2-24-11819/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-11819

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11819

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Danil Lipatov (Õigusbüroo

PROGRESSOR; e-post: menetlus@progressor.ee);

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post:

xxx);

Kostja lepinguline esindaja: Hanna Kivirand (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

17.10.2024 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada X ja Y xx.xx.xxxx. a Brasiilia Liitvabariigis, xxx osariigis, xxx linnas

sõlmitud abielu, registreerimisnumber xxxxxxxxxx.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse kättesaamisest arvates.

1(2)

2-24-11819

Hageja nõue

02.08.2024. a esitatud ja 10.09.2024. a täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid X ja Y

xx.xx.xxxx. a Brasiilias abielu. Pooltel sündis xx.xx.xxxx. a tütar W. Poolte kooselu on

lõppenud ja alates 2024. a aprillist elavad pooled eraldi, poolte ühine tütar elab koos kostjaga.

Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja palub abielu lahutada.

Kostja vastus

Kostja esitas 11.10.2024. a hagile vastuse, milles kinnitas, et poolte kooselu lõppes 2024. a

aprilli lõpus ning et ta on nõus abielu lahutamisega ja ei näe võimalust abielu taastamiseks.

Kohtuotsuse põhjendus

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1 järgi on abieluasi tsiviilasi, kus

lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine.

TsMS § 102 lg 2 p 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui mõlema abikaasa

elukoht on Eestis.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamisele

sama seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal.

REÕS § 57 lg 1 sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi

õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hagiavalduse esitamise ajal elasid mõlemad

abikaasad Eesti Vabariigis. Kostja oli vastuses hagiavaldusele nõus, et lahutusmenetlusele

kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Sellest tulenevalt saab Harju Maakohus käesolevas

abielu lahutamise asjas teha lahendi.

Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled abiellusid xx.xx.xxxx. a. Poolte kooselu lõppes 2024. a aprillis, pooled elavad eraldi.

Hageja ei pea abielusuhete taastamist võimalikuks ja kostja sellele vastu ei vaidle, ei pea

abielu taastamist võimalikuks ning on nõus abielu lahutamisega.

Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud ja nende taastamine võimalik ei ole. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

kohtunik

2(2)