamiseks. VÕS § 1018 lg 1 p-i 2 järgi on

asjaajamine õigustatud siis, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikult

või eeldatavale tahtele. Kostja on 04.03.2024. a vastuses selgitanud, et sissesõidutee

remonttöid ei tellitud ega teostatud kostja juhiste järgi. Seega ei vastanud Aktsiaseltsilt TREF

tellitud remonttööd kostja huvile ja tegelikule tahtele. Kostja leiab, et hagejal puudus õigustus

käsundita asjaajamiseks, mistõttu ei saa hageja esitada kostja vastu nõuet käsundita

asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1024 lg 4 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud

asjaajamisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus

vastavalt käesoleva seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega

saadu asjaajajale välja alusetu rikastumise sätete järge. Mitteõigustatud käsundita asjaajamise

puhul saab seega tugineda alusetu rikastumise sätetele üksnes juhul, kui asjaajaja oli

heauskne. Kui asjaajaja ei arvesta käsundita asjaajamisel soodustatu huve ega lähtu tema

tegelikust tahtest, on käsundita asjaajaja pahauskne ning see välistab tema alusetust

rikastumisest tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (vt RKTKm 7.06.2011 nr 3-2-1-

44-11 p 33). Hageja oli pahauskne, mistõttu ei saa ta ka tugineda alusetust rikastumisest

tulenevatele sätetele.

Käesoleval juhul ei ole kulutuste kondiktsiooni eeldused täidetud. VÕS § 1042 lg 1 järgi võib

teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu

hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema

kavatsused eseme suhtes. Seega eeldab VÕS § 1042 lg 1 kohaldamine seda, et kulutused

peavad olema tehtud ilma õigusliku aluseta. Sealjuures võib õiguslik alus tuleneda käsundita

asjaajamise võlasuhtest (vt RKTKo 5.12.2007. a. nr 3-2-1-107-07 p 17). VÕS § 1042 lg 1

kohaldamiseks tuleb seega muu hulgas tuvastada ega poolte vahel ei esine võlasuhet, mis

seisneb käsundita asjaajamises. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid kohtule esitanud. Juba

ainuüksi sel põhjusel tuleks jätta hageja nõue VÕS § 1042 lg 1 alusel rahuldamata. VÕS §

1042 lg-s 2 on loetletud välistavad asjaolud, mille esinemisel ei saa isik nõuda tehtud

kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. VÕS § 1042 lg 2 p-i 2 järgi ei ole kulutuse

tegijal nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele

isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. VÕS-i kommenteeritud

väljaandes selgitatakse, et üldjuhul on isik, kes soovib teise isiku eseme suhtes kulutusi teha,

kohustatud teatama vastavast kavatsusest isikule, kellele ese kuulub, ja ootama ära tema

seisukoha. Kommenteeritud väljaandes lisatakse, et viidatud punkti 2 kohaselt tulevad §-st

1042 tulenevad alusetu rikastamise nõuded seega kõne alla üksnes juhul, kui isik ei tea, et ta

teeb kulutusi võõrale asjale või kui ta arvab ekslikult, et on selliste kulutuste tegemiseks

õigustatud, samuti juhul, kui kulutuste tegemisest ei ole võimalik õigeaegselt teatada. Kostja

märgib, et hageja teadis, et ta teeb kulutusi kostjale kuuluvale kinnisasjale. Ühtlasi oli

võimalik kulutuste tegemisest kostjale õigeaegselt teatada. Hageja ei saanud ka ekslikult

arvata, et ta oli nende kulutuste tegemiseks õigustatud. Kostja viitas 04.03.2024.a. vastuses

kostja ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele, milles hageja esindaja kinnitas: „Ei, me ei tee

midagi ilma Teie nõusolekuta. /.../ Meie insener võrreldes mõlemad pakkumised ja küsis ise

täiendavad küsimused Teed Korda OÜ poolt. Ootame nende poolt vastust. /.../“ Lisaks edastas

hageja esindaja 09.05.2023. a kostjale e-kirja, milles hageja küsis kostjalt kooskõlastust

Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumisele. Kostja seda hinnapakkumist ei kooskõlastanud. Kuigi

hageja saatis kostjale Aktsiaseltsi TREF hinnapakkumise remonttööde teostamiseks, ei

oodanud hageja ära kostja vastust, vaid tellis need tööd ilma kostjapoolse kooskõlastuseta.

