2-24-12942/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024. a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-24-12942

Tsiviilasi

K.W, I.Q, T.I ja D.J hagi C.E ja G.I vastu

pärimistehingute ja -toimingute tühiseks tunnistamise

ning tähtaegade ennistamise nõudes

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1) K.W (isikukood XXX, elukoht XXX),

2) I.Q (XXX, elukoht XXX)

3) T.I (isikukood XXX, elukoht XXX),

4) D.J (isikukood XXX, elukoht XXX),

Kostjad:

1) C.E (isikukood XXX, elukoht XXX),

2) G.I (XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K.W, I.Q, T.I ja D.J hagi C.E ja G.I vastu pärimistehingute ja -

toimingute tühiseks tunnistamise ning tähtaegade ennistamise nõudes menetlusse

võtmisest.

2. Jätta hagi tagamise taotlus läbivaatamata.

3. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejatelt V ei mõista.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. Maakohtule on esitatud K.W, I.Q, T.I ja D.J hagi C.E ja G.I vastu

pärimistehingute ja -toimingute tühiseks tunnistamise ning tähtaegade ennistamise nõudes.

2.

29.08.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, andes hagejatele

tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks,

milles on esitatud selge nõue. 30.08.2024 esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, mille kohus

lahendas 02.09.2024 määrusega.

3. Hagejad esitasid 12.09.2024 avalduse pärimistehingute ja -toimingute tühiseks

tunnistamise ning tähtaegade ennistamise nõudes. Lähtudes hagi esemeks oleva pärandvara

pärimistunnistuses AA C.E kasuks toodud kinnistute hinnast ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 on

hagejate hinnangul hagi hind 315 eurot. Hagejad paluvad TsüS § 87, § 155, § 156, Eesti

2-24-12942

Vabariigi omandireformi seaduse § 8 lg 3 p 1, AÕS § 80 lg-d 1 ja 2, PäS 1996 § 4, § 13 lg-d

1, 5 ja § 16 lg 1 p 1 ning § 117 lg 3, § 141 alusel: rahuldada hagi tagamise taotlus ning kanda

T (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD), M (kinnistusraamatu registriosa nr

CCCCCCCCCC) ja V (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) kinnistute käsutamiseks

kinnistusraamatusse keelumärge TsMS § 378 lg 1 p 2 ning AõS § 631 lg 2 alusel, tunnistada

TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks M D.J seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (28.01.1997)

sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 16 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt

pärib abikaasa (L D.J) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja laste: K.W’i (ik

XXX), AA C.E (ik XXXXXXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) osaga ning lugeda, et nad võtsid

pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes,

tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks L D.J pärimisõiguse tunnistus (04.12.2002) sellest

tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 13 lg-te 1, 5 ja lugeda, et AA C.E (ik

XXXXXXX) ka K.W (ik XXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) võtsid pärandi vastu

kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes, tunnistada

TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks AA C.E seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, tunnistada TsÜS

§ 87 tulenevalt tühiseks SAR Maakohtu Kinnistusameti 23.03.1998 kinnistamisotsus

kinnistamisasjas nr 124/1998 M (kinnistusraamatu registriosa nr CCCCCCCCCC) ja SAR

Maakohtu Kinnistusameti 08.01.2002 kinnistamisotsus kinnistamisasjas nr RRRRRR T

maaüksuse kinnistamise kohta (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD), kuna

kinnistamisotsused on tehtud vastuolus kehtinud pärimisõigust välistades, tuvastada, et

hagejad koos kostjatega on XXXXXXX surnud M D.J (isikukood XXXXXXX) ja QQQQQ

surnud L D.J (isikukood XXXXXXXXXXX) seadusjärgsed pärijad järgmistes osades: K.W

(XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5

ja suuruses osas. Ühtlasi taotlevad hagejad, et kohus fikseeriks koos hagiavalduse

rahuldamisega, et hagejad on pärandi vastu võtnud, hagejad taotlevad hagejate omandiõiguse

tunnustamist AÕS 80 lg 2 tulenevalt võttes arvesse TsÜS § 155 lg 1 ja § 156 sätestatut ning T

(kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD), M (kinnistusraamatu registriosa nr

CCCCCCCCCC) ja V (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) kinnistute II jaos

omaniku kohta kehtiva kande kustutamist ning paluvad kanda kinnistusraamatu registrisse II

jakku kanded järgmiste kinnistute omanike kohta järgmiselt: 1. T (kinnistusraamatu

registriosa nr DDDDDDD) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10,

T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“; 2. M (kinnistusraamatu registriosa nr

CCCCCCCCCC) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I

(XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“; 3.V (kinnistusraamatu registriosa nr

XXXXXXX) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX)

1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud 12.09.2024 (hagi)avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt

menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

5. Kohus on seisukohal, et 12.09.2024 esitatud menetlusdokumendiga ei ole

hagejad hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega täitnud kohtu nõuet esitada selge nõudega

ning asjaoludega põhjendatud hagiavaldus.

6. Kohus on hagejatele 29.08.2024 määruses selgitanud, et TsMS § 363 lg 1 järgi

märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese; p 1), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus; p 2) ja

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

2-24-12942

millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Seega peavad nõuded olema esitatud ja õiguslikult

põhjendatud piisava täpsusega. Kohus selgitas hagejatele, et kõik asja lahendamise

seisukohalt olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest ning kohus ei saa otsida

menetlusosaliste jaoks sobivaid asjaolusid kohtule esitatud tõenditest.

7. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese). Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st

hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 02.10.2009

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 15).

8. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka

haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). TsMS § 5 lg 1

sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Seetõttu ei saa kohus omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi resolutsiooni.

9. Kohus selgitas, et hagi esemest ehk selgelt väljendatud nõudest peab selguma

konkreetselt, mida hagejad kohtuotsusega soovivad saavutada. Kohus selgitas, et kui hagejad

taotlevad tähtaegade ennistamist, tuleb selgelt märkida, milliste tähtaegade ennistamist ning

mis põhjusel hagejad seda nõuavad.

10. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt M D.J ja L D.J abiellusid 1954. a. M D.J

suri XXXXXXX, sel ajal olid elus ja täisealiseks elanud abikaasade kolm last: K.W, AA C.E

ja AR D.J. L D.J suri QQQQQ, AR D.J suri CCCCCCC ja AA C.E suri käesoleval aastal

CCCCCC Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks M D.J seadusjärgse

pärimisõiguse tunnistus (CCCCCCCC) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS

1996 § 16 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt pärib abikaasa (L D.J) esimese järjekorra pärijate kõrval

võrdselt pärandaja laste: K.W’i (ik XXX), AA C.E (ik XXXXXXX) ja AR D.J (ik

XXXXXXX) osaga ning lugeda, et nad võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg

3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes.

11. Esiteks on nimetatud nõue ebaselge, kuivõrd sisaldab asjaolusid ning hagejate

hinnangut asjaoludele. Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline

vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371

lg 1 p 9).

12. Täiendavalt märgib kohus, et 15.05.1996 vastu võetud pärimisseadus jõustus

01.01.1996, osaliselt 16.06.1996. Pärimisseadus (1996) rakendussätete kohaselt kohaldatakse

seadust pärandi suhtes, mis on avanenud pärast 1996. aasta 31. detsembrit. Enne 1997. aasta

1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui

rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega XXXXXXX avanenud pärandit päritakse Eesti NSV

tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. ENSV Tsiviilkoodeksi kohaselt olid seadusjärgse pärimise

korral võrdsetes osades esimese ringi pärijaiks lapsed, abikaasa ja vanemad, pärandi

omandamiseks pidi pärija selle vastu võtma kuue kuu jooksul pärandi avanemise päevast kas

pärandvara faktiliselt valitsema asudes või notariaalorganile avalduse esitamisega.

Tsiviilkoodeksi kohaselt võis kohus pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui ta tunnistab

tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks. Pärand võidi vastu võtta ka pärast kehtestatud

tähtaja möödalaskmist ka ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärijad on sellega

nõus. Ka pärimisseaduse (1996) kohaselt pidi pärija pärandi vastuvõtmiseks esitama notarile

avalduse. Hagejate poolt Väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hagejad ega nende

õiguseellased esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks. Samuti ei selgu hagiavalduse

asjaoludest, et hagejad oleksid otseselt asunud M D.J pärandvara kasutama või et oleksid

esinenud asjaolud, mis pärijatel või nende õiguseellastel oleks takistanud notarile

pärimisavalduse esitamist.

2-24-12942

13. Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks L D.J pärimisõiguse

tunnistus (04.12.2002) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 13 lg-te

1, 5 ja lugeda, et AA C.E (ik XXXXXXX) ka K.W (ik XXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX)

võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama

asudes. Hagejate Väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hagejad oleksid otseselt asunud L D.J

pärandvara kasutama või et oleksid esinenud asjaolud, mis pärijatel või nende õiguseellastel

oleks takistanud notarile pärimisavalduse esitamist. Hagejad on muuhulgas märkinud, et AA

C.E oli avaldajatele korduvalt väitnud, et tema korraldab asjad ära ja käskinud ähvardustega

avaldajatel pärandvarast eemale hoida. Seega hagejate poolt Väljatoodud asjaoludest

nähtuvalt olid hagejad teadlikud sellest, et pärandi vastuvõtmiseks oli vajalik teha toiminguid.

Hagejad on seisukohal, et tegelikest asjaoludest väära ettekujutuse loomine ja eksimuses

hoidmine on tekitanud avaldajate suhtes ebaõiglase olukorra ning asjaolude nende kahjuks

tõlgendamine oleks antud olukorras ilmselgelt ebaõiglane. Tekkinud olukord eelistab

seadusvastaselt ühte pärijat teistele ning omandireformi menetlustoimingud on võimaldanud

teiste pärijate seadusega kaitstud pärimisõigusest mööda minna. Ka notari CC (oli pärit C

külast, said AA C.E-ga hästi läbi) lähedased suhted AA C.E’ga võivad olla mõjutanud

tehingute ühe isiku kasuks tegemise huvi. Avaldajate teadmatust ja asjatundmatust ära

kasutades, on tehtud mitu tehingut mille tulemusena on kahe vanema vara pärijaks kolmest

seadusjärgsest pärijast saanud vaid üks – AA C.E. Avaldajatele teadaolevalt on 3.09.2024

teinud notar pärimistoimingud AA C.E pärandvaraga kostjate kasuks, kes on kantud tänaseks

pärandvara moodustanud kinnistute omanikena kinnistusraamatusse.

14. Kohus märgib, et avalduse asjaoludest ei nähtu, et hagejatel oleks olnud

pärandi vastuvõtmiseks muid takistusi või et nad ei oleks olnud teadlikud sellest, et pärandi

vastuvõtmiseks on vaja esitada avaldus notarile. Hagejad ei ole toonud V asjaolusid

tähtaegade ennistamiseks ega esitanud taotlust tähtaegade ennistamiseks.

15. Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks AA C.E

seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge, kuivõrd sisaldab

viidet õigusnormile ning õiguse kohaldamise üle otsustab kohus. Avalduse asjaoludest

nähtuvalt on AA C.E hageja 1 õde ning hageja 2 ning hageja 4 tädi ning hageja 3 hõimlane.

Seega ei ole tegemist isikutega, kes oleksid pärandaja AA C.E seadusjärgseteks pärijateks,

avaldajad ei ole V toonud, et A. C.E oleks nende kasuks teinud testamentaarseid korraldusi,

seega ei ole avalduses V toodud asjaolude kohaselt hagejad isikuteks, kelle õiguseid ja huve

puudutaks A. C.E järelt seadusjärgne pärimine. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus

jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

16. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta

vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab,

et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata

ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi

vaatamata. TsMS § 363 lg 1 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2)

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks

olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Ei 27.08.2024. a esitatud hagiavaldus ega 28.08.2024 esitatud hagiavaldus ega 12.09.2024

hagiavaldus ei vasta eelnimetatud sätte nõuetele, sest hagi ese ei ole selge, hagi aluseks

olevaid asjaolusid ei ole V toodud ega tõenditega seotud.

2-24-12942

17. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi

vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud

maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

18. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS

§ 372 lg 6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama

hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest,

jääb korduv taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata.

19. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

20. Kohus tagastab hagejatele 28.08.2024 tasutud 315 eurot ning 12.09.2024

tasutud riigilõivu 70 eurot, kui hagejad esitavad tasutu tagastamiseks avalduse TsMS § 150 lg

1 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik