3-24-2604/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2604

Haldusasi

M.Y kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

ekspertiisiakti ja selle haldusasjade toimikusse võtmise

vaidlustamiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja M.Y

Vastustaja Eesti Vabariik

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta M.Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 määruse

resolutsiooni p-de 1, 3 ja 5 peale menetlusse.

2. Jätta M.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.10.2024

määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 5 muutmata.

Selgitus

Määruse peale võib kaebuse tagastamise vaidlustamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest

(HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruskaebust esitada

(HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus menetles haldusasjas nr 3-22-2205 M.Y kaebust mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses Tallinna Vanglas nõuetekohase arstiabi tagamata jätmisega. Tallinna

Halduskohus otsustas 18.05.2023 määrusega korraldada haldusasjas nr 3-22-2205 ekspertiisi,

et selgitada välja M.Yle Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohasus. Kohus

pani ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) nimetatud

eksperdile. EKEI kohtuarst-eksperdid koostasid 19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOK0016,

milles andsid eksperdiarvamuse M.Yle Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse

nõuetekohasuse kohta.

2. M.Y esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Tallinna Vangla 04.03.2024

käskkirja nr 1-24/1-2/87 tühisus ning kohustada Tallinna Vanglat paigutama kaebaja ümber

tavakambrisse, kus on aken vähemalt mõõtudega 1 m × 1,5 m, ja võimaldada kaebajal liikuda

kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal

3-24-2604

(haldusasi nr 3-24-2604). Tallinna Halduskohus võttis 27.08.2024 määrusega haldusasja

materjalide juurde mh haldusasjas nr 3-22-2205 koostatud 19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-

AOK0016.

3. M.Y esitas 16.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada EKEI

19.07.2023 ekspertiisiakt. Kaebaja leiab, et eksperdid on ekspertiisiaktis ebaõigesti kajastanud

kaebaja terviseseisundit ning avaldanud selles kaebaja au ja väärikust teotavaid väiteid. Lisaks

vaidlustab kaebaja seda, et 19.07.2023 ekspertiisiakt on võetud haldusasjade nr 3-22-2205 ja

nr 3-24-2604 materjali juurde ning seda arvestatakse nende haldusasjade lahendamisel.

Kaebaja pole andnud nõusolekut töödelda oma terviseandmeid nendes haldusasjades. Kaebaja

esitab ka mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamise nõude.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2024 määrusega kaebuse kohtute tegevuse peale

haldusasjade nr 3-22-2205 ja 3-24-1248 lahendamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis

menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 5).

Kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastada osas, millega kaebaja vaidlustab halduskohtu tegevust haldusasjades nr

3-22-2205 ja nr 3-24-1248 seoses ekspertiisiakti kui tõendiga, sh ekspertiisiakti

kohtuasja materjalide juurde võtmist ja selle kohtumenetluses tõendina kasutamist.

Kui kaebaja leiab, et tegemist ei ole asjakohase või lubatava tõendiga, on tal võimalik

vaidlustada kohtulahendit, mis on tehtud sellele tõendile tuginedes, samuti on tal

võimalik taotleda samas kohtuasjas uue ekspertiisi tegemist. Kohus ei saa tühistada

ekspertiisiakti. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03.09.2024 määruses asjas nr 3-24-

1248 (p 9), et ekspertiisiakti kui tõendit ei saa halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada,

vaid ekspertiisiakti järelduste ümberlükkamiseks oleks asjakohane taotleda uue

ekspertiisi tegemist.

Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb jätta HKMS § 111 lg 1 alusel

rahuldamata, kuna menetluses osalemist ei ole alust pidada kaebaja jaoks edukaks.

Kaebaja vaidlustatud ekspertiisi määras haldusasjas nr 3-22-2205 kohus, mistõttu tuleb

lugeda, et väidetav kahju on tekitatud kohtumenetluse käigus (vrd Riigikohtu

10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1

kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud

kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud

kuriteo. Praeguses asjas pole seda tuvastatud. Eksperdi väidetavalt halvustavate ja

negatiivse alatooniga hinnangute puhul võib olla tegemist eksperdi kui füüsilise isiku

väljaspool avalik-õiguslikku suhet tekitatud kahjuga, mille hüvitamist pole

halduskohtult võimalik nõuda. Kahtlust kaebuse väheses eduväljavaates süvendab

asjaolu, et kaebusest ei ole arusaadav, milline konkreetne ekspertiisiaktis avaldatud

teave ja millisel põhjusel on ebaõige. Kaebaja väited on üldsõnalised ja nende

kinnituseks pole esitatud tõendeid. Kaebuses pole näidatud, et ekspertide järeldustes

oleks vastuolusid või need oleks ebaloogilised. Asjaolu, et kaebaja ekspertide

hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et ekspertiisiaktis oleks avaldatud ebaõigeid

andmeid või kaebaja õigusi oleks ekspertiisiga muul viisil rikutud.

Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-

de 1, 2 ja 6 alusel. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuste arvukust, võib

kaebajat pidada võimeliseks ise enda õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja taotleb

mittevaralise kahju hüvitamist ja sellega seonduvat võimalikku kahju oskab kaebaja

kõige paremini ise selgitada. Kohtul on kohustus rakendada uurimisprintsiipi ja

vajadusel suunata kaebajat. Kaebaja ei saa kohtult nõuda ekspertiisiakti tühistamist,

selles osas pole kaebajal õigust, mille kaitsmiseks ta taotleb õigusabi. Riigi õigusabi ei

2(4)

3-24-2604

anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja

suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja pöördus kohtusse enda subjektiivse

õiguse kaitseks. Kohtule ei ole nähtav, et asja suhtes esineks tungiv avalik huvi.

5. M.Y esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.10.2024

määruse peale.

Kaebajal ei ole raha, et maksta riigilõivu 350 eurot. Vanglasisesele isikuarvele laekuv

raha läheb hädavajalike kulude katteks. Asjaolud ei ole nii selged, et kohus saaks

otsustada kaebuse perspektiivikuse üle. Kaebajal on vaja kohtuasja tulemuslikuks

ajamiseks advokaati. Kaebaja vaidlustab ekspertiisiakti ning selle alusel

kohtulahendite tegemise, samuti soovib ta uue ekspertiisi korraldamist. Ta palub

psühholoogil ja psühhiaatril (mitte kohtuarstidel) külastada teda vestluseks kl 9

hommikul. Avalik võim on kaebaja suhtes toime pannud raskeid rikkumisi. Kaebaja

kohta on levitatud alusetuid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja

205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus leidis õigesti, et teises haldusasjas määratud ekspertiisi ja selle tulemusi ning

kasutamist teises haldusasjas kohtulahendi tegemisel ei ole võimalik vaidlustada

halduskohtule esitatava eraldiseisva kaebusega (tühistamis-, tuvastamis- ega

kohustamisnõudega). Kaebaja saab haldusasjades nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 esitada

eksperdiarvamuse kohta oma seisukohti ja vastuväiteid, mida neid asju lahendav kohus peab

kohtuotsuses tõendite hindamise käigus analüüsima (HKMS § 27 lg 1 p-d 5 ja 6, § 158 lg-d 1

ja 2). Kaebaja ei saa esitada eraldiseisvat kaebust ka selle peale, et halduskohus on teistes

haldusasjades võtnud eksperdiarvamuse toimikusse ja arvestab seda tõendite hindamisel.

Need küsimused otsustab haldusasju nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 lahendav kohtukoosseis

sõltumatult ning tema tegevust tõendite kogumisel ja hindamisel saab kontrollida ainult

kõrgema astme kohus, muu hulgas määrates vajadusel uue ekspertiisi või saates asja tagasi

alama astme kohtule uue ekspertiisi korraldamiseks. Kaebajal on nendes haldusasjades õigus

esitada tehtava kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, vaidlustades muu hulgas tõendite

hindamist (HKMS § 180 lg 1), ning ringkonnakohtu tehtava otsuse peale kassatsioonkaebus,

vaidlustades menetlusnormidest kinnipidamist (HKMS § 211 lg 1). Seega lahendab kohus

kaebaja etteheited eksperdiarvamuse kohta selles haldusasjas, kus see on asja toimikusse

võetud ja kus kohus peab seda otsuse tegemisel hindama.

