2-23-103186/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-103186

Tsiviilasi

OÜ CityBee Eesti hagi L. S. vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 886,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ CityBee Eesti (registrikood 14646800, Telliskivi 60a-

5, 10412 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: L. S. (isikukood XXX, XXX);

Kolmas isik kostja poolel: T. G. (isikukood XXX, XXX, e-post:

XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi põhivõlgnevuse 510,05 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 243,04 euro ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja OÜ CityBee kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja esitas kostja vastu lepingust nr C028621 tuleneva nõude. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu

23.06.2020. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki. Kostja kasutusse anti sõiduk

Mini Cooper 5 door 23.06.2020 kell 06:45:11 kuni 03.07.2020 kell 22:40:38. Vastavalt lepingu

punktile 8.1. ja 8.4. kohutus kostja tasuma teenuse kasutamise eest tasu. Kostja kohustus lepingust

tuleneva teenuse kasutamise ees maksma 510,05 eurot vastavalt esitatud arvele. Kostja arvet tasunud ei

ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 510,05 eurot.

2. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja esitas tõendina kostjale saadetud kirjad.

Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 2 ja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

Hagejale saadeti esimene tasuline kiri hinnaga 20 eurot, teine hinnaga 5 eurot, kolmas hinnaga 5 eurot.

Muus makseviivitusega seotud kulud on 10 eurot. Need on kulud andmete töötlemisele ja kontrollile,

kontaktandmete otsingule ja päringule, võlgnikule vastamisele ja temale tehtud kõnedele. Kokku on

sissenõudmise kulud 40 eurot.

3. Kuna kostja rikkus kohustust, on hagejal õigus nõuda viivist. Pooled on lepingus kokku leppinud

viivise määras (p 8.19.). Hageja nõuab viivist põhivõlalt 510,05 eurolt alates arve maksetähtpäeva

järgnevast päevast 16.07.2020 kuni hagi esitamiseni 23.02.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras

s.o 0,05% päevas. Hageja nõuab viivist 243,04 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 243,04 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

kuni sellekohase tasumiseni alates 24.02.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlana 510,05 eurot, sissenõudmiskuludena 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivisena 243,04 eurot. Alates 24.02.2023 palus hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,05% päevas.

4. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Juhul, kui kostja väidab, et tema nimel on lepingu

sõlminud kolmas isik, on kostjal võimalik taotleda kolmanda isiku kaasamist menetlusse. Hageja ja

kostja sõlmisid sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingu. Pooled sõlmisid lepingu läbi

teenusepakkuja rakenduse Citybee konto loomise teel. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste

punktile 1.2. olid lepingu osaks tingimused ettevõtte kodulehel, rakenduses ja kontol toodud teave,

hinnakiri, teenuse hinnad ja muud sõiduki broneerimise eritingimused.

5. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste punktile 1.3. pidi kasutaja enne sõiduki broneerimist

tutvuma teenuse hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega. Broneeringu kinnitamisel

loeti, et kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on

nendega nõustunud. Hageja esitas tõendina hageja süsteemi väljavõtte lepingu sõlmimise kohta,

millest nähtub algne lepingi sõlmimise aeg, mil kostja sai hageja süsteemi kasutajaks.

6. Lepingu sõlmimisel on kostja läbinud isiku tuvastamise vastavalt lepingu tingimuste punktile 3.4.

Lepingu tingimuste punkti 1.3. kohaselt peab enne sõiduki broneerimist kasutaja tutvuma teenuse

hindade, hinnakirja ja muude broneerimistingimustega ning broneeringu kinnitamisel loetakse, et

kasutaja on teenuse hindadest, hinnakirjast ja muudest broneerimistingimustest teadlik ja on nendega

nõustunud. Lepingu tingimuste punktis 3.18. on mh märgitud, et kasutaja vastutab ettevõtte ees ja tema

kanda on kõik tema konto kasutamisest teiste isikute poolt tulenevad riskid, kaotsiminekud ja kahjud

kuni tingimuste lõikes 3.16 nimetatud teate kättesaamiseni, välja arvatud juhul, kui selline kahju on

tekkinud ettevõtte raske hooletuse või tahtluse tõttu.

7. Lepingu tingimuste punktis 7.6. on sätestatud, et kui tingimusi rikub või muid ebaseaduslikke

tegevusi või tegematajätmisi teeb ja/või kahju ettevõttele ja/või teistele isikutele, sealhulgas kasutajale

endale põhjustab kolmas isik, kellele kasutaja lubab, annab nõusoleku, annab üle või muul viisil

võimaldab või teeb võimalikuks või mistahes muul viisil loob oma aktiivse või passiivse tegevuse

ja/või tegevusetusega otseselt või kaudselt, tahtlikult või hooletuse tõttu kolmandale isikule või

kolmandate isikute rühmale võimaluse pääseda sõidukisse, juhtida ja/või kasutada muul viisil sõidukit,

selle lisatarvikuid ja/või tema kontot või ei takista seda, kannab vastutust kasutaja ning kõik tegevused

loetakse kasutaja enda toimepanduks.

8. Ennatlik on kostja järeldus, et teine isik omandas tema ID-kaardi ja ning sõlmis kostja nimel

lepingu. ID kaardi kasutamisel tuleb eeldada, et seda kasutas kostja ning vastupidist tuleb tõendada

kostjal. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja teovõimeline isik, kellel on võime iseseisvalt teha kehtivaid

tehinguid. Kostja ei ole tõendanud enda väiteid, et ta ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid.

Kostja väited, et teine isik sõlmis tema nimel tehinguid, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on

vastusele lisanud Politsei- ja Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta, kus kajastub

et kostja avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr XXX, kuid selles ei ole välja toodud

faktilisi asjaolusid. Vastuses pole väidetud, et isik T. G. on kahtlustatav. Seetõttu on ennatlik kostja

väide, et kolmas isik sõlmis kostja nimel lepingu. Hagejale teadaolevalt kedagi kuriteo toimepanemises

süüdi pole mõistetud.

9. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et on kolmas isik on kostja teadmata kostja nimel

lepingu sõlminud, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Tsiviilasja raames ei pea kohus

tuvastama kuriteo asjaolud ja koguma tõendeid, vaid seda teeb uurimisasutus. Ei ole tõendanud

asjaolu, et kostja nimel on lepingu sõlminud kolmas isik. Hageja on tõendanud, et lepingu on sõlminud

just kostja.

10. Hageja esindajaga on võtnud ühendust T. G.i lepinguline esindaja E. E., kes on avaldanud soovi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kolmanda isiku lepingu sõlmimine ei ole tõendatud, ei olnud võimalik

hagejal kokkulepet kolmanda isikuga sõlmida. Ometigi T. G.i esindaja E. E. sõnade kohaselt on ta

üritanud korduvalt kostjaga jõuda kokkuleppele, kuid kostja ei soovinud kokkulepet sõlmida vaid

soovis asja lahendada uurimisasutuse kaudu. Nimetatud on kinnitanud kostja hageja esindajale

telefonitsi.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sai võlgnevusest teada 09.12.2022, kui inkassoettevõtte võttis

temaga ühendust ja nõudis 771,44 euro tasumist MiniCooper sõiduki rentimise eest. Kostja pöördus

kohe politsei poole, kuna kostja ei ole teinud kasutaja kontot CityBee rakenduses ega sõidukit

rentinud. Kostja sai hagejalt tõendina ka arve, kus olid märgitud kostja andmed ja T. G.i e-posti

aadress. Politsei poole pöördus kostja 12.12.2022.

