1-24-4829/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4829

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4829 (24231551447)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Eevi Pant

Kriminaalasi

Andrei Linovski süüdistus KarS § 4231 ja 424 lg 2 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Dagne Mihkels

Süüdistatav

Andrei Linovski

Ik: 38512170320, xxx kodakondsus, xxx haridus, töökoht:

xxx, elukoht: xxx . Kontakt xxx, tel. xxx.

Tõkend: 14.04.2024 kohaldati elukohast lahkumise keeld

kuni 14.04.2025, kahtlustatavana kinni peetud 23.12.2023

kuni 24.12.2023 ja 14.04.2024, s.o kolm päeva.

Varasem karistatus:

kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati:

-

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 10.03.2021

otsusega nr 1-21-1825 KarS § 424 lg 1 järgi vangistus 1

aasta ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel vangistus 1

aasta 11 kuud ja 28 päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1

alusel 718 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati süüdimõistetut

järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

-

Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 06.07.2021

kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 10.03.2021

otsusega nr 1-21-1825 mõistetud ja ära kandmata

karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust

täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.12.2021 ja lõpp

16.12.2023.

-

Harju Maakohtu 04.01.2023 määrusega vabastati

Andrei Linovski karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega katseajaga kuni 16.12.2023;

neli kehtivat väärteokaristust, viimati:

-

Harju Maakohtu 31.08.2023 otsusega nr 4-23-2797

karistatud LS § 201 lg 2, 224 lg 2, 227 lg 1 järgi

arestiga 17 päeva ning LS § 234 lg 1 järgi karistatud

arestiga 8 päeva.

Kaitsja

Advokaat Liis Suik

RESOLUTSIOON

1. Andrei Linovski süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja § 4231 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 ja § 424 lg 2 alusel mõista temale karistuseks

tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Andrei Linovskile mõistetavat põhikaristust 1/3

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta

ja 4 (neli) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23.12.2023 kuni

24.12.2023 ja 14.04.2024 s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, lugedes ära kandmata

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend

seitse) päeva.

4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks)

aasta, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 477

(nelisada seitsekümmend seitse) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastane

tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Andrei Linovski üldkasuliku töö tegemise ajal

käitumiskontrollile ning Andrei Linovskile mõistetud ja ärakandmata karistust ei

pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut

kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna

vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja

järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, e-post xxx).

6. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Andrei Linovskit järgima

käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas: XXX ;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Andrei Linovskit käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi.

8. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Andrei Linovskit käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

9. Andrei Linovski suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata,

tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. Andrei Linovskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p

2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks

tuhat kakssada kolmkümmend) eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 131 (ükssada

kolmkümmend üks) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti ning kohtumenetlusel

138 (sada kolmkümmend üheksa) eurot ja 8 (kaheksa) senti, kokku kaitsjale

makstud tasu 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 84 (kaheksakümmend

neli) senti;

-

joobeseisundi tuvastamise kulu 22 (kakskümmend kaks) eurot;

s.o kokku menetluskulu 1521 (tuhat viissada kakskümmend üks) eurot ja 84

(kaheksakümmend neli) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul

tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Andrei Linovski, 1-

24-4829, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Andrei Linovskile tema poolt avaldatud e-posti aadressile.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja

kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Andrei Linovskit süüdistatakse selles, et tema, olles 10.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja otsusega süüdi mõistetud KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o

korduvalt 23.12.2023 kella 20:44 ajal Tallinnas Paasiku tn 2 juures suunaga Paasiku tn 2a

mootorsõidukit Toyota Avensis reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove -

tõendusliku alkomeetri lugem 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus

0,92 mg/l) ning juhtis tahtlikult uuesti, s.o. korduvalt 14.04.2024 kella 02:07 ajal Tallinnas

Katleri 3 juures suunaga Tondiraba poole mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx, olles

joobeseisundis (alkoholijoove – joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr xxx kohaselt

tuvastati Andrei Linovskil veres etanooli sisaldus 2,08 mg/g, +/-0,06 mg/g, k=2, s.t

alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,02 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) §

69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/.

LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi

või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/.

Seega pani Andrei Linovski toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt,

see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Andrei Linovskit selles, et tema isikuna, keda 31.08.2023 karistati

Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 alusel selle eest, et ta juhtis tahtlikult 29.08.2023 kella

14:36 ajal Tallinnas Mustakivi teel mootorsõidukit BMW X1 SDRIVE 18D reg-nr xxx

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti

23.12.2023 kella 20:23 ajal Tallinnas Paasiku 2a juures mootorsõidukit Toyota Avensis

reg-nr xxx ning 14.04.2024 kella 02:07 ajal Tallinnas, Katleri 3 juures juhtis tahtlikult

uuesti. s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Oma sellise tegevusega rikkus Andrei Linovski süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg

1 nõuet.

LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks

tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/.

Seega pani Andrei Linovski toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna,

kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning

jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud

kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele

seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks

esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki

juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise korduvus.

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andrei Linovski juhtis

23.12.2023 kella 20.44 ajal Tallinnas Paasiku tn 2 juures suunaga Paasiku tn 2a

mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove -

tõendusliku alkomeetri lugem 1,02 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus

0,92 mg/l).

Tunnistaja A.K ütluste (kr. toimik I kd, dtl 21-22) kohaselt olles patrullis tööl 23.12.2023

koos patrullpolitseinik K P reageerisid koos „B“ prioriteediga kutsele aadressile Paasiku tn

16, Tallinn, kus esialgse info kohaselt nägi teataja, et maja juurest sõitis minema punast

värvi Toyota Avensis reg nr-ga xxx ja talle tundus, et juht on joobes, kuna oli mitu korda

sõitnud vastu äärekivi. Hiljem helistas teataja tagasi ja väitis, et auto on tagasi ja seisab

Paasiku tn 14 ja Paasiku tn 12 majade vahel. Otsustasid piirkonda kontrollida ning olid

parasjagu Paasiku tn 2a, Tallinn Grossi toidukaupade juures, kui märkasid eelmainitud

sõiduautot sõitmas Paasiku tn 2, Tallinn juurest suunaga Paasiku tn 2a, Tallinn hoone

juurde. Sõidukile antud kell 20.44 peatumismärguanne siniste-punaste vilkuritega. Juhiks

oli meesterahvas, kes esitas elamisloa — Andrei Linovski ik 38512170320. Isikuga

vesteldes oli tunda alkoholi lõhna ning teda indikaatorvahendiga kontrollides oli näiduks

1,04 mg/l. Andmebaasist isikut kontrollides selgus, et Andreil puudub ka vastava

kategooria juhtimisõigus.

Kahtlustatava Andrei Linovski (kr. toimik I kd, dtl 29-31) kohaselt tunnistab ta oma süüd,

et juhtis sõidukit Toyota Avensis reg. märgiga xxx olles joobeseisundis. Selgitab, et

23.12.2023 umbes lõuna paiku läks auto omaniku juurde ja koos temaga hakkasid tema

autos alkoholi tarvitama. Jõid kahe peale ära kaks 0,51 brändit ja tema lisaks veel kaks

0,51 õlut. Plaani kuskile sõitma minna ei olnud, vahepeal käisid tuttaval külas ning ühel

hetkel avastasid, et auto võtmed on kadunud. Kahtlustatav ütles L, et ta tooks kodust auto

varuvõtmed ja tema nii kaua valvab autot. Kuna tal olid sigaretid otsas, siis otsustas sõita

autoga teisele poole teed Grossi poodi neid ostma, kuhu oli umbes 150 m ja oleks võinud

sinna minna ka jalgsi. Sõitis poe parklasse, nägi seal seismas politseipatrulli, kes sõitis

tema juurde ja ütles neile kohe, et on joobes. Puhus alkomeetrisse, siis viidi ta arestimajja,

kus puhus uuesti alkomeetrisse, näitu ei mäleta. Juhtimisõigus on ära võetud joobes

juhtimise eest. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Käib iga nädal AA koosviibimisel ja see

aitab teda aga nüüd taas libastus.

Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Andrei Linovski istus,

oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Andrei Linovski mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati

süüdistatav Tallinna Arestimajja Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa,

kus tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (kr. toimik I kd, dtl 13) kasutati

23.12.2023 kella 21.03 kuni 21.12 ajal isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr xxx (taatlustunnistuse nr TTRC-23/00157).

Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 1,02 mg ja teisel juhul 1,05 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, seega lõpptulemus

0,92 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse §

5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit (kr.

toimik I kd, dtl 15) ja mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle

alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes

olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt

0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus vähemalt 0,92 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas

süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse §s 69

lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Andrei Linovski juhtis

14.04.2024 kella 02.07 ajal Tallinnas Katleri 3 juures suunaga Tondiraba poole

mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove –

joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr xxx kohaselt tuvastati Andrei Linovskil veres

etanooli sisaldus 2,08 mg/g, +/-0,06 mg/g, k=2, s.t alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui

2,02 mg/g).

Tunnistaja W.N ütluste (kr. toimik II kd, dtl 17-18) kohaselt oli patrulltoimkonnas

14.04.2024 koos patrullpolitseinikuga A B kell 02.07, aadressil Katleri tänav 3 märkasid

mootorsõidukit VOLVOXC90 xxx, mis liikus Tondiraba tänava suunas ning millel ei

põlenud esituled. Andsid kaugtulega märku, et juht paneks esituled põlema, aga juht seda

ei teinud, otsustasid järgi sõita kasutades peatamismärguannet sinise-punase vilkuritega.

Volvo ei jõudnud kaugele sõita, sõitis kiiresti vastassuunavööndisse, et parkida teeääres.

Peatusid Volvo taga ning enne, kui jõudsid välja minna, oli näha kuidas sõidukis toimub

mingi liikumine. Kui jõudis auto juurde, nägi ühte isikut juhi poolt kõrvalistmel ja üks isik

istus tagaistmel vasakul pool. Juhiistmel keegi ei istunud. Kumbki isik ei teadnud, kes

juhtis mootorsõidukit. Pani tähele, et isikul, kes istus tagaistmel oli juuksepats nagu ka

isikul, kes enne mootorsõidukit juhtis. Isikul, kes istus ees ei olnud dokumenti kaasas,

tagaistmel istus Andrei Linovski (isikukood 38512170320). Tunnistaja kontrollis

järgmisena isikute joobeseisundit. Eesistuva mehe näit oli 1.19 mg/1, Andrei näit oli 1.16

mg/l. Selgus, et eesistuv mees oli A V (isikukood xxx). Samuti selgus, et Andrei ei oma

vastava kategooria juhtimisõigust ning oli juba enne 2 korda juhtimisest kõrvaldatud.

Andrei peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Andrei tuttav A , kes oli temaga

ühes autos, hakkas rääkima, et nad just hakkasid sõitma sõbra juurest (kes oli Volvo

omanik) Tapale ja ta ei tahtnud, et Andrei istuks autorooli taga, aga ei saanud teda peatada

ning mainis, et see ei ole esimene kord, kui Andrei juhib mootorsõidukit ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta (vestlus oli salvestatud vormikaameraga nr. P38270, W.N).

Kinnipidamiskeskuses Andrei keeldus tõendusliku alkomeetri protseduuri läbimisest.

Isikule oli seletatud, et kui tema sellest protseduurist keeldub, siis teda viiakse

meditsiiniasutusse vereproovi võtma, millega ta nõustus. Teine patrull toimetas isiku ITK-

sse ja hiljem tagasi KPK-sse.

Tunnistaja X.E ütluste (kr. toimik II kd, dtl 20-23) kohaselt 13.04.2024 õhtul oli kodus

aadressil xxx, õhtul tulid külla tuttavad, A V ja Andrei Linovski. Õhtu jooksul jõid kolme

peale ära palju viina, öösel kella poole kahe paiku hakkasid külalised kahekesi ära minema.

Auto Volvo XC90 (reg. nr xxx) võtmed olid laua peal, mis kuulub tunnistajale. Andrei

küsis temalt võtmeid, ta lubas tal need võtta, kuid ei teadnud, kas ta läheb autoga sõitma.

Samuti ei tea, kas Andreil on juhiluba või ei ole. Andrei Linovski helistas järgmisel päeval,

et auto on politseis.