Olukorras, kus hageja esindaja saadab kostjale remonttööde hinnapakkumise

kooskõlastamiseks, ei saanud hageja ekslikult arvata, et ilma kostjalt kooskõlastuse saamiseta,

on ta õigustatud kulutuste tegemiseks. Hageja teadis, et ta ei ole õigustatud tellima

Aktsiaseltsilt TREF Võru tn 55f sissesõidutee asfalteerimistöid ilma kostja eelneva

nõusolekuta. Seega praegusel juhul kohaldub VÕS § 1042 lg 2 p 2, mistõttu puudub hagejal

õigus nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel.

III Kohtu seisukoht ja põhjendused.

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Vaidlust ei ole selle üle, et poolte esindajate vahel oli kirjavahetus seoses Tartu, Võru 55f

asuva teelõigu remondiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli lepinguline suhe

teelõigu asfalteerimistööde tellimiseks AS-ilt TREF ning kulutuste jagamiseks võrdsetes

osades.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8

lg 1 ja 2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1-3 kohaselt leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse

esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui

pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping

sõlmituks teo tegemisest. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele

tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes

tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis,

kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus

(ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse

esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga

õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 ja 2 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega

või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse

nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest,

pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 29 lg

1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see

tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine

tahe.

Nii hageja ja kostja on tõendina esitanud kostja OÜ Kroonikeskuse haldusjuhi S. O. ja hageja

esindaja A. D. e-kirja vahetuse (dtl 33-38). Tulenevalt lepingu vormivabaduse põhimõttest

võivad pooled lepingutingimustes kokku leppida ka e-kirja teel. Kohus saab poolte tahet

lepingu tingimuste osas hinnata e-kirjade alusel.

Nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt olid pooled üksmeelel, et Tartu, Võru 55f asuva teelõigu

kate vajab remonti. Kirjavahetusest nähtub, et hageja jaoks oli oluline teostatavate tööde

tehnoloogia ning kostjapoolseks tingimuseks oli lisaks remondi tehnoloogiale ka madalaim

hind. Kirjavahetusest selgub, et kostja esindaja ei soovinud TREF AS-ilt töid tellida, kuna

tööde maksumus oleks pea 5000 euro võrra kallim. Hageja esindaja on olnud nõus töid tellima

ka OÜ-lt Teed Korda, kui nad sobivat tehnoloogiat kasutavad. Hageja esindaja on märkinud,

et nende insener on küsinud OÜ-lt Teed Korda täiendavad küsimused ning ootavad vastust.

Viimati nimetatud e-kirjale on kostja esindaja vastanud, et hageja esindajad suhtleks odavama

pakkujaga üksi ning et kostjale sobib vaid kõige odavam pakkumine.

Kohus leiab, et kostja esindaja vastusest tuleneb, et huvitatud oldi odavaima pakkuja OÜ Teed

Korda pakkumisest ning nõus oldi vaid madalaima hinnapakkumisega. Kostja esindaja on

volitanud hageja esindajat pidama läbirääkimisi OÜ-ga Teed Korda poolt pakutava tööde

tehnoloogia osas, mitte sõlmima lõplikku kokkulepet tööde teostamiseks. Kohus leiab, et

kirjavahetusest ei tulene kostja nõustumist mistahes pakkumusega ja volitusega tööde

alustamiseks.

Ka edasistest e-kirjadest (dtl 79-80) ei nähtu poolte poolt lepingu tingimuste osas

kokkuleppele jõudmist.

Kokkulepet tööde osas ei saanud olla ka põhjusel, et AS TREF asus Võru tn 55f kinnistu

juurdepääsutee remonttöid teostama ekslikult, ilma, et tal oleks olnud selleks leping sõlmitud,

sh ka hagejaga (dtl 100-101).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel ei olnud kokkulepet tööde

teostaja osas ning tööde maksumuse jagamiseks. Seega ei olnud poolte vahel lepingut, mille

alusel oleks hagejal õigus kostjalt kulutuste hüvitamist nõuda.

Hageja on hagiavalduse punktis 3.1.7. leidnud, et kui kohus leiab, et kokkulepe ei ole siduv,

on hagejal AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamise nõue.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid

teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks

vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

Kohus leiab, et nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et poolte puhul oleks tegemist

kaasomanikega. Kostja on esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 94), mille kohaselt ei ole

hageja kinnistu kaasomanikuks, seega hageja nõue AÕS § 72 lg 4 alusel rahuldamisele ei

kuulu.