12. Hageja selgitas kostjale vastuseks, et konto tegemiseks CityBee rakendusse piisas kostja juhiloa

fotost ja selfiest. Juhiloast oli foto tehtud sõidukis kõrvalistuja istmelt. Selfiet ei olnud kostja teinud,

vaid tegu oli videokõnest välja lõigatud fotoga. Kostjal oli sellel ajal sõiduk BMW registrimärgiga

XXX. Sellel ajal oli kostjal suhe T. G.iga ning viimasel oli ligipääs kostja dokumentidele ja rahakotile.

T. G. oli uurimise all kriminaalasjas ning ta sai kriminaalkorras karistada. Ka varasemalt on T. G.il

olnud probleeme inimeste tüssamise, raha välja petmise ja muude kelmustega.

13. Auto rentimise päeval 23.06.2020 kell 6.45 hommikul viibis kostja X oma sõbra R. L. juure.

Kostjal polnud vajadust rentida autot, kuna tal endal oli auto olemas ja sõidukorras. Kostja on

sagedane sotsiaalmeedia kasutaja ja tal on olemas video eelnevast ööst (23.06.2020), kus ta sõidab

enda autoga (XXX) ning sõbra R. L. üle Sõle ja Paldiski mnt ristmiku kell 02.57 öösel. Kostja lisas, et

pärast seda, kui talle nõudest teatati, on ta alati olnud kättesaadav ja võttis koheselt ühendust

politseiga. T. G. tegi konto ilma kostja loata ja ilma tema teadmata.

14. 04.07.2023 teatas kostja, et on jõudnud kokkuleppele T. G.i esindaja E. E. . Kostja palus kaasata T.

G.i kolmanda isikuna menetlusse. Viimane on nõus tunnistama, et ta rentis sõiduki ja on nõus tasuma

võlgnevuse.

15. 14.10.2024 seisukohas kordas kostja oma vastuväiteid. Kostja juhiluba oli tema sõiduki keskmises

konsoolis, mistõttu oli T. G.il sellele ligipääs. Kostjalt dokumendi kasutamiseks nõusolekut ei küsitud.

Kostja ei ole endale kasutaja kontot teinud, vaid on ise kuriteo ohver. T. G. ei oleks tohtinud sõidukit

rentida ilma maksekaardita.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rakenduses esitati lepingu sõlmimiseks fotod kostja juhiloast ja

kostjast endast. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõlminud lepingu kostjaga ning kas sõlmitud

lepingu alusel kasutas kostja sõidukit, mistõttu pidi hagejale sõiduki kasutamise eest maksma tasu.

18. Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga lepingu 23.06.2020 ning andis selle alusel kostjale

kasutamiseks sõiduki ajavahemikul 23.06.2020 kuni 03.07.2020. Kostja jättis tasumata sõiduki

kasutamise eest esitatud arve summas 510,05 eurot. Leping sõlmiti viisil, kus kostja lõi endale konto

hageja rakenduses. Kui kostja ID kaarti kasutades sõlmis keegi tema eest lepingu, vastutab kostja ning

kostjal võib tekkida nõue kolmanda isiku vastu. Kostja eitas lepingu sõlmimist hagejaga. Lepingu

sõlmis T. G., kes tegi kostja teadmata foto viimase juhiloast ja kasutas fotona videovestluse väljavõtet.

Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ega sõidukit kasutanud, vaid on ise kuriteo ohver.

19. Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist

kostjaga. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku

leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega

mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

20. Kohus selgitas hagejale 29.08.2024 pöördumises (dtl 207-208), et kohus ei saa üksnes kahe foto

alusel järeldada, et hageja on nimelt kostjaga sõlminud lepingu ning kostja peab talle lepingu alusel

tasuma. Kohus osundas, et nõude aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal.

Hagejal tuli välja tuua, kuidas tuvastati lepingu sõlmimisel kostja isik. Vaatamata kohtu selgitustele

hageja seda ei tõendanud. Asjakohatu on hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-124450,

mis puudutab teise isiku ID-kaardi ja selle PIN koodide kasutamist. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et kostja ise või keegi tema asemel oleks lepingu sõlmimisel esitanud hagejale oma ID-

kaardi, oleks digitaalselt mõne lepingudokumendi allkirjastanud või kasutanud hageja süsteemi

sisenemiseks ning konto loomiseks kostja ID-kaardi PIN koode.

21. Hageja esitas kohtule CityBee teenuste kasutamise tingimused (dtl 34-57, dtl 58-94). Muuhulgas

tuleneb tingimuste punktist 3.2.3, et konto loomisel peab kasutaja sisestama oma andmed ja teostama

vajalikud autentimistoimingud. Milliseid autentimistoiminguid seejuures teha tuli, tüüptingimustest ei

nähtu. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja rakenduses kasutajakonto loomiseks oleks

kasutaja pidanud mõne lepingudokumendi allkirjastama või muul viisil kasutama ID-kaardi PIN

koode. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et kostja oleks tüüptingimustega

tutvumist kinnitanud.

22. Tüüptingimuste punkti 3.3 kohaselt pidi kasutaja sõiduki broneerimiseks ja kasutamiseks siduma

oma konto maksekaardiga. Punkt 8.8 nägi ette, et enne, kui kasutaja hakkab sõidukit kasutama, on

ettevõttel õigus kontrollida, kas kasutaja maksekontol on piisavalt raha ja reserveerida maksekontol

hinnakirjas märgitud summa. Punkti 8.9 järgi tuli teenuse eest tasuda hiljemalt sõidu lõpus ning antud

sätte järgi pidi ettevõte summa kasutaja kontolt debiteerima. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud,

millise maksekaardiga väidetav kostja konto seotud oli ning miks ei debiteeritud sõiduki kasutamiseks

vajalikku summat maksekaardilt kooskõlas tüüptingimustega.

23. Tüüptingimuste punkti 3.4. järgi tuli sõidukite kasutamiseks teha foto juhiloa esiküljest ja reaalajas

foto oma näost. Kostja lisas oma menetlusdokumenti tema juhiloast tehtud foto (dtl 135) ja temast

endast tehtud foto (dtl 136). Foto juhiloast on ilmselt tehtud sõidukis. Kas foto kostjast on välja

lõigatud videokõnest või mitte, tõendist järeldada ei saa. Ainuüksi kahe foto esitamise alusel ei saa

kohus lugeda tõendatuks, et nimelt kostja lõi hageja rakenduses endale kasutajakonto. Kostja on

eitanud konto loomist ja on põhistanud, kuidas oli võimalik tema fotode kasutamine. Kostja

menetlusdokumenti kleebitud väljavõtet sotsiaalmeediakontolt kohus avada ei saa (dtl 140), mistõttu ei

saa kohus lugeda tõendatuks kostja väidet, et ta sõiduki rentimise ajal kasutas hoopis enda autot. Küll

aga ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga.

24. Hageja esitas kohtule e-kirja oma töötajalt (dtl 161), mida ta nimetas väljavõtteks oma süsteemist

lepingu sõlmimise kohta. Tõendist ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kellega on leping

sõlmitud ja kuidas. Tõendist ei ole võimalik järeldada, millise süsteemiga oli tegu ning kuidas hageja

tuvastas süsteemi abil temaga lepingu sõlminud isiku. Tõendist on vaid järeldatav, et keegi on

nõustunud rakenduse kaudu 23.06.2020 kasutustingimustega. Kes tingimustega nõustus, tuvastatav ei

ole. Hageja esitas kohtule samad fotod kostja juhiloast ja kostjast endast, mis kostja ise oli esitanud (dtl

162-163). Seega võib järeldada, et hageja ei pidanudki lepingu sõlmimisel vajalikuks tuvastada

kasutajakontot loovat isikut, vaid piisavaks loeti kahe foto esitamist. Hageja ei ole välja toonud ega

tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel oleks hageja enne lepingu sõlmimist sisuliselt tuvastanud, kes

temaga lepingu sõlmib.

25. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust lähtuvalt peab lepingu sõlmimiseks olema antud konkreetse

isiku tahteavaldus. Hagejal oleks tulnud tõendada, et nimelt kostja on talle sellise tahteavalduse teinud.

26. Sisuliselt on tegemist väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga VÕS § 46 mõistes. VÕS § 62 1 lg 1

sätestab, et ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad

ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja mille abil ta saab enne tellimuse

edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. VÕS § 622 lg 1 p 2 näeb ette, et hiljemalt

tellimisprotsessi alguses teeb ettevõtja selgelt ja loetavalt tarbijale teatavaks vastuvõetavad

maksevahendid. VÕS § 622 lg 3 järgi peab ettevõtja tagama, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades

sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule

vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt

ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise

sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida

käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.

27. Hageja ei ole tõendanud, et rakendus, mida ta kasutas tarbijatega lepingute sõlmimiseks, vastas

eeltoodud nõuetele. Hageja tüüptingimuste kohaselt tuli kasutajakonto siduda maksevahendi ehk

maksekaardiga, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised andmed maksevahendi

kohta talle esitati ning kuidas tarbija seejärel oma tellimust kinnitas. Seega ei ole hageja tõendanud

ühelgi viisil nimelt kostjaga sellise lepingu sõlmimist, millest tulenes kostjale tasumise kohustus.

28. Täiendavalt esitas hageja kohtule dokumendi, mida on hagiavalduses nimetatud väljavõtteks

hageja süsteemist kasutusele antud eseme ja perioodi kohta (dtl 95). Tõendis on toodud sõiduki

registrinumber ja mark, samuti kuupäevad 23.06.2020 ja 03.07.2020. Kohtule esitatud tõendist ei ole

paraku võimalik järeldada, et tegu oleks mõne andmebaasi väljavõttega. Tõendist ei nähtu, kuidas

tuvastati, et sõidukit kasutas nimelt kostja.

29. Hageja esitas kohtule kostjale koostatud arve (dtl 96) summas 510,05 eurot. Arve saajaks on

märgitud kostja, e-posti aadressiks aga XXX. Eeltoodu läheb vastuollu hageja tüüptingimustega,

milliste kohaselt oleks tarbitud teenuse eest tarbijal tulnud tasuda maksekaardiga, mis seotakse

kasutajakontoga. Lisaks ei kuulu arvel märgitud e-posti aadress kostjale.

30. Politsei- ja Piirivalveamet on 13.12.2022 koostanud kostjale teatise (dtl 128), mille kohaselt on

kriminaalasjas alustatud menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel kostja avalduse alusel, kes väitis, et ta ei

ole sõidukit rentinud. E. E. on hagejale saatnud 24.03.2023 e-kirja (dtl 164), milles on muuhulgas

märkinud, et „need sõidud, mille alusel väljastati arve, tegi vist üks teine isik, kes sooviks selle asja

korda saada“. Eeltoodud tõenditest kogumis võib pidada võimalikuks, et kostja asemel tegi hageja

rakenduses kasutajakonto kolmas isik, kes kasutas selleks fotot kostja juhiloast ja kostjast endast.

Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis lepingu nimelt kostjaga.

31. Kuna hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga, on asjakohatud hageja viited sellele,

mida nägid ette lepingu tüüptingimused. Lepingu puudumine hageja ja kostja vahel toob kaasa selle, et

hagejal lepingulisel tasunõudel kostja vastu puudub faktiline ja õiguslik alus. Kuna hageja ei ole

sõlminud kostjaga lepingut, tuleb hageja põhinõue 510,05 eurot jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus ei

rahulda põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulude nõue 40 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise nõue 243,04 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.

32. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kostja ei esitanud taotlust hüvitada talle rahaliselt

kindlaksmääratud summas menetluskulud ning selliste kulude olemasolu ei saa ka asjas esitatud

dokumentide põhjal järeldada, ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik