3-24-2769/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2769

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses 06.08.2024 jalutuskäigu

võimaldamata jätmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 4

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a

määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§-d 119 lg 1, 88 lg 5 ls 2 ja 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 06.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

600 eurot. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et 06.08.2024 alandasid vanglaametnikud tema

väärikust, kuna tahtsid teda viia jalutama jalutusaedikusse, kus puudub võimalus jalutada ning

õues oli ka halb ilm ja sadas vihma.

2. Tartu Vangla jättis 07.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/471-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebajale pakuti 06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus.

Kaebaja loobus jalutama minemast, kuna ta pidas S-eluhoone jalutusboksis jalutamist

väärikust alandavaks. S-eluhoone jalutusboksides on tagatud võimalus piisaval määral liikuda

ning olemas on ka varjualune, mis on ümbritsetud pleksiklaasiga. Varju all on olemas pink,

millel kinnipeetav saab istuda. Seega on jalutusaedikus tagatud kaitse halbade ilmastikuolude

vastu. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ega kaebaja väärikust alandanud.

3. X.X. esitas 07.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 600 eurot tema väärikust alandava kohtlemise ja

diskrimineerimise eest. Kaebaja põhjendas kaebust sellega, et 06.08.2024 oli Tartu linnas

tormine ilm ning sadas vihma. Valvur ütles kaebajale hommikul, et ta peab kas kohe õue

minema või ei saa ta üldse sel päeval välja jalutama, kuigi jalutuskäik värskes õhus tuleb

tagada päeva jooksul. S-eluhoone jalutusaias pole varjualust, et vihmase ja tuulise ilmaga

väljas olla. Pärastlõunal oli ilm juba ilus, kuid siis kaebajat välja ei lastud. Kaebajale öeldi, et

talle pakuti varasemalt jalutuskäiku, kuid ta keeldus sellest. Kaebaja ei keeldunud

jalutuskäigust. Ta ei soovinud tormise ilmaga õue minna. Kaebaja taotles ka enda vabastamist

riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tartu Vangla esitas 11.10.2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise 06.08.2024. a kaebajale jalutuskäigu

pakkumist ja sellest keeldumist puudutavate asjaolude osas. Tartu Vangla palus esitatud

videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule

edastatud salvestist kaebajale mitte näidata

5. Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2024. a määrusega X.X.-i kaebuse (resolutsiooni

p 1); jättis X.X.-i menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); kuulutas

menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tartu Vangla poolt kohtule esitatud

videosalvestist ning piiras kaebaja õigust tutvuda videosalvestisega ja saada sellest

koopiaid (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused:

1) HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all üksnes ühel päeval,

06.08.2024, värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud

eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale

pakuti võimalust värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid tal ei võimaldatud

jalutada kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt

riivavaks seda, kui ta peab tunni aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates

ilmastikuoludes. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla

tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (RKHK 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning

seal viidatud kohtupraktika).

Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab

isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda,

siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust

valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada

soovib. Vangla on õigustatult 07.10.2024. a otsuses nr 1-13/24/471-2 selgitanud, et

jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste

ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest.

Tartu Vangla esitatud 06.08.2024. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja käitumist

iseloomustab valimatu vulgaarsete sõnade kasutamine olukordades, kui tema hinnangul ei ole

vanglaametnike selgitused asjakohased. Video kinnitab, et vanglaametnik pakkus kaebajale

06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna ei

olnud rahul S-eluhoone jalutusboksiga, milles jalutamist talle pakuti. Kohtule ei ilmne, et sel

põhjusel keeldumine oleks olnud õigustatud. Vangla 07.10.2024. a otsusest nr 1-13/24/471-2

ja vangla haldusteenistuse peaspetsialisti 12.09.2024. a selgitusest nähtuvalt on tegemist

jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks, võrreldes nt vangla teiste

jalutusboksidega. Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et jalutusaedikutes on

varjualused, mis võimaldavad kinnipeetaval õues viibida ka kehvade ilmastikuolude korral, nt

kui sajab vihma, ning kaebaja on selles osas esitanud kohtule valeväiteid. Seega loobus

kaebaja 06.08.2024 ise värskes õhus jalutamise võimalusest, kuigi ta oleks jalutusboksis

olevat varjualust arvestades olnud kehvade ilmastikuolude eest kaitstud, vangla ei ole

õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Samuti ei nähtu

vanglaametnike käitumises kaebaja alandamisele või diskrimineerimisele iseloomulikke

tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2) Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning halduskohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3) HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

Käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 11.10.2024 esitatud videosalvestise osas menetlus

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata

esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on

teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe

turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna

videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge

kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet

turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele

ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks

kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus

nähtub vangla 11.10.2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal

on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.

