3-24-2604/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohus menetles haldusasjas nr 3-22-2205 M.Y kaebust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses Tallinna Vanglas nõuetekohase arstiabi tagamata jätmisega. Tallinna
Legislator headnote
AI generated3-24-2604/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2604
Haldusasi
M.Y kaebus Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
ekspertiisiakti ja selle haldusasjade toimikusse võtmise
vaidlustamiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja M.Y
Vastustaja Eesti Vabariik
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta M.Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 määruse
resolutsiooni p-de 1, 3 ja 5 peale menetlusse.
2. Jätta M.Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.10.2024
määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 5 muutmata.
Selgitus
Määruse peale võib kaebuse tagastamise vaidlustamist puudutavas osas esitada
määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest
(HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruskaebust esitada
(HKMS § 119 lg 1 kolmas lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohus menetles haldusasjas nr 3-22-2205 M.Y kaebust mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses Tallinna Vanglas nõuetekohase arstiabi tagamata jätmisega. Tallinna
Halduskohus otsustas 18.05.2023 määrusega korraldada haldusasjas nr 3-22-2205 ekspertiisi,
et selgitada välja M.Yle Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohasus. Kohus
pani ekspertiisi tegemise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) nimetatud
eksperdile. EKEI kohtuarst-eksperdid koostasid 19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOK0016,
milles andsid eksperdiarvamuse M.Yle Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenuse
nõuetekohasuse kohta.
2. M.Y esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Tallinna Vangla 04.03.2024
käskkirja nr 1-24/1-2/87 tühisus ning kohustada Tallinna Vanglat paigutama kaebaja ümber
tavakambrisse, kus on aken vähemalt mõõtudega 1 m × 1,5 m, ja võimaldada kaebajal liikuda
kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal
3-24-2604
(haldusasi nr 3-24-2604). Tallinna Halduskohus võttis 27.08.2024 määrusega haldusasja
materjalide juurde mh haldusasjas nr 3-22-2205 koostatud 19.07.2023 ekspertiisiakti nr 23E-
AOK0016.
3. M.Y esitas 16.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada EKEI
19.07.2023 ekspertiisiakt. Kaebaja leiab, et eksperdid on ekspertiisiaktis ebaõigesti kajastanud
kaebaja terviseseisundit ning avaldanud selles kaebaja au ja väärikust teotavaid väiteid. Lisaks
vaidlustab kaebaja seda, et 19.07.2023 ekspertiisiakt on võetud haldusasjade nr 3-22-2205 ja
nr 3-24-2604 materjali juurde ning seda arvestatakse nende haldusasjade lahendamisel.
Kaebaja pole andnud nõusolekut töödelda oma terviseandmeid nendes haldusasjades. Kaebaja
esitab ka mittevaralise kahju 20 000 eurot hüvitamise nõude.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2024 määrusega kaebuse kohtute tegevuse peale
haldusasjade nr 3-22-2205 ja 3-24-1248 lahendamisel (resolutsiooni p 1) ning jättis
menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata (resolutsiooni p-d 3 ja 5).
Kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel
tagastada osas, millega kaebaja vaidlustab halduskohtu tegevust haldusasjades nr
3-22-2205 ja nr 3-24-1248 seoses ekspertiisiakti kui tõendiga, sh ekspertiisiakti
kohtuasja materjalide juurde võtmist ja selle kohtumenetluses tõendina kasutamist.
Kui kaebaja leiab, et tegemist ei ole asjakohase või lubatava tõendiga, on tal võimalik
vaidlustada kohtulahendit, mis on tehtud sellele tõendile tuginedes, samuti on tal
võimalik taotleda samas kohtuasjas uue ekspertiisi tegemist. Kohus ei saa tühistada
ekspertiisiakti. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03.09.2024 määruses asjas nr 3-24-
1248 (p 9), et ekspertiisiakti kui tõendit ei saa halduskohtus eraldiseisvalt vaidlustada,
vaid ekspertiisiakti järelduste ümberlükkamiseks oleks asjakohane taotleda uue
ekspertiisi tegemist.
Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus tuleb jätta HKMS § 111 lg 1 alusel
rahuldamata, kuna menetluses osalemist ei ole alust pidada kaebaja jaoks edukaks.
Kaebaja vaidlustatud ekspertiisi määras haldusasjas nr 3-22-2205 kohus, mistõttu tuleb
lugeda, et väidetav kahju on tekitatud kohtumenetluse käigus (vrd Riigikohtu
10.03.2023 määrus asjas nr 3-22-500). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1
kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud
kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud
kuriteo. Praeguses asjas pole seda tuvastatud. Eksperdi väidetavalt halvustavate ja
negatiivse alatooniga hinnangute puhul võib olla tegemist eksperdi kui füüsilise isiku
väljaspool avalik-õiguslikku suhet tekitatud kahjuga, mille hüvitamist pole
halduskohtult võimalik nõuda. Kahtlust kaebuse väheses eduväljavaates süvendab
asjaolu, et kaebusest ei ole arusaadav, milline konkreetne ekspertiisiaktis avaldatud
teave ja millisel põhjusel on ebaõige. Kaebaja väited on üldsõnalised ja nende
kinnituseks pole esitatud tõendeid. Kaebuses pole näidatud, et ekspertide järeldustes
oleks vastuolusid või need oleks ebaloogilised. Asjaolu, et kaebaja ekspertide
hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et ekspertiisiaktis oleks avaldatud ebaõigeid
andmeid või kaebaja õigusi oleks ekspertiisiga muul viisil rikutud.
Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-
de 1, 2 ja 6 alusel. Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuste arvukust, võib
kaebajat pidada võimeliseks ise enda õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja taotleb
mittevaralise kahju hüvitamist ja sellega seonduvat võimalikku kahju oskab kaebaja
kõige paremini ise selgitada. Kohtul on kohustus rakendada uurimisprintsiipi ja
vajadusel suunata kaebajat. Kaebaja ei saa kohtult nõuda ekspertiisiakti tühistamist,
selles osas pole kaebajal õigust, mille kaitsmiseks ta taotleb õigusabi. Riigi õigusabi ei
2(4)
3-24-2604
anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja
suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja pöördus kohtusse enda subjektiivse
õiguse kaitseks. Kohtule ei ole nähtav, et asja suhtes esineks tungiv avalik huvi.
5. M.Y esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 10.10.2024
määruse peale.
Kaebajal ei ole raha, et maksta riigilõivu 350 eurot. Vanglasisesele isikuarvele laekuv
raha läheb hädavajalike kulude katteks. Asjaolud ei ole nii selged, et kohus saaks
otsustada kaebuse perspektiivikuse üle. Kaebajal on vaja kohtuasja tulemuslikuks
ajamiseks advokaati. Kaebaja vaidlustab ekspertiisiakti ning selle alusel
kohtulahendite tegemise, samuti soovib ta uue ekspertiisi korraldamist. Ta palub
psühholoogil ja psühhiaatril (mitte kohtuarstidel) külastada teda vestluseks kl 9
hommikul. Avalik võim on kaebaja suhtes toime pannud raskeid rikkumisi. Kaebaja
kohta on levitatud alusetuid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja
205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja
riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7. Halduskohus leidis õigesti, et teises haldusasjas määratud ekspertiisi ja selle tulemusi ning
kasutamist teises haldusasjas kohtulahendi tegemisel ei ole võimalik vaidlustada
halduskohtule esitatava eraldiseisva kaebusega (tühistamis-, tuvastamis- ega
kohustamisnõudega). Kaebaja saab haldusasjades nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 esitada
eksperdiarvamuse kohta oma seisukohti ja vastuväiteid, mida neid asju lahendav kohus peab
kohtuotsuses tõendite hindamise käigus analüüsima (HKMS § 27 lg 1 p-d 5 ja 6, § 158 lg-d 1
ja 2). Kaebaja ei saa esitada eraldiseisvat kaebust ka selle peale, et halduskohus on teistes
haldusasjades võtnud eksperdiarvamuse toimikusse ja arvestab seda tõendite hindamisel.
Need küsimused otsustab haldusasju nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 lahendav kohtukoosseis
sõltumatult ning tema tegevust tõendite kogumisel ja hindamisel saab kontrollida ainult
kõrgema astme kohus, muu hulgas määrates vajadusel uue ekspertiisi või saates asja tagasi
alama astme kohtule uue ekspertiisi korraldamiseks. Kaebajal on nendes haldusasjades õigus
esitada tehtava kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus, vaidlustades muu hulgas tõendite
hindamist (HKMS § 180 lg 1), ning ringkonnakohtu tehtava otsuse peale kassatsioonkaebus,
vaidlustades menetlusnormidest kinnipidamist (HKMS § 211 lg 1). Seega lahendab kohus
kaebaja etteheited eksperdiarvamuse kohta selles haldusasjas, kus see on asja toimikusse
võetud ja kus kohus peab seda otsuse tegemisel hindama.
8. Halduskohus saab lahendada hüvitamiskaebust, mille aluseks on asjaolu, et
eksperdiarvamuse andmisel on rikutud kaebaja õigusi. Halduskohtu 10.10.2024 määrusest (p
12) nähtub, et selles osas pidas halduskohus kaebust lubatavaks ning jätkas selle läbivaatamist
ettevalmistavate toimingutega (menetlusabi taotluse lahendamine).
9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata
kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Juhul kui kaebaja vastuväited eksperdiarvamusele
peaks haldusasju nr 3-22-2205 ja nr 3-24-1248 lahendavate kohtute hinnangul põhjendatuks
osutuma, ei saa väidetavalt ebaõige eksperdiarvamus kaebajale negatiivseid tagajärgi kaasa
tuua. Mis puutub kaebaja väiteid tema au ja väärikuse riivamise kohta, siis ringkonnakohus
peab selles osas kahjunõude eduväljavaateid samuti vähesteks. Ekspertiis on korraldatud muu
hulgas kaebaja vaimse tervisega seotud asjaolude kindlakstegemiseks ja ekspertidel on
3(4)
3-24-2604
kohustus võtta selles osas seisukoht ja avaldada see kohtule. See hõlmab ka ekspertide
erialateadmiste põhjal antavat hinnangut selle kohta, kas uuritava isiku käitumine ja avaldused
oma vaimse tervisega seotu kohta on usaldusväärsed (sh manipuleerimine, simuleerimine).
Ekspertiisiakt on esitatud kohtule. Edasiste kohtumenetluste käigus puutuvad sellega kokku
väga piiratud isikute ring ja seda üksnes oma ametikohustuste täitmise raames. Seega pole
toimunud ekspertide hinnangute avaldamist laiale isikute ringile, avalikkusele. Teabega kokku
puutuvad isikud on teadlikud sellest, et ühelgi tõendil, sh eksperdiarvamusel ei ole ette
kindlaks määratud jõudu (HKMS § 61 lg 2) ning see, kas väited M.Y vaimse tervise ja
käitumismustri kohta on põhjendatud, selgub alles siis, kui kohus on kohtuotsuses hinnanud
tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses oma siseveendumuse alusel. Ekspert peab
oma teadmisi ja oskusi rakendades andma tema hinnangul õige arvamuse. Ekspert peab saama
vabalt väljendada ka oma sellist hinnangut, mis võib kellelegi tekitada meelehärmi. Nii nagu
kohtuniku sõltumatus, on ka eksperdi sõltumatus oma arvamuse andmisel vajalik
õigusemõistmise huvides. On väga ebatõenäoline, et isegi juhul kui kohus peaks jõudma
järeldusele, et kolme eksperdi ühises arvamuses on aspekte, mis ei ole veenvad või on
vastuolus teiste tõenditega, annab see alust mõista kaebajale välja rahalist kahjuhüvitist.
Riigikohus märkis 31.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-53-13 (p 41), et RVastS § 9 lg-s 1
nimetatud rikkumisi eristab paljude muude põhiõiguste rikkumistest see, et selles sättes
nimetatud põhiõigustesse sekkumise intensiivsus on erakordselt suur juba eelduslikult ja isik
on riigipoolse õigusvastase tegevusetuse tõttu jäetud välise sekkumise eest riigi kaitseta ning
RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisel on pöördumatud tagajärjed. Olukorras, kus
eksperdiarvamus on koostatud kohtu korraldusel (eeldatavasti kinnises) kohtumenetluses
hindamiseks ja selles avaldatud seisukohtade kontrollimiseks on tagatud tõhus kohtulik kaitse,
ei saa eksperdiarvamus kaasa tuua haldusasja menetluses osalevale kaebajale pöördumatuid
tagajärgi.
10. Ka riigi õigusabi taotluse jättis kohus õigesti rahuldamata. Lisaks halduskohtu määruses
toodud põhjendustele tugineb ringkonnakohus ka RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei määra
kohus riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks
ilmselt vähene. Kaebuse eduväljavaadete kasinust on põhjendatud eespool.
11. Neil kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata.
12. Menetluse kinniseks kuulutamise taotluse lahendab halduskohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)