2-24-13843/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Legislator headnote
AI generated2-24-13843/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ahti Kuuseväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-13843
Tsiviilasi
X hagi Y vastu abielu lahutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.10.2024
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada X (xxxxxxxxxxxx) ja Y (xxxxxxxxxxxx) abielu.
3. Määrata peale lahutuse jõustumist X uueks perekonnanimeks „K“.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
2-24-13843
Asjaolud, menetluse käik
1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled xx.xx.xxxx abielu Tallinna
Perekonnaseisuametis. Hageja soovib lahutada, sest hageja ja kostja suhted on
keerulise ja pooled elavad lahus juba alates 2023 aasta novembrist.
2. Kohus võttis hagi 16.09.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja ei ole hagile vastanud.
3. Kohus määras kohtuistungi 16.10.2024 ning kohustas pooli isiklikult istungile
ilmuma. Hageja avaldas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde. Kostja on e-
toimikus kohtukutse kätte saanud, aga istungile ei ilmunud.
Kohtu põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67
lõike 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult
lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja
on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades kostja käitumist
kohtumenetluses järeldab kohus, et kostja ei soovi abielu jätkata kuna ta pole hagile
vastuväiteid esitanud ega ka määratud istungile ilmunud. Kohtu hinnangul ei ole alust
arvata, et abikaasad kooselu enam taastaks.
5. Arvestades, et hageja jäi kohtuistungil oma hagi juurde ja kostja ei ole hagile vastanud
ega ka kohtuistungile ilmunud, leiab kohus, et abielulised suhted on pöördumatult
lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Tulenevalt eeltoodust kuulub hageja
nõue rahuldamisele.
6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma
menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ahti Kuuseväli
Kohtunik