8. Halduskohus saab lahendada hüvitamiskaebust, mille aluseks on asjaolu, et

eksperdiarvamuse andmisel on rikutud kaebaja õigusi. Halduskohtu 10.10.2024 määrusest (p

12) nähtub, et selles osas pidas halduskohus kaebust lubatavaks ning jätkas selle läbivaatamist

ettevalmistavate toimingutega (menetlusabi taotluse lahendamine).

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata

kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Juhul kui kaebaja vastuväited eksperdiarvamusele

peaks haldusasju nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 lahendavate kohtute hinnangul põhjendatuks

osutuma, ei saa väidetavalt ebaõige eksperdiarvamus kaebajale negatiivseid tagajärgi kaasa

tuua. Mis puutub kaebaja väiteid tema au ja väärikuse riivamise kohta, siis ringkonnakohus

peab selles osas kahjunõude eduväljavaateid samuti vähesteks. Ekspertiis on korraldatud muu

hulgas kaebaja vaimse tervisega seotud asjaolude kindlakstegemiseks ja ekspertidel on

3(4)

3-24-2604

kohustus võtta selles osas seisukoht ja avaldada see kohtule. See hõlmab ka ekspertide

erialateadmiste põhjal antavat hinnangut selle kohta, kas uuritava isiku käitumine ja avaldused

oma vaimse tervisega seotu kohta on usaldusväärsed (sh manipuleerimine, simuleerimine).

Ekspertiisiakt on esitatud kohtule. Edasiste kohtumenetluste käigus puutuvad sellega kokku

väga piiratud isikute ring ja seda üksnes oma ametikohustuste täitmise raames. Seega pole

toimunud ekspertide hinnangute avaldamist laiale isikute ringile, avalikkusele. Teabega kokku

puutuvad isikud on teadlikud sellest, et ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel ei ole ette

kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2) ning see, kas väited M.Y vaimse tervise ja

käitumismustri kohta on põhjendatud, selgub alles siis, kui kohus on kohtuotsuses hinnanud

tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses oma siseveendumuse alusel. Ekspert peab

oma teadmisi ja oskusi rakendades andma tema hinnangul õige arvamuse. Ekspert peab saama

vabalt väljendada ka oma sellist hinnangut, mis võib kellelegi tekitada meelehärmi. Nii nagu

kohtuniku sõltumatus, on ka eksperdi sõltumatus oma arvamuse andmisel vajalik

õigusemõistmise huvides. On väga ebatõenäoline, et isegi juhul kui kohus peaks jõudma

järeldusele, et kolme eksperdi ühises arvamuses on aspekte, mis ei ole veenvad või on

vastuolus teiste tõenditega, annab see alust mõista kaebajale välja rahalist kahjuhüvitist.

Riigikohus märkis 31.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-53-13 (p 41), et RVastS § 9 lg-s 1

nimetatud rikkumisi eristab paljude muude põhiõiguste rikkumistest see, et selles sättes

nimetatud põhiõigustesse sekkumise intensiivsus on erakordselt suur juba eelduslikult ja isik

on riigipoolse õigusvastase tegevusetuse tõttu jäetud välise sekkumise eest riigi kaitseta ning

RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisel on pöördumatud tagajärjed. Olukorras, kus

eksperdiarvamus on koostatud kohtu korraldusel (eeldatavasti kinnises) kohtumenetluses

hindamiseks ja selles avaldatud seisukohtade kontrollimiseks on tagatud tõhus kohtulik kaitse,

ei saa eksperdiarvamus kaasa tuua haldusasja menetluses osalevale kaebajale pöördumatuid

tagajärgi.

10. Ka riigi õigusabi taotluse jättis kohus õigesti rahuldamata. Lisaks halduskohtu määruses

toodud põhjendustele tugineb ringkonnakohus ka RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei määra

kohus riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks

ilmselt vähene. Kaebuse eduväljavaadete kasinust on põhjendatud eespool.

11. Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata.

12. Menetluse kinniseks kuulutamise taotluse lahendab halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)