2-24-7404/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis 708,40 eurot, Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks menetluskuludena 993,25 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-24-7404/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis 708,40 eurot, Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks menetluskuludena 993,25 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-7404
Tsiviilasi
K. V. hagi solidaarselt J. S. ja A. M. H. vastu
võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11123,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. V., isikukood XXX, seaduslik
esindaja: E. V.; Lepinguline esindaja:
vandeadvokaat Ilja Sipari, e-post: XXX
Kostja I: J. S., isikukood XXX, e-post: XXX
Kostja II: A. M. H., isikukood XXX, e-post:
XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis 708,40 eurot,
viivis 0,07% päevas summalt 2750 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele
järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ning viivis VÕS § 113 teises
lauses sätestatud määras summalt 360 eurot arvestades viivist hagiavalduse esitamisele
järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni.
3. Jätta poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4. Välja mõista kostjalt J. S. hageja K. V. kasuks menetluskuludena 993,25 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J. S.-il tasuda K. V.-le menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja J. S.-ile kätte.
7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
Üürileandja K. V. (hageja) ja üürnikud J. S. ja A. M. H. sõlmisid 10.09.2022 möbleeritud
eluruumi asukohaga Xxxx, üürilepingu (Leping). Eluruum anti kostjatele üle akti alusel
10.09.2022. 04.09.2023 edastas hageja seaduslik esindaja E. V. võlgnikele e-kirja,
millega ütles Lepingu erakorraliselt üles 04.09.2023 Lepingu punktide 9.5.1 ja 1.6.1
alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga moodustas tasumata üürimaksete summa kokku 2
750 eurot. Hageja seaduslik esindaja on pöördunud korduvalt (sh. 30.102023 ja
05.12.2023 e-kirjad) kostjate poole palvega üürivõlgnevus tasuda, kuid tulutult, e-
kirjadele ei pidanud kostjad vajalikuks isegi vastata. Mingeid vastuväiteid ei ole kostjad
Lepingu ülesütlemise osas esitanud, kostjad on eluruumi hagejale tagastanud ja seega
Lepingu lõppemise fakti osas poolte vahel vaidlus puudub. Igal juhul ei mõjuta Lepingu
lõppemise tähtpäev ja õiguslik alus, kui kostjad peaksid selles osas esitama vastuväiteid,
juba sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Lepingu p 1.4.1 kohaselt üürnik
maksab eluruumi kasutamise eest üüri 550 eurot kuus ette hiljemalt iga kuu 10.
kuupäevaks; p 1.4.2 kohaselt üüriarvestuse periood on 10 kuupäevast 10 kuupäevani ning
lepingu kehtivuse esimene üür tasutakse Lepingu sõlmimisel summas 550 eurot
arvestades perioodi 10.09.-10.10. Lepingu p 3.3 sätestab, et sh. üüri tasumisega
viivitamisel maksab üürnik viivist 0,07% tasumisega viivitatud summast päevas iga
viivitatud päeva eest või vastavalt teenuseosutaja poolt määratud protsendile. Kostjad on
olnud üürimaksetega pidevas viivituses ja hageja esitab kostjatele ka viivise tasumise
nõude.
Kuivõrd kostjad on jätnud hageja pöördumised täielikult tähelepanuta oli hageja sunnitud
tekkinud olukorra lahendamiseks ja vastava nõude esitamiseks pöörduma oma seadusliku
esindaja kaudu professionaalse õigusteenuse osutaja ehk advokaadi poole, millega
kaasnesid kulud õigusabile summas 360 eurot koos käibemaksuga. Sellest tulenevalt
nõuab hageja kostjatelt tekitatud varalise kahju (õigusabikulu) hüvitamist summas 360
eurot koos käibemaksuga. Hageja nõue moodustab seega 10.05.2024 seisuga kokku
3818,40 eurot, millest üürimaksete võlgnevus on 2750 eurot, kahju hüvitamise nõue 360
eurot ja viivise nõue 708,40 eurot.
Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja K. V. kasuks võlgnevus 3110 eurot, viivis
708,40 eurot, viivis 0,07% päevas summalt 2750 eurot arvestades viivist hagiavalduse
esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ning viivis VÕS
§ 113 teises lauses sätestatud määras summalt 360 eurot arvestades viivist hagiavalduse
esitamisele järgnevast päevast (11.05.2024) kuni põhinõude tasumiseni ja jätta
menetluskulud kostjate kanda.
Kohtu selgitused
Hageja esitas 19.08.24.a avalduse, milles teatas, et soovib loobuda kostja II A. M. H.,
isikukood XXX, vastu esitatud hagist. Kohus 30.09.2024.a kohtumäärusega lõpetas
menetluse K. V. hagis A. M. H. vastu võlgnevuse nõudes seoses loobumisega. Menetlus
kosta I osas jätkus.
Hagiavaldus on kostjale I kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult
07.08.2024.a. Menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte
toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu isiklikult 03.09.2024.a. Kostjal oli kohustus
hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.
Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks
menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool
lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 490 € ja
õigusabikulu summas 503,25 €. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud
riigilõivu 490 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.
Hageja esindajal on kulunud asjaolude analüüsiks, nõupidamiseks, hagi koostamiseks,
esitamiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2,75h summas 503,25 eurot
(käibemaksuga). Advokaadibüroo Sipari OÜ osutab hagejale õigusteenust tunnihinnaga
150 eurot (käibemaksuta). Kohus hindab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramisel asja keerukust ja mahtu ning esitatud materjalide sisu ja asjaolu, et
käesolevas asjas oli esindajaks vandeadvokaat. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks
õigusabikulusid summas 503,25 eurot (2,75 min *150+km).
Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 993,25 eurot
(490+503,25), mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt viivist võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik