2-23-17676/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-17676

Tsiviilasi

Y.R ja D.B. hagi A.V. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Y.R hagi osas

866 eurot 97 senti

D.B. hagi osas

866 eurot 97 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. juuni 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.V. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

Vastustaja I (hageja I): Y.R (isikukood XXX)

Vastustaja II (hageja II): D.B. (isikukood XXX)

Vastustajate seaduslik esindaja D.B. (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 21. juuni 2024 otsus muutmata ja A.V. apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.R ja D.B. (hagejad) esitasid 14. detsembril 2023 hagi A.V. (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isa D.B. juures alates 25. novembrist 2022. Kostja

(laste ema) lastega ei suhtle ja lastele ülalpidamist ei anna. Hagejad paluvad kostjalt välja

mõista elatise võla ning jooksva igakuise elatise. Elatise võla paluvad hagejad välja mõista

ajavahemiku eest 14. detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023 kummalegi hagejale

2999,75 eurot ning igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni

perekonnaseaduses (PKS) ettenähtud miinimummääras.

Hagejatel ei ole tõendeid, et nad on kostjalt varem elatist nõudnud, kuid see ei mõjuta nende

nõudeõiguse olemasolu, vaid sellega saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Hagejate isal

ja viimase abikaasal oli vaja teha kulutusi, kui hagejad asusid isa juurde elama. Kostja vähene

sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise vähendamiseks. Kostjal ei ole

töötamiseks takistusi, kostjal on ka mitu kinnisasja. Elatise vähendamiseks tuleb tuvastada

laste vajadused ja vanema võimalused.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei tunnista tagasiulatuva elatise nõuet, jooksvat elatist

on kostja nõus tasuma 164 eurot kuus kummagi hageja kohta. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmine koormab kostjat ebamõistlikult. Hagejad ei ole varem kostjalt ülalpidamist

nõudnud.

Jooksvat elatist on alus vähendada alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostjal on veel

kaks last, kes elavad koos temaga. Lisaks maksab kostja laenu 270,50 eurot kuus. Kostja ei

tööta, töö leidmine on kostja puuduliku keeleoskuse tõttu takistatud, kostja liikuvus on

piiratud. Kostjal on lootust leida ainult alampalgaga tööd. Kui vanema varaline seisund ei

võimalda maksta elatist miinimummääras, peab ta enda kasutuses olevaid vahendeid

kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna kostja peab lisaks endale pidama

ülal nelja last, saaks ta alampalka teenides maksta igale lapsele 164 eurot kuus ning talle

endale jääks sama summa.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi jooksva elatise nõudes ja osaliselt tagasiulatuva elatise nõudes.

Maakohus mõistis hageja I kasuks kostjalt välja 500 eurot tagasiulatuva elatisena aja eest 14.

detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023. Alates 14. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini

2024 mõistis maakohus hageja I kasuks välja igakuise elatise 260,33 eurot ja alates 1. aprillist

2024 kuni 12. märtsini 2027 igakuise elatise 287,72 eurot (sh baassumma 272,76 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Hageja II kasuks mõistis maakohus kostjalt välja 500 eurot tagasiulatuva elatisena aja eest 14.

detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023. Alates 14. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini

2024 mõistis maakohus hageja II kasuks välja igakuise elatise 260,33 eurot ja alates 1.

aprillist 2024 kuni 20. juunini 2031 igakuise elatise 287,72 eurot (sh baassumma 272,76

eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 eurot), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025) vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

Maakohus märkis, et alus elatist vähendada võiks olla see, kui kostja tulenevalt osalisest

töövõimetusest ei suuda kõiki lapsi vähemalt miinimumelatise ulatuses toetada. Kostja ei ole

aga tõendanud, kas ja millises osas on tema töövõime piiratud, kuidas segab epikriisist nähtuv

diagnoos tal erialase või muu töö tegemist. Kostja ei tee erialast tööd keeleoskuse puudumise

tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik muud tööd leida või millise palgaga ja

millisel töökohal tal on võimalik töötada. Seega ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses ta

suudab hagejaid ülal pidada. Alampalgast lähtumine on teoreetiline, hetkel puudub kostjal

alampalgale vastav töine sissetulek.

Maakohus leidis, et kuigi kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last, puudub alus vähendada

elatist alla seaduses ette nähtud miinimumi. Kostjal on kõrgharidus ja ta ei ole täielikult

töövõimetu. Kostja ei ole näidanud, mida ta on ükskõik millise töö leidmiseks teinud.

Arvestades, et kostjal on kokku neli ülalpeetavat, peaks tema pingutused töö leidmiseks olema

seda suuremad, et ülalpidamine tuleb tagada mitmele lapsele. Asjas esitatud tõendite alusel ei

ole võimalik tuvastada kostja tegelikku võimet sissetulekut teenida. On võimalik, et ta suudab

teenida rohkem kui alampalka, vastupidine ei ole tõendatud.

Kostjale kuulub neli kinnisasja ja sõiduk, mille arvelt on võimalik hagejatele ülalpidamist

anda. Ühekordse sissetuleku saamiseks on võimalik mõni varaese müüa või püsivaks

sissetulekuks üürile anda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks püüdnud seda teha ja see oleks

ebaõnnestunud. Kostja sõnul kasutab ta üht kinnisasja elukohana, teine on halvas seisukorras,

kolmandat kasutab tema sugulane ning neljas on suvila. Kostja ei jääks kinnisvara

realiseerimisel seega tingimata ilma oma elukohast. Seadus ei võimalda eelistada täisealise

sugulase huve alaealise lapse omadele.

Hagejate isal on mõtteline osa kinnisasjast ja haagis, seega vähem vara kui kostjal. Hagejate

isal on sissetulek (dtl-d 14, 110, 143), kuid sellest, et pooled on kokkuleppel tema makstavat

elatist vähendanud alla miinimumi ja kohus pole hoolimata kostja esitatud taotlusest pidanud

vajalikuks seda suurendada, ei saa järeldada, et hagejate isa suudaks hagejaid täies ulatuses

üksi ülal pidada, mistõttu oleks õigustatud vanemate oluliselt erinev panus laste

ülalpidamisse. Arveldusarve käive on mõlemal vanemal samas suurusjärgus (dtl-d 143‒170).

Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsummas, ei ole nende kulusid vaja tõendada.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada jooksva elatise väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 164,00 eurot kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palus kostja saata tsiviilasi Viru Maakohtule tagasi uue

otsuse tegemiseks.

Kostja leiab, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kostja tugines maakohtu menetluses

oma terviseprobleemidele, mis takistavad tal teenida nelja lapse ülalpidamiseks vajalikku

raha. Kostja esitas tõendina epikriisi, millest nähtub, et tal on radikulopaatia, krambid ja valu

jalgades, painutused piiratud, soovitatud on taastusravi, valuvaigistit ja perearsti jälgimist

ning kirjutatud välja krambivastane ravim. Kui maakohus leidis, et kostja võimetus elatise

maksmiseks piisavalt raha teenida ei ole tõendatud, oleks kohus pidanud kostjale selgitama,

milliste tõenditega on seda vastuväidet võimalik tõendada.

Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et kostjal tuleb tõendada riigikeele omandamata

jätmisega seotud asjaolud, samuti seda, et töö leidmisega seotud pingutusi tuleb tõendada.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et alampalgast lähtumine on teoreetiline, sest kostjal

puudub alampalgale vastav töine sissetulek. Kui hagejad ei olnud nõus kostja vastuväidete ja

tõenditega ja arvasid, et kostja saab leida töö, mis võimaldab anda ülalpidamist kõikidele

lastele vähemalt miinimummääras, siis pidid hagejad tõendama, et selline võimalus kostjal on.

Hagejatel on selle asjaolu tõendamise kohustus. Kostja viitas ka asjaolule, et hagejate isa

maksab oma kolmandale lapsele, kes elab koos kostjaga, elatist ainult 180 eurot kuus ehk

oluliselt vähem, kui maakohus on hagejatele välja mõistnud.

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja leidsid, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Kostja heidab maakohtule põhjendamatult ette selgituskohustuse rikkumist.

Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kellele kohus ei pea olukorras, kus pooled ei

vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, selgitama

tõendamiskoormuse jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamiseks.

Isegi kui maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud ning kostjal oleks jäänud seetõttu

menetluses midagi tegemata, saanuks kostja esitada lisatõendeid apellatsioonkaebuses

apellatsioonitähtaja jooksul, kuid pole seda teinud.

Hagejad ei pea tõendama kostja võimalusi tulu teenimiseks. Maakohus järeldas kogutud

tõendite alusel õigesti, et kostjal on piisavalt vara, et hagejatele miinimumelatise ulatuses

ülalpidamist anda, lisaks on võimalik, et kostja suudab teenida töist sissetulekut. Kostja ei ole

tõendanud mistahes takistavaid asjaolusid, mis piiraksid miinimumelatise maksmiseks

vajaliku sissetuleku teenimist. Kõrghariduse olemasolu ei takista kostjal töötada ükskõik mis

valdkonnas. Samuti kuulub kostjale mitu kinnisasja, mille arvelt saab kostja hagejatele

ülalpidamist anda.

Kostjaga koos elavate laste ülalpidamisel tuleb arvestada ka laste teise vanema panust.

Hagejate isa maksab tema ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks elatist kohtu määratud

suuruses. Kostja neljanda lapse isa elab lapsega koos ja annab talle ülalpidamist vahetult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse

rahuldamiseks.

7. Hagejad nõuavad kostjalt elatist. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatisena

500 eurot, mis osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ja see on jõustunud.

Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega on temalt välja mõistetud kummagi

hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest seadusega sätestatud miinimummääras PKS § 101

järgi. Kostja vaidlustab temalt välja mõistetud elatise suurust ja väidab end olema suuteline

tasuma kummalegi hagejale elatisena 164 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Asjas ei ole vaidlust, et hagejad elavad alates 25. novembrist 2022 isa juures, kostjaga (ema)

ei kohtu ega suhtle ning kostja neile ülalpidamist ei anna.

PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Maakohus mõistiski kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS § 101

lg-te 3-5 alusel miinimumelatisena.

Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et tema ei suuda eelkõige terviseprobleemide tõttu asuda

tööle. Sisuliselt taotleb kostja PKS § 102 lg-s 2 sätestatu kohaldamist ja elatise vähendamist

alla PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatava summa.

Asja materjalide kohaselt kuulub kostja leibkonda kokku neli inimest, lisaks kostjale tema

abikaasa ja kaks last. Kostjal on kõrgharidus, ta on õppinud lasteaia õpetajaks, kuid kostja

pikaajaliselt ei tööta. Maakohtu menetluses põhjendas kostja mittetöötamist nii oma halva

tervisliku seisundiga, erialase töö tegemise võimatusega puuduliku keeleoskuse tõttu kui ka

vajadusega hoolitseda eelkooliealise lapse eest.

Kohus võib mõjuva põhjuse olemasolul vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatava

summa. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kostja. Maakohus tuvastas, et alates hagi

esitamisest kostjalt välja mõistetava igakuise elatise vähendamise alused puuduvad.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik enesest oleneva, et saada sissetulekut,

mis võimaldaks maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole

tõendanud, et ta suudaks tööle asudes teenida üksnes miinimumpalka. Kostja on ise

apellatsioonkaebuses nõustunud, et maakohtule esitatud epikriisist ei tulene, et ta oleks

täielikult töövõimetu ja millist tööd ta täpselt teha saaks. Kostja seisukoht

apellatsioonkaebuses, et kostja võimet leida tööd peavad positiivse asjaoluna tõendama

hagejad, ei ole kooskõlas seadusest tuleneva tõendamiskoormise jagunemisega.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse etteheidetega maakohtule

selgituskohustuse rikkumise osas. Maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit ja selgitas

kostjale, et tema vastuargumendid on paljasõnalised ja kohus ei näe seaduses nimetatud

elatise vähendamise aluseid (dl 63). Samuti selgitas kohus välja, et kostjal ei ole töövõimetust

tuvastatud (dl 193). Hagejad vaidlesid kohtuistungitel kostja väidetele sissetulekute

puudumise põhjuste osas vastu, seega pidi kostja aru saama, et ta peab oma väiteid tõendama.

Kui kostja leiab, et tal puudus võimalus esitada maakohtus vajalikke tõendeid, siis sai kostja

need tõendid esitada ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega (TsMS § 633 lg-d 4 ja 5).

Kostja koos apellatsioonkaebusega ühtegi tõendit ei esitanud ega nende kogumist ei taotlenud.

Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate nõude rahuldamisel ei pea kohus

arvestama sellega, millises suuruses elatist maksab hagejate isa nende vennale, kes elab kostja

juures. Kostja ei ole kohtumenetluses avaldanud ega tõendanud, et temaga kooselavad lapsed

osutuksid hagejate kasuks elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt

vähem kindlustatuks, kui elatist saavad lapsed.

11. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)