2-24-12525/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12525

Tsiviilasi

DOMINIC INVESTMENT OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: DOMINIC INVESTMENT OÜ (registrikood

12748815)

Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (e-post:

martin.krupp@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega,

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada DOMINIC INVESTMENT OÜ (registrikood 12748815) pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus DOMINIC INVESTMENT OÜ likvideerida ja

registrist kustutada.

3. Pärast DOMINIC INVESTMENT OÜ registrist kustutamist vabastada Martin Krupp

ajutise pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata DOMINIC INVESTMENT OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige L S D

(isikukood xxx).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 2342,40 eurot (käibemaksuga),

mis mõista välja võlgnikult DOMINIC INVESTMENT OÜ ajutise pankrotihalduri

Martin Krupp kasuks.

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp ajutise pankrotihalduri tasu

1000,40 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) arvelduskontole xxx.

8. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta.

9. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotiavalduse

menetluse lõpetamise peale. Kui määruskaebuse esitab võlausaldaja, kes ei esitanud

pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest arvates. Määruskaebuse võib esitada ka

pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. DOMINIC INVESTMENT OÜ esitas 16.08.2024 Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 28.08.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku

ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.

2. Ajutine haldur esitas 17.09.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Võlgnikul vara puudub, kuid teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 1600 eurot. Ajutine haldur

oli seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud

isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot.

3. Kohus määras 18.09.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning

pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot, mis tuli võlgnikul,

võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 02.10.2024. Teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.

4. Kohus tegi 03