2-24-128880/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-128880

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-128880

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi D M-i vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlustoiming

Läbivaatamata jätmine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Sihtasutus Narva Linnaelamu (rk 90003404)

Hageja esindaja:

Aleksandr Pahhomov (seaduslik esindaja)

Kostja:

D M (ik XXX; surnud 23.09.2024)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi D M-i vastu võlgnevuse nõudes

läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud Sihtasutuse Narva Linnaelamu kanda.

3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Sihtasutuse Narva Linnaelamu hagi D M-i vastu võlgnevuse

nõudes. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja surnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-24-128880

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on kostja surnud 23. septembril 2024.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole

surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole

üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse

igas staadiumis.

Seda sätet kohaldatakse, kui menetluse pooleks olev füüsiline isik sureb pärast hagi esitamist.

TsMS § 362 lg 1 alusel on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes

juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.

Kohus on seisukohal, et kostja jaoks loetakse tsiviilkohtumenetlus alanuks ajast, mil kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud.

Kohus tuvastas, et hageja esitas 09. augustil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult (hagimenetluses kostjalt) 244,83 euro saamiseks. Kohus tegi 12. augustil 2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 10. septembri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis hageja nõue

võlgniku vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas

kohtumääruse koos hagiavaldusega kostjale. Kohtule ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada, kuna kostja suri 23. septembril 2024, s.o enne temale menetlusdokumentide

kättetoimetamist. Kohus võttis hagi menetlusse 25. septembril 2024, s.o. pärast kostja surma.

Seega tsiviilasja menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks.

Kohus leiab, et hageja ei saa esitada käesoleva menetluse raames oma nõuet kostja pärija, s.o uue

kostja vastu, kuna kostja jaoks ei olnud menetlus veel alanud ning seetõttu ei ole kostja

menetlusõigusjärglus võimalik. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka

kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.

Lähtuvalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga

ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostja on surnud ja vastavalt TsMS § 201 lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg

2 on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusteovõime. Hagi ei saa esitada

tsiiviilkohtumenetlusteovõimetu (surnud) isiku vastu ja seetõttu ei ole hagiga võimalik hageja

soovitud eesmärki saavutada.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse,

kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi

vaatamata.

Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue

hagiavalduse uue kostja vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

2(3)

2-24-128880

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus

leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse

Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja hagiavaldust ei ole kostjale kätte

toimetatud, hüvitatavaid menetluskulusid asjas ei ole.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

3(3)