2-22-110773/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-110773

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagi Liivo Ärid OÜ vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

183,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806),

lepinguline esindaja J. M.

Kostja: Liivo Ärid OÜ (registrikood 14471981),

seaduslik esindaja L.L.

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

kirjalik (liht)menetlus

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus meeldetuletuskirja

saatmise kulu (4,8 eurot) ja võlgnevuse teatise edastamise kulu (16,8 eurot)

hüvitamise nõuetes.

2. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus Liivo Ärid OÜ vastu rahalises nõudes.

3. Mõista Liivo Ärid OÜ-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 58,53 eurot,

sissenõudekulu 25 eurot ja 17.06.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 27,90

eurot.

4. Mõista Liivo Ärid OÜ-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,15% päevas

põhivõla jäägilt (58,53 eurot) alates 18.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda.

6. Mõista Liivo Ärid OÜ-lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 324 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

2-22-110773

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X AS ja Liivo Ärid OÜ sõlmisid 02.11.2019 liitumislepingu nr XXX, mille alusel osutas

X AS mobiilside- ja internetiteenust numbrile XXX.

2. X AS ja Liivo Ärid OÜ sõlmisid 03.01.2020 liitumislepingu lisa, mille alusel osutas X AS

mobiilside- ja internetiteenust numbritele XXX ja XXX.

3. Kostja kohustus teenuste eest tasuma vastavalt talle esitatavatele arvetele (lepingu

eritingimuste p 4).

4. Kostja ei tasunud arveid alates 19.07.2021. Tasumata on arved nr 15111935181

(maksetähtaeg 18.07.2021), 15112183040 (maksetähtaeg 18.08.2021), 15112429167

(maksetähtaeg 18.09.2021), 15112673916 (maksetähtaeg 18.10.2021) ja nr 15113158977

(maksetähtaeg 18.12.2021).

5. Hageja nõuab põhivõla (mobiilside- ja internetiteenuse tasu 58,53 eurot),

meeldetuletuskirja saatmise kulu (4,8 eurot), võlgnevuse teatise edastamise kulu (16,8

eurot) , sissenõudmiskulude (25 eurot) ja viivise tasumist (0,15% põhivõlalt 80,13 eurot

päevas).

6. X AS on loovutanud nõude hagejale, kostjat on nõude loovutamisest teavitatud

29.12.2021 kirjaga.

7. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses ning

põhjendas 08.11.2022 vastuses hagile oma vastuväidet. Kostja peab nõuet alusetuks ja

fabritseerituks, see on mitu korda edasi müüdud. Kostja vaidlustas Harju Maakohtu

kohtualluvuse ning taotles enda ärakuulamist.

8. Maakohus selgitas 25.04.2023 menetlusosalistele, et pooltevahelises lepingus sisaldub

kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt allub vaidlus Harju Maakohtule. Asjaolusid ega

2/6

2-22-110773

tõendeid, mille alusel saaks kohtualluvuse kokkulepet tühiseks pidada, esile toodud ei ole.

Kohus selgitas kostjale vajadust oma vastuväidet täpsustada. Kohus tegi ettepaneku

täpsustada, kas kostja väitel on nõue lõppenud, selle maksmapanek välistatud või pole

nõuet kunagi olnudki. Kohus selgitas sedagi, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, mille

raames on kohtul õigus kohtuistungi pidamisest loobuda ka siis, kui üks menetlusosalistest

selleks nõusolekut ei anna. Hageja on taotlenud menetlusökonoomia eesmärgil asja

lahendamist kirjalikus menetluses.

9. Kostja 10.05.2023 täpsustuse kohaselt pole X AS-il tema vastu kunagi nõuet olnudki.

10. Maakohus selgitas 11.03.2024 menetlusosalistele, et hagejal lasub nõude aluseks olevate

asjaolude tõendamise koormis, kuna kostja nõuet ei tunnista. Maakohus selgitas hagejale,

et üksnes arve esitamisest kohustusi ei teki ning hagejal tuleb tõendada lepingu

sõlmimine, teenuse osutamine, tasu sissenõutavaks muutumine, samuti meeldetuletuskirja

ja võlgnevuse teatise saatmine, mille eest ta tasu nõuab.

11. Hageja esitas 04.04.2024 hagiavalduse täienduse ja tõendid. Leping sõlmiti X esinduses

Pärnu Kaubamajakas ja Liivo Ärid OÜ-d esindas juhatuse liige L. L., kes tuvastati ID-

kaardi alusel. Kostja täitis lepingut ja tasus arveid kuni 08.06.2021. Hageja loobus

põhinõudest 21,60 euro ulatuses (meeldetuletuskirja saatmise kulu 4,8 eurot ja võlgnevuse

teatise edastamise kulu 16,8 eurot nõudmisest) ning vähendas põhinõude muutumise tõttu

viivisenõuet.

12. Kostja hageja esitatule ei vastanud.

13. Maakohus määras 13.09.2024 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade

esitamise tähtaja ning teatas menetlusosalistele, et teeb lahendi kirjalikus menetluses.

14. Hageja 20.09.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (100 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulust (20 eurot) ja õigusabikulust (420

eurot). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu tagasi

küsida. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma välja mõistetud menetluskuludelt viivist.

15. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja

menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Maakohus võtab vastu hagist osalise loobumise (põhinõue 21,60 eurot), lõpetab selles

osas menetluse ning rahuldab hageja ülejäänud nõude. Maakohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 58,53 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 27,90 eurot ja viivise 0,15% päevas põhivõlalt alates

18.06.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

17. X AS ja Liivo Ärid OÜ sõlmisid 02.11.2019 liitumislepingu nr XXX, mille alusel osutas

X AS mobiilside- ja internetiteenust numbrile XXX (dtl 77-79).

X AS ja Liivo Ärid OÜ sõlmisid 03.01.2020 liitumislepingu lisa, mille alusel osutas X AS

mobiilside- ja internetiteenust numbritele XXX ja XXX (dtl 142-147). Lepingu osaks on

teenuste kasutamise üldtingimused ja ärikliendi hinnakiri (dtl 80-91). 18. Kuigi kostja on

väitnud, et nõue on alusetu, on hageja selgitanud, kuidas toimus lepingute sõlmimine. Leping

sõlmiti X AS Pärnu Kaubamajaka esinduses, kostjat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige,

kes tuvastati ID-kaardi alusel. Hageja on esitanud kostja seadusliku esindaja ID-kaardi koopia

(dtl 148). Lepingu sõlmimise fakti muudab usutavaks seegi, et kostja täitis lepingut kuni

08.06.2021 (dtl 149).

3/6

2-22-110773

19. Hageja nõuab tasu järgmiste teenuste eest:

19.1.

2021 juunis telefoninumbri XXX mobiilsideteenus (kuumakse 6 eurot)

19.2.

2021 juunis telefoninumbri XXX mobiilside- ja internetiteenus (kuumakse 22,80

eurot)

19.3.

2021 juulis telefoninumbri XXX mobiilsideteenus (kuumakse 6 eurot)

19.4.

2021 juulis telefoninumbri XXX mobiilside- ja internetiteenus (kuumakse 22,80

eurot)

19.5.

2021 augustis XXX mobiilsideteenus (kuumakse 0,19 eurot, kuna teenuseid piirati

võlgnevuse tõttu)

19.6.

2021 augustis XXX mobiilside- ja internetiteenus (kuumakse 0,74 eurot, kuna

teenuseid piirati võlgnevuse tõttu)

20. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja täiendavalt võlgnevuse meeldetuletuskirja saatmise

kulu hüvitamist summas 4,80 eurot ja võlgnevuse teatise edastamise eest 16,80 eurot.

Nendest nõuetest on hageja 04.04.2024 loobunud (dtl 140). Maakohus võtab nõudest

loobumise vastu ning lõpetab nende nõuete menetluse.

21. Lisaks on hageja avaldanud soovi osaliselt loobuda viivisenõudest (dtl 140). Viivisenõude

vähenemine on tingitud põhinõude vähenemisest. Maakohtu hinnangul on tegemist

kõrvalnõuete vähendamisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2

tähenduses, mitte nõudest loobumisega. Maakohus peab kõrvalnõude vähendamist

lubatavaks. 22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingu

p 4 kohaselt tuli arved tasuda neile märgitud ajal. Kostja ei ole tuginenud väitele, et ta

vaidlustas arved enne tähtaja saabumist. Seega tuli kostjal lepingujärgsed kohustused täita

arvetel märgitud kuupäevadeks.

23. X AS on nõude loovutanud hagejale. Loovutusest on kostjat kirjalikult teavitatud

29.12.2021 (dtl 100). X AS on täiendavalt väljastanud 04.04.2024 kinnituskirja, mille

kohaselt on nõue hagejale loovutatud (dtl 159, volikiri dtl 170). VÕS § 170 sätestab, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv.

24. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt hageja

kasuks välja tasumata põhivõla punktis 19 loetletud teenuste eest, s.o 2021.a juunist augustini

osutatud mobiilside- ja internetiteenus (telefoninumbrid XXX ja XXX). Telefoninumbriga

XXX seotud teenuse kuutasu oli 6 eurot käibemaksuga (dtl 144), telefoninumbriga XXX

seotud teenuse kuutasu oli 22,80 eurot käibemaksuga (dtl 146). Maakohus veendus, et

kostjale väljastatud arved nr 15111935181 (maksetähtaeg 18.07.2021), 15112183040

(maksetähtaeg 18.08.2021), 15112429167 (maksetähtaeg 18.09.2021) on kooskõlas

pooltevahelise lepinguga. Tasumata põhivõla suurus kokku on 58,53 eurot.

25. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

4/6

2-22-110773

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

26. Pooltevahelise lepingu punkti 3.4 kohaselt kohaldus võlasuhtele 0,15% suurune

viivisemäär (0,15% päevas tähtaegselt laekumata summas).

27. Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 3.4 sätestatud määras 0,15% päevas iga

arve põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani s.o 17.06.2022 summas 27,90 eurot. Kostja viivise arvestuskäigule

vastuväiteid esitanud ei ole. Ka maakohus ei tuvastanud hageja arvutuskäigus vigu (dtl 140).

Hageja viivisenõue arvete nr 15111935181, nr 15112183040 ja nr 15112429167 tasumisega

viivitamise eest on põhjendatud summas 27,90 eurot.

Arve nr

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade

arv

Viivise

määr

päevas

Viivise

summa,

eur

15111935181 19.07.2021

17.06.2022

28,8

0,15%

14,43

15112183040 19.08.2021

17.06.2022

28,8

0,15%

13,09

15112429167 19.09.2021

17.06.2022

0,93

0,15%

0,38

Kokku

27,90

28. Samuti on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud

lisanduva viivise nõue 0,15% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 18.06.2022. Kostjal tuleb

tasuda viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni (põhivõla tasumiseni).

29. Täiendavalt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. Hageja

volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ning teenuseosutaja on saatnud

kostjale kolm võlateatist (29.12.2021, 17.01.2022, 07.03.2022, dtl 101-103). Hageja tugineb

VÕS § 1132 lg 2 p-le 1. Kuna kostja ei ole tarbija, vaid osaühing, on õige nõude alus VÕS §

1131 lg 1. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist kuni summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel nõude

esitamisel ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Hageja nõuab kulude

hüvitamist väiksemas ulatuses kui seadus ette näeb, seega on esitatud nõue VÕS § 1131 lg 1

alusel põhjendatud. Maakohus mõistab taotletud summa kostjalt hageja kasuks välja.

30. Kokkuvõtlikult tuleb kostjal hagejale tasuda põhivõlg 58,53 eurot, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 27,90 eurot, edasiulatuv viivis 0,15%

tasumata põhivõlalt alates 18.06.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning hüvitada

sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

31. Maakohus arvestab menetluskulude jaotamisel asjaolu, et hageja loobus osast

põhinõudest menetluse lõppetapis ning pärast seda kui kohus selgitas hagejale kohustust oma

nõuet tõendada. Maakohus lõpetas menetluse 21,60 euro osas (meeldetuletuskirja saatmise

kulu ja võlgnevuse teatise edastamise kulu hüvitamise nõuded). Selles osas jäävad

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad hagi

rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

32. Maakohus hindab meeldetuletuskirja saatmise kulu ja võlgnevuse teatise edastamise

kulu hüvitamise nõuete osakaaluks 10%. Kuigi rahaliselt moodustas see 26,9% põhinõudest,

ei ole veerand hagiavaldusest kulunud nende kahe nõude põhjendamisele. Ka kostja oma

vastuväidetes ei käsitlenud eraldi neid kaht nõuet, vaid vaidlustas nõude tervikuna. Kuna

5/6

2-22-110773

valdav osa hagiavaldusest tulnuks esitada samasugusel kujul ka ilma nende kahe nõudeta,

ongi osakaaluks 10%.

33. Menetluskulud jäävad eelnevat arvestades 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses

hageja kanda.

34. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust (TsMS § 138 lg 2, § 139), maksekäsu

kiirmenetluse kulust (§ 484² ja § 172 lg 9) ja lepingulise esindaja tasust (TsMS § 175).

35. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1

ja lisa 1 koosmõjus). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

36. Lisaks taotleb hageja 20 euro välja mõistmist, mis on TsMS § 484² ja § 172 lg 9 alusel

põhjendatud. Kohus mõistab lisaks riigilõivule kostjalt välja 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kuluna. 37. Hageja lepingulise esindaja kulud on 420 eurot ning koosnevad

järgmistest toimingutest: dokumentide komplekteerimine ja analüüs (ajalise arvestusega 1,5

tundi), hagiavalduse koostamine ja esitamine (ajalise arvestusega 2 tundi). Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on

100 eurot, millele lisandub käibemaks (arve on esitatud ja tasutud ajal, mil käibemaksumäär

oli 20%). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa piiratud käibemaksukohustuslasena

õigusabikuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus lepingulise

esindaja kulu kostjalt välja koos käibemaksuga.

38. Kirjeldatud toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud, kuid neile kulunud aeg

ülemäärane. Vaidlus ei olnud asjaolude ega tõendite poolest mahukas. Hagi alus ei ole

keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline

tegevus. Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat ajakulu ühe tunni

võrra.

39. Maakohus vähendab ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev

asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas, on maakohtu hinnangul põhjendatud

tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks

välja lepingulise esindaja kulu 2,5 * 80 * 1,2 = 240 eurot.

40. Kokku määrab maakohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 100 + 20 +

240 = 360 eurot. Maakohus jättis 90% menetluskuludest kostja kanda. Seega mõistab

maakohus kostjalt välja 0,9 * 360 = 324 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

6/6