Kahtlustatava Andrei Linovski (kr. toimik II kd, dtl 31-34) kohaselt tunnistab ta süüd, et

juhtis mootorsõidukit Volvo XC90 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis ja

juhtimisõiguseta. Selgitas, et 13.04.2024 õhtul oli sõbra X.E juures Lasnamäel, kus jõi

sõpradega koos palju viina. Kella 01.30 paiku läks koos A ära, X.E andis talle tema auto

Volvo XC90 võtmed, kes ei teadnud, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust. Kahtlustatav oli

roolis, Andrei istus kõrval. Kehtivat juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, autokoolis käis

ammu ja see jäi pooleli. Ei mäleta, kuhu sel ööl tahtis sõita, Katleri tänaval nägi

politseiautot, mis tegi tagasipööret, pani vilkurid tööle ja sõitis tema järel. Hakkas kartma,

kuna oli joobes ja hüppas tagaistmele, ei olnud kavatsust ära joosta. Kohapeal pandi ta

puhuma indikaatorvahendisse, näitu ei mäleta aga seda talle tutvustati. Siis pandi käed

raudu ja viidi haiglasse, talle ei antud võimalust vabatahtlikult verd anda, seda tehti

sunniviisiliselt, pärast viidi ta arestimajja.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimetati süüdistatav Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus

vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja

(kr. toimik II kd, dtl 11-12) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 2,08 mg/

g laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g) lõpliku tulemusega 2,02 mg/g.

Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes

olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi veres on alkoholi vähemalt 1,50 milligrammi

ühe grammi kohta. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt

2,02 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas

süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Andrei Linovski rikkus liiklusseaduse §s 69

lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andrei Linovski mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud

aegadel ja kohtades, kui ka see, et Andrei Linovski oli sõidukit juhtides alkoholijoobes.

Selline tegevus on vaadeldav KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse

koosseisu realiseerimisena.

Viru Maakohtu 10.03.2021 otsuse nr 1-21-1825 (kr. toimik I kd, dtl 40-44) kohaselt

karistati Andrei Linovskit KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva,

mis asendati 718 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 24 kuud. Pärnu Maakohtu 06.07.2021

kohtumäärusega (kr. toimik I kd, dtl 49-53) pöörati Viru Maakohtu 10.03.2021 otsusega nr

1-21-1825 mõistetud ja ära kandmata karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust

täitmisele. Karistuse kandmise algus 18.12.2021 ja lõpp 16.12.2023, mille kandmiselt A.

Lindovski vabastati tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 04.01.2023 määrusega (kr.

toimik I kd, dtl 54-58) katseajaga kuni 16.12.2023. KarRS § 24 lg 1 p 6 kohaselt

karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või

rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on

möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid

süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale

süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 10.03.2021 kohtuotsusega mõistetud

karistus kustunud. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab korduvus või

süstemaatilisus kvalifitseeriva tunnusena olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning

teo kvalifitseerimisel ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad

karistusandmed arhiveeritud või mitte. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist

KarS § 424 lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on KarS § 424 lõikes 1 nimetatud

kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on KarS § 424 lg 2 märgitud isikuks. Seejuures on

süüdistatav teod toime pannud nii kehtiva karistuse ajal, kui ka järjestikuste tegudena, mis

tuvastati ühes menetluses, s.t tegemist on nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega.

Andrei Linovskile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste

suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta

juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollidest nähtub, et

mõlemal korral oli Andrei Linovski vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud,

kuivõrd vahetult pärast alkoholi tarvitamist asus ta sõidukit juhtima (kr. toimik I kd, dtl 29-

31, kr. toimik II kd, dtl 31-34). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo

toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on

karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest

järeldab kohus, et Andrei Linovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning

vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas

seda võimalikuks.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et Andrei Linovski pani toime korduva mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on

toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit

juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle

juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole

juhtimiselt kõrvaldatud. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 4231

inkrimineerimiseks

esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki

juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning

käitumise süstemaatilisus.

Kohus leiab, et Andrei Linovski poolt 23.12.2023 kella 20.44 ajal Tallinnas Paasiku tn 2

juures suunaga Paasiku tn 2a mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr xxx juhtimine,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd

tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

Tunnistaja A.K ütluste (kr. toimik I kd, dtl 21-22) kohaselt olles patrullis tööl 23.12.2023

koos patrullpolitseinik K P reageerisid koos „B“ prioriteediga kutsele aadressile Paasiku tn

16,Tallinn, kus esialgse info kohaselt nägi teataja, et maja juurest sõitis minema punast

värvi Toyota Avensis reg nr-ga xxx ja talle tundus, et juht on joobes, kuna oli mitu korda

sõitnud vastu äärekivi. Märkasid eelmainitud sõiduautot sõitmas Paasiku tn 2, Tallinn

juurest suunaga Paasiku tn 2a,Tallinn hoone juurde. Sõidukile antud kell 20.44

peatumismärguanne siniste-punaste vilkuritega. Juhiks oli meesterahvas, kes esitas

elamisloa — Andrei Linovski ik 38512170320. Andmebaasist isikut kontrollides selgus, et

Andreil puudub ka vastava kategooria juhtimisõigus.

Kahtlustatava Andrei Linovski (kr. toimik I kd, dtl 29-31) kohaselt tunnistab ta oma süüd,

et juhtis sõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis. Kuna tal

olid sigaretid otsas, siis otsustas sõita autoga teisele poole teed Grossi poodi neid ostma,

kuhu oli umbes 150 m ja oleks võinud sinna minna ka jalgsi. Sõitis poe parklasse, nägi seal

seismas politseipatrulli, kes sõitsid tema juurde ja ütles neile kohe, et on joobes.

Juhtimisõigus on ära võetud joobes juhtimise eest. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut.

Samuti leiab kohus, et Andrei Linovski poolt 14.04.2024 kella 02.07 ajal Tallinnas Katleri

3 juures suunaga Tondiraba poole mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr xxx juhtimine,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd

tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

Tunnistaja W.N ütluste (kr. toimik II kd, dtl 17-18) kohaselt, mis on pikemalt välja toodud

eespool, 14.04.2024 kella 02.07 paiku pidasid patrullteenistuses olles kinni mootorsõidukit

VOLVOXC90 xxx, auto juurde jõudes oli näha, et sõidukis toimub mingi liikumine ning

üks isik istus juhi poolt kõrvalistmel ja üks isik istus tagaistmel vasakul pool. Juhiistmel

keegi ei istunud. Kumbki isik ei teadnud, kes juhtis mootorsõidukit. Tema pani tähele, et

isikul, kes istus tagaistmel oli juuksepats nagu ka isikul, kes enne mootorsõidukit juhtis.

Tagaistmel istus Andrei Linovski (isikukood 38512170320). Samuti selgus, et Andrei ei

oma vastava kategooria juhtimisõigust ning oli juba enne 2 korda juhtimisest kõrvaldatud.

Andrei peeti kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Autos olnud Andrei tuttav A

rääkis, et ta ei tahtnud, et Andrei istuks autorooli taga, aga ei saanud teda peatada ning

mainis, et see ei ole esimene kord, kui Andrei juhib mootorsõidukit ilma vastava

kategooria juhtimisõiguseta (vestlus oli salvestatud vormikaameraga nr. P38270, W.N).

Kahtlustatava Andrei Linovski ütluste (kr. toimik II kd, dtl 31-34) kohaselt tunnistab ta

süüd, et juhtis mootorsõidukit Volvo XC90 reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis ja

juhtimisõiguseta. Selgitas, et 13.04.2024 õhtul oli sõbra X.E juures Lasnamäel, kus jõi

sõpradega koos palju viina. Kella 01.30 paiku läks koos A iga ära, X.E andis talle tema

auto Volvo XC90 võtmed, kes ei teadnud, et tal ei ole kehtivat juhtimisõigust. Kahtlustatav

oli roolis, Andrei istus kõrval. Kehtivat juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, autokoolis

käis ammu ja see jäi pooleli. Ei mäleta, kuhu sel ööl tahtis sõita, Katleri tänaval nägi

politseiautot, mis tegi tagasipööret, pani vilkurid tööle ja sõitis tema järel. Hakkas kartma,

kuna oli joobes ja hüppas tagaistmele, ei olnud kavatsust ära joosta.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte (kr. toimik I kd, dtl 23) kohaselt puudub Andrei

Linovskil juhtimisõigus.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on

tõendamist leidnud nii Andrei Linovski poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses

näidatud aegadel ja kohtades, kui ka see, et Andrei Linovski juhtis sõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse

süüteo toimepanemises süstemaatiliselt, mis ongi KarS § 4231 ettenähtud kuriteo

koosseisutunnuseks, siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on tegu siis,

kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt

korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need

süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii

kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesoleval

juhul on esimese osateo toimepanemine tuvastatud väärteomenetluses, mis lõppes

kohtuotsuse koostamisega ja kahe ülejäänud osateo toimepanemine kriminaalmenetluses.

Kriminaaltoimikus leiduvast Harju Maakohtu 31.08.2023 otsusest nr 4-23-2797 (kr. toimik

I kd dtl 45-46) nähtuvalt karistati Andrei Linovskit LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 227 lg 1

järgi KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 17 päeva ja LS § 234 lg 1 järgi arestiga 8 päeva.

Väärteoprotokollist nr 20230829531101 (2302,23,010304) (kr. toimik II kd dtl 62-63)

nähtuvalt pani süüdistatav temale süüks arvatud väärteod toime 29.08.2023. Sellele

väärteole järgnevalt juhtis kriminaalmenetluses tuvastatud tõendite kohaselt süüdistatav

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, uuesti 23.12.2023 ja

14.04.2024. Seega on süüdistatav juhtinud ajavahemikul 29.08.2023 kuni 14.04.2024

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kolmel korral.

Selline tegevus on vaadeldav KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo osategude

objektiivse koosseisu korduva realiseerimisena ning hinnatav mootorsõiduki juhtimisena

vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Andrei Linovski KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu

hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste

suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta

juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kahtlustatava

ülekuulamise protokollidest nähtub, et Andrei Linovski oli teadlik sellest, et tal puudus

süüdistuses viidatud kuupäevadel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja tal ei

ole seda õigust ka kunagi olnud, kuid sellest hoolimata otsustas mootorsõidukit juhtida.

Sellest järeldab kohus, et Andrei Linovski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus

ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena kuivõrd süüdistatav seadis

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, olles sellise asjaolu olemasolus

ülekaalukas teadmises ja ta teadis, et see ka saabub, kuivõrd see saanuks jääda saabumata

vaid juhul, kui ta ei oleks mootorsõidukit juhtima asunud.

Eelmärgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüd ja õigusvastasust välistavaid

asjaolusid ei ole tuvastatud.

Seega on kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud, et Andrei Linovski pani toime

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku

poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud

karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Seadusandja on KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult

tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on

kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, millest vähemalt osa peab olema

täitmisele pööratud.

Süüdistatav on temale KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi inkrimineeritud süüteod mõlemal

korral toime pannud ühe teoga, kuivõrd KarS § 424 lg 2 ettenähtud tegu toime pannes pani

ta toime ka KarS § 4231 kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikke osategusid, juhtides

mootorsõidukit joobeseisundis, olles samal ajal isikuks, kellel puudub mootorsõiduki

juhtimisõigus ning viimase episoodiga täitis ta ka KarS § 4231 ettenähtud kuriteo

koosseisu. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd ülaltoodud sätete sanktsioonidest nähtuvalt näeb

raskeimat karistust ette KarS § 424 lg 2 sanktsioon, tuleb karistus mõista KarS § 424 lg 2

sanktsioonist lähtuvalt.

Hinnates Andrei Linovski süü suurust talle KarS § 424 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo

toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu

alusel ning samuti arvestada seda, et tegu on toime pandud kahel korral. Süüdistataval

tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt 23.12.2023 alkoholisisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,02 mg/l ning 14.04.2024 alkoholisisaldus veres

mitte vähem kui 2,02 mg/g. Arvestades selliseid näite, võib asuda seisukohale, et isiku süü

on üle keskmise. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine juhile keelatud seisundis,

käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse,

mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest

tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Isik on

asunud mootorsõidukit joobeseisundis juhtima kahel korral, s.o korduvalt, mis on ka KarS

§ 424 lg 2 sätestatud kuriteo koosseisutunnuseks. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata

keskmiseks.

Kuigi karistus tuleb mõista KarS § 424 lg 2 sanktsioonist lähtuvalt, ei saa kohus

tähelepanuta jätta ka teist inkrimineeritud süütegu, kuivõrd asjaolu, et süüdistatav pani ühe

teoga toime mitu tegu, muudab see süü süütegude kogumis suuremaks. Järgnevalt hindab

kohus süüdistatava süü suurust talle KarS § 4231 järgi inkrimineeritava kuriteo

toimepanemisel, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süüdistatav on andnud

ütlusi, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud, kuna autokool jäi pooleli. Antud juhul

inkrimineeritakse süüdistatavale kahel korral ilma juhtimisõiguseta sõitmist, kuid varasem

väärteokaristus muudab sellise käitumise süstemaatiliselt toime pandud kuriteoks. Kui

tunnistaja W.N ütluste kohaselt sõidukis olnud süüdistatava tuttav A ei tahtnud, et Andrei

rooli läheb ning ka mainis, et see ei ole esimene kord kui Andrei ilma juhtimisõiguseta

autorooli istub. Seega on tunnistajale teada, et süüdistatav on sõitnud juhtimisõiguseta

mitmeid kordi ning süüdistatava jaoks ei ole juhtimisõiguse puudumine autorooli istumisel

takistuseks olnud. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on

KarS § 63 lg 1 tähenduses kuritegude kogumis hinnatav keskmisena.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik II kd, dtl 38-41) nähtub, et süüdistataval

on kaks kehtivat kriminaalkaristust, milledest ühe puhul on isikut karistatud mh KarS §

424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus on ära kantud

16.12.2023. Seega pani süüdistatav uue samalaadse kuriteo toime nädal aega pärast

katseaja lõppu. Süüdistataval on neli kehtivat väärteokaristust, milledest ühel juhul on

31.08.2023 karistatud mh LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise

eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Samas

on süüdistatavat sama otsusega karistatud ka LS § 201 lg 2 järgi, mis ongi süstemaatiliselt

toime pandud süüteo esimeseks osateoks. Samas näitab see väärteootsus, et süüdistatavale

on juhtimisõiguseta ja ka mootorsõiduki juhile keelatud seisundis juhtimine olnud pikemat

aega omane.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid

tuvastanud. Kergendava asjaoluna on arvestatav, et süüdistatav on avaldanud kahetsust

toime pandud teo osas kohtueelsel menetlusel, millega kohus peab vajalikuks ka arvestada.

Selline kergendava asjaolu esinemine peaks mõjutama karistust kergendamise suunas, s.o

olema aluseks karistuse mõistmisele alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas

suhtub kohus süüdistatava poolt väljendatud kahetsusse mõningase kriitikaga, kuna pärast

23.12.2023 avaldatud kahetsust on ta toime pannud teise samalaadse kuriteo. Kohus leiab,

et süüdistatavale tuleb süütegude kogumi eest mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

keskmises määras.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise

huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu

arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis

piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka

teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama

õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka

karistusregistri väljavõttele (kr. toimik II kd, dtl 38-41), mille kohaselt on süüdistataval 2

kehtivat kriminaalkaristus, muuhulgas KarS § 424 toimepandud kuriteo eest. KarS § 424 lg

2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase

käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks

sisaldub juba KarS § 424 lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatava keskmine süü, avaldatud kahetsus ning tema karistusandmed, üld- ja

eripreventiivsed eesmärgid annavad aluse mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras.

KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt ei ole KarS § 424 lg 2 puhul karistuse täielik tingimuslik

vabastamine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära kandmisele

vähemalt osaliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest (kr. toimik II kd, dtl 38-41)

nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust, milledest viimane on

mõistetud mh KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja süüdistatavale

määratud katseaeg lõppes 16.12.2023.

Kriminaalhooldaja on teinud kohtueelses ettekandes (kr. toimik II kd, dtl 50-52)

ettepaneku karistada isikut šokivangistusega ning käitumiskontrolliga. Lisaks sobiks

karistuse asendamine üldkasuliku töö tundidega. Andrei Linovski ei väljenda

motivatsiooni oma käitumise muutmiseks, pisendades oma süüd toimepandud tegudes ja

suhtudes nendesse ükskõikselt. Samas ütleb, et ei soovi vangi minna. Isik ei tunnista oma

alkoholiprobleemi ega pea ravi vajalikuks. On valimis tegema üldkasuliku töö tunde.

Sotsiaalprogrammis osaleda ei soovi, kuna ei näe selles endale kasu. Samuti tegi

kriminaalhooldaja ettepaneku allutada isik käitumiskontrollile, mille ajal määrata

lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi, mis aitab vähendada alkoholi

tarvitamisest tingitud uue kuriteo sooritamise riski. Soovitas kohaldada ka KarS § 75 lg 2 p

4 järgi kohustada isikut otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustus aitab alandada uute kuritegude riski ning

saavutada majanduslikku kindlustatust. Samuti soovitas ka kohustust KarS § 75 lg 2 p 7

järgi, et isik ei suhtle alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega. Keeld

aitab vähendada uue süüteotoimepanemise riski. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ei

ole tervislikel põhjustel viimased kolm kuud alkoholi tarvitanud ja soovib teha

üldkasulikku tööd.

Kohus peab võimalikuks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga ja allutada

süüdistatav taas kriminaalhooldusele, sundimaks süüdistatavat oma ellusuhtumist ja

harjumusi muutma. Kohtu arvates ei annaks kohene vangistuse kandmisele asumine

süüdistatavale võimalust oma ellusuhtumist muuta. Kuigi eelmise kohtuotsusega asendati

vangistus üldkasuliku tööga, ei jõudnud ta üldkasulikku tööd tegema hakata ja asendatud

vangistus pöörati täitmisele täies ulatuses. Hilisem kriminaalhooldus, mis kaasnes

ennetähtaegse vabastamisega samuti üldkasulikku tööd ei asendanud, vaid kaasneb

karistuse kandmiselt vabastamisega. Seetõttu peab kohus võimalikuks asendada

süüdistatavale mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, andmaks süüdistatavale võimaluse

vältida järjekordset vangistust. Kui süüdistatav üldkasuliku töö tegemise või kontrollnõuete

täitmisega hakkama ei saa, siis tuleb süüdistatavale mõistetav karistus täitmisele pöörata

ning selle eest hoolitseb juba käitumiskontrolli korraldav kriminaalhooldaja, kes kohtule

erakorralise ettekande esitab. Seega on süüdistatavala võimalik endal otsustada kas ta

soovib alluda kriminaalhooldusele ja teha üldkasulikku tööd või veeta kohtuotsusega

määratud ajavahemik vanglas. Selleks, et süüdistataval oleks võimalik teha üldkasulikku

tööd ja näidata ennast muutumisvõimelisena võimalikult pikaajaliselt, määrab kohus

üldkasuliku töö tegemise tähtaja maksimaalses ulatuses.

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamise võimalikkusesse märgib kohus, et kuivõrd

kriminaalasjas oleva õiendi (kr. toimik II kd, dtl 38-41) kohaselt ei ole Andrei Linovskil

juhtimisõigust, ei ole ka võimalik isiku suhtes kohaldada KarS § 424 lg 4 p 2 sätestatud

lisakaristust.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses, joobeseisundi tuvastamise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks

on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis

seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja

sellel on kompensatoorne eesmärk.

Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (saatekiri kr. toimik II kd, dtl 11-12) olid

kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd

tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub

kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust

puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta süüdistatava kanda täies

mahus.

Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli

vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra

tõttu maksevõimeline. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kohaselt

on süüdistatava tulu 2023. aasta jooksul on olnud 578 eurot (kr. toimik II kd, dtl 28). Kuigi

isikuandmetest nähtub, et süüdistataval püsivat töökohta ning sissetulekut ei ole, leiab

kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine

kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb

esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku

poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi

kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle

põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Andrei Linovski on

varasemalt kohtu poolt karistatud, s.h samalaadse süüteo toimepanemise eest, mistõttu on

ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega

kaasnevad järjekordselt tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo

toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus

asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist ning selliseid asjaolusid ei

ilmne ka kriminaaltoimikust. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva sissetuleku

puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS §

180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul alates

otsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/