Ka Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (RKHK 15.05.2014. a määrus asjas

nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2

alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

Eeltoodust tulenevalt kuulutab halduskohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 11.10.2024

esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja

saada sellest koopiaid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. X.X. esitas 15.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta märgib, et

jalutusaed ei ole 16,5 m² ja seal on kaks aeda koos, mille pildi vangla saatis. Mina olin aias

2x2 m². Kui vihma sajab, ei ole kogu varjualune kaetud, vaid vihma sajab sisse. Lisaks

keelduti mulle videot näitamast, ma ei tea millised lõigud videost on välja lõigatud. See video

ei ole salastatud, et me ei tohi näha. Halduskohtus ei saa kinnipeetavad ennast kaitsta, kuna

meile ei tehta dokumente nähtavaks ja me ei tea, kas saadetakse õigeid dokumente ja videoid

ning kohus ei küsi meie käest selgitusi, vaid tagastab kaebuse. Samamoodi ei anta meile

kunagi riigi õigusabi. Haldusasjas nr 3-23-2479 võeti asi sellepärast menetlusse, et seal oli

mul esindaja, aga kui enda lepingulist esindajat pole, siis menetlusse ei võeta ja riigi õigusabi

ei anta kunagi ja tagastatakse kaebus, mis on halduskohtus kujunenud muster. Määruskaebuse

esitaja soovis halduskohtu 11.10.2024. a määruse tühistamist ja asja halduskohtule

menetlemiseks tagasi saatmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Halduskohus tagastas 11.10.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja

kaebuse HKS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. alusel, sest keelamiskaebuse eeldused ei

ole täidetud. Halduskohtu hinnangul soovis kaebaja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega põhjusel, et vangla ei võimaldanud talle

06.08.2024 jalutuskäiku. Kaebaja ei soovinud oma sõnul jalutada hommikul tormise ja

vihmase ilmaga, vaid pärastlõunal, kui ilm oli ilusam. Halduskohus sedastas, et ühe

jalutuskäigu ära jäämine ei saanud kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka

asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust värskes õhus jalutada, kuid ta ise keeldus sellest.

Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks seda, kui kinnipeetav peab tunni

aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates ilmastikuoludes. VangS § 55 lg 2 ei

anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste

ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Ka kohtule saadetud videosalvestis kinnitab, et

vanglaametnik pakkus kaebajale 06.08.2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus, kuid

kaebaja keeldus jalutuskäigust, sest talle ei meeldinud S-eluhoone jalutusboks, milles

jalutamist talle pakuti. Videosalvestisest nähtuvalt ei olnud kehv ilm (vihm ja tormituul)

tegelikult kaebaja poolt väidetud jalutuskäigust keeldumise aluseks. Ka ringkonnakohtule ei

nähtu, et üksnes jalutusboksi suurusest tingitud keeldumine oleks olnud õigustatud. Vastustaja

07.10.2024. a otsusest nr 1-13/24/471-2 ja vangla haldusteenistuse peaspetsialisti 12.09.2024.

a selgitusest nähtuvalt on tegemist jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks.

Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et jalutusaedikutes on varjualused, millel on

pleksiklaasist seinad ja peal katus. Varjualuste olemasolu võimaldab kinnipeetaval iseenesest

õues viibida ka kehvade ilmastikuolude korral. Ringkonnakohus nõustub seetõttu

hüvitamiskaebuse tagastamise osas halduskohtu põhjendustega ja pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks.

7.1. Kuna halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse, siis puudus kohtul vajadus

lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning

halduskohus võis jätta vastava menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Seega puudub alus

tühistada halduskohtu 11.10.2024. a määrust ka resolutsiooni p 2 osas.

7.2. Tartu Halduskohus piiras sama määruse resolutsiooni p-ga 4 ka kaebaja õigust tutvuda

Tartu Vangla poolt 11.10.2024 halduskohtule esitatud tõendiga, so videosalvestisega. Ka

eeltoodu peale esitatud kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub ringkonnakohtu

hinnangul alus. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas halduskohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja väitel soovib ta videosalvestisega tutvuda, kuna ta ei tea, millised lõigud videost on

välja lõigatud. Tartu Vangla poolt halduskohtule esitatud videosalvestisest nähtuva kirjeldus

on toodud vangla 11.10.2024. a vastuses ja ka vaidlustatavas halduskohtu määruses. Vangla

seisukoht on kaebajale ka kätte toimetatud. Kuna kaebaja ise osales 06.08.2024. a hommikul

tema kambris toimunud intsidendis, on ta ilmselgelt ise ka seal toimunust ja räägitust teadlik.

Ringkonnakohtule ei nähtu samuti, et halduskohtule esitatud videosalvestist oleks kuidagi

töödeldud – selles on järjest fikseeritud kõik, mis 06.08.2024. a hommikul toimus, alates ukse

avamisest ja valvuri sisenemisest kambrisse kuni kaebaja kambri ukse sulgemiseni põhjusel,

et ta keeldus minemast jalutama S-eluhoone jalutusboksi. Arvestades seda, et videosalvestise

vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate

vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille

kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud, piiras halduskohus põhjendatult HKMS § 88 lg

2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel selles osas kaebaja õigust tõendiga tutvuda. Ringkonnakohus selgitab,

et kohtupraktikas on juba varem kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes

vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, sh ka kaebajaks olevale

kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on

olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja

helisalvestise endaga ning saada sellest koopiaid (TrtRKm 30.04.2021, 3-20-2109;

26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780; 24.03.2016, 3-14-

50481).

7.3. Kaebaja väited talle riigi õigusabi andmata jätmise kohta ei ole asjakohased, sest esitatud

kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks käesolevas asjas selgelt taotlenud talle riigi kulul

advokaadi andmist.

8. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 11.10.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)