Hageja on leidnud, et alternatiivselt oleks tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu

rikastumise sätete järgi. Kohus ei ole seotud hageja õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid

kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel

rahuldada. Rahalist nõuet tuleb esmalt kontrollida lepingulisel alusel, seejärel käsundita

asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi

(Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p-d 30, 32; 4. mai 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 11).

VÕS § 1018 sätestab käsundita asjaajamise mõiste. Kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi

teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele

asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele

asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus

kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides

oluline.

Varasemas kohtupraktikas on leitud, et hagejal käsundita asjaajamisest tuleneva nõude

olemasolu sõltub muu hulgas sellest, kas asjaajamine (lepingus kokku leppimata tööde

tegemine) vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele või kas kostja kiitis selle heaks.

Kolleegium on varem selgitanud, et käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale

suruda soovimatuid teenuseid ja kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt

leping, mida isik ei ole soovinud (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-

16, p 12; 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 33).

Asja materjalidest tuleneb, et AS-i TREF poolt koostatud tööd ei vastanud kostja seatud

tingimustele, kuna kostja pidas oluliseks, et sissesõidutee remonttööd hõlmaksid uue

aluspinnase rajamist. Aluspinnase rajamist teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist

(dtl 41) ei nähtu ja sellele ei ole kostja ka viidanud.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja tahe ei olnud sõlmida lepingut

tingimustel, millele hageja on viidanud. Kostjale oli oluline töö teostamise maksumus. Seega

ei saa käesoleval juhul panna kostjale kohustust tasuda teenuse eest, mida ta pole soovinud.

Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hagejal võiks kostja vastu olla alusetust rikastumisest tulenev

nõue.

VÕS § 1024 lg 4 kohaselt, kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega

pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt käesoleva

seaduse § 1018 lõikele 1, peab soodustatu andma seoses asjaajamisega saadu asjaajajale välja

alusetu rikastumise sätete järgi.

Hageja leiab, et hageja on kostja kaasomandisse kuuluvat teelõiku parandanud ning seeläbi on

kostja rikastund asfalti korrastamise näol.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu tsiviilkolleeguimi 10. detsember 2019 otsus nr 2-16-10632,

p 11.3) kohaselt tuleb hagejal tuua kohtu ette asjaolud, mis võivad viia hagi rahuldamiseni

VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kui aga hageja ei too kohtu ette VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks

olulisi asjaolusid, võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.

Samuti võib kohus sellisel juhul jätta hagi rahuldamata.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on teinud kostjale kuuluvale teelõigule kulutusi. Samas ei

ole hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse rahuldada nõue alusetu

rikastumise sätete alusel. Ka VÕS § 1042 alusel on nõude rahuldamine samal põhjusel

välistatud. Ka ei tulene asjaoludest, et kulutusi teinud isik oleks kostjale kulutuste tegemise

kavatsusest õigeaegselt teatanud (VÕS § 1042 lg 2 p 2).

Riigikohtu praktika kohaselt, kui ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest ei

esine, kuid hageja osutas kostjale teenust kostja soodustamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2),

tuleks hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 1024 lg 4 järgi. Samas oleks kostjale VÕS § 1018 lg

1 p-des 1-3 sätestatule mittevastav teenuse osutamine õigustamatu ja pahauskne VÕS § 1020

lg 1 ja § 1024 lg 1 järgi, mistõttu on sellisel juhul välistatud hageja alusetust rikastumisest

tulenevad hüvitisnõuded VÕS § 1024 lg 4 järgi (3-2-1-44-11, p 33).

Kohus jätab hageja nõude rahuldamata ka alusetu rikastumise sätete alusel. Sel põhjusel ei asu

kohus analüüsima kahju hüvitise suuruse, sissenõudmiskulude või viiviste põhjendatust.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kostjat on menetluses esindanud advokaadist esindaja. Kostja menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulud õigusabile:

1. asja materjalidega tutvumine ja vastuse koostamine hagiavaldusele – 5 tundi;

2. hageja seisukohtadega tutvumine, 25.06.2024 seisukoha koostamine – 3,5 tundi;

3. menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h.

OÜ-le Kroonikeskus on osutatud õigusabi 8,75 tundi tunnihinnaga 150 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulud õigusabile on kokku 1312,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-23-150391 menetlusega.

Kostja palub välja mõista MAXIMA Eesti OÜ-lt OÜ Kroonikeskus kasuks menetluskulud

summas 1312,50 eurot ning märkida lahendis, et OÜ Kroonikeskus kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja ei ole kostja menetluskulusid vaidlustanud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu

kuuluvad need hagejalt väljamõistmisele.

TsMS 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse.

Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots