2-24-6921/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024,

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6921

Tsiviilasi

C.A. hagiavaldus I.A. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2531,98 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.A. (alaealine laps), isikukood XXX, aadress:

XXX

Hageja seaduslik esindaja: A.R. (alaealise lapse ema),

isikukood XXX, aadress: XXX, tel XXX e-post XXX

Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg,

Kostja: I.A. (alaealise lapse isa), isikukood XXX,

viimane teadaolev elukoht: XXX, e-post XXX

Edasikaebamise kord

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.

2. Mõista kostjalt I.A. hageja C.A.

kasuks kokku välja elatise võlgnevus

tagasiulatuvalt perioodist 01.03.2024 kuni 30.04.2024 kogusummas 280 eurot.

3. Mõista kostjalt I.A. välja muutuvas suuruses elatis hageja C.A. kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 01.05.2024 kuni C.A. täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) igakuuliselt 250,22 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele

lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,99 eurot ning sellest on

maha arvatud 37,50 eurot, st pool lasterikka pere toetusest ja 40 eurot, st pool Eesti

Vabariigis tasutavast lapsetoetusest.

4. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste

seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Kohustada I.A. kandma elatisraha iga kuu 1. kuupäevaks lapse ema A.R.

arveldusarvele XXX.

6. Juhul, kui I.A. on käesoleva kohtumenetluse kestel C.A.-le elatist maksnud,

2-24-6921

kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal

menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas 01.05.2024 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 30.05.2024.

2. A.R.-il ja I.A.-l sündis XXX laps C.A. . Laps elab koos emaga. Lastekaitse ametniku

vahendusel 01.10.2019 kokkku lepitud suhtlemiskorra kohaselt viibib hageja hageja kostja

juures kahel nädalavahetusel ühes kalendrikuus ja kostja kohustub hagejale tasuma

igakuist elatis 140 eurot. Kokkuleppe alguses kostja täitis kokkulepet korrektselt, tänaseks

päevaks kostja kokkuleppest kinni ei pea. Hageja ei ole kostja juures viibinud suhtluskorra

kokkuleppes kokkulepitud päevadel vähemalt viimase poole aasta jooksul. Elatise

tasumise kokkuleppest ei ole kostja kinni pidanud viimased kaks kuud. Hageja elab ühises

majapidamises koos oma ema, ema elukaaslase, noorema õe ja vennaga. Kokku on

perekonnas viis inimest.

3. Hageja esitas tagasiulatuva elatise nõude. Hageja ema ja kostja varasema kokkuleppe

kohaselt kohustus kosta tasuma hagejale igakuiselt elatist 140 eurot. Kostja täitis

nimetatud kohustust viimati veebruaris 2024. Alates märtsist 2024 kostja kokkulepet

täitnud ei ole. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku

01.03.2024–30.04.2024 eest, kokku summas 280 eurot.

4. Elatise arvestamisel on hagejad lähtunud PKS § 101 sätestatust. Baassumma 272,76 eurot.

lisatud 3% kohustatud isiku sissetulekust elatise baassummale 1832 x 0,03 = 54,96 eurot

57,96 + 272,76 = 327,72 eurot. Eemaldame elatise summast pool lasterikka pere toetust

jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 327,72 - (225/2)/3 =

290,22. Hageja lapsetoetus on 80 eurot. Elatise arvestamiselt võetakse maha pool

lapsetoetuse määrast 290,22 - (80/2) = 250,22 eurot. Hageja veedab kostja juures vähem

kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatist saavad lapsed samas peres: vanim

laps (9a) saab elatise täismäära. Elatis on 250,22 eurot.

5. Hagiavalduses on viidatud PKS §-dele , 97 lg 1, 96, 99, 101 lg 2–6, 102 lg 3, 105 lg 3,

108 ja 116.

6. Hageja nõuab kostjalt I.A. elatist hageja C.A. kasuks alates hagiavalduse esitamisest

01.04.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 250,22 eurot, mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ning lasterikka pere toetuse

suuruse muutumisest (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti taotleb hageja välja mõista

I.A.-lt lapse C.A. kasuks PKS § 108 alusel elatise võlgnevus perioodist 01.03.2024–

30.04.2024 kogusummas 280 eurot. Võlgnevus ja jooksev elatis tuleb maksta A.R.

arveldusarvele.

KOSTJA SEISUKOHT

7. Kostjale on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud (töökoha kaudu) 24.09.2024. Kostja

hagile vastamise tähtajaks oli 08.10.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

2-24-6921

8. Kuna kostjale on hagi kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid

kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest

hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

10. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte

saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest

lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva

miinimumsumma arvestamise kord.

11. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik

hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

12. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101

lg 1. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.

13. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võtab alates hagi

esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2024 toimunud

korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise

muutumist (esimest korda muutub elatise suurus 1. aprillil 2025).

14. PKS § 101 lg 3–6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg

2-24-6921

3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning

sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus

määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.

15. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).

16. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist

miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal

nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale

kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:

16.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka

Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

16.2. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning

see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise

saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.“

17. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 01.05.2024 esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi

esitamisest elatise edasiulatuvalt.

18. Miinimumelatise nõue perioodist eest 01.03.2024–30.04.2024 kogusummas 280 eurot

on esitatud tagasiulatuvalt. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmist 140 eurot/kuus kahe kuu eest, mil kostja eelnevalt kokkulepitud elatist ei

tasunud. Kohus mõistab kostjalt välja ühekordse elatise võlgnevuse perioodist

01.03.2024–30.04.2024 kogusummas 280 eurot.

19. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 01.05.2024 kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise

alates 01.05.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast:

2-24-6921

19.1.

Hageja on hagiavalduses välja toonud hageja põhivajadused, milleks on kokku 617

eurot (vt pikemalt ülal käesoleva otsuse p 2). Kostja on eeltooduga nõustunud (TsMS

§ TsMS § 407 lg 1 viimane lause).

19.2.

Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses

sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 80 eurot) muutumise korral,

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

19.3.

Elatisekalkulaatori kohaselt on elatise arvutuskäik järgnev: baassumma on 272,76

eurot, kohustatud vanema varalist seisu arvestades lisatakse 3% kohustatud isiku

sissetulekust baassummale s.o 1832 x 0,03 = 54,96 eurot. 54,96 + 272,76 =

327,71999999999997 eurot. Kohus arvutab maha lasterikka pere toetuse, s.o

eemaldame lapse (9a) elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja

jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 327,71999999999997 - (225/2)/3 =

290,22. Kohus arvab maha ka ½ lapsetoetusest, kuna lapsetoetust saab elatist nõudev

lapsevanem, eemaldame elatise summast pool lapsetoetuse määra: 290,22 - (80/2) =

250,22000000000003 eurot. Kuna laps veedab vanema juures vähem kui seitse päeva

ei muudeta elatise summat.

20. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.A.-lt välja muutuvas suuruses elatise C.A.

kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.05.2024 kuni C.A. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 250,22 eurot (elatis koosneb baassummast

272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ning sellest on maha arvatud 37,50 eurot (50% lasterikka peretoetusest), 40

eurot (50% lapsetoetusest). Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2025) ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) ning lasterikka pere toetuse (kehtida Perehüvitise seaduse § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

21. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks

üle iga kuu esimeseks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku

esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt esimeseks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks

otsuse täitmise tähtaja ja kohustab I.A. kandma elatisraha iga kuu 1. kuupäevaks A.R.

pangakontole XXX.

22. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt

tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus

23. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises

abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult

või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma

2-24-6921

sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on

hagimaterjalid kätte saanud.

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus

menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Hageja menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud

välja mõistmata.

25. Hagihind TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi

puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse

üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 250,22 eurot * 9 kuud = 2251,98 eurot,

millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 280 eurot, seega kokku 2531,98 eurot.

Kaja esitamine

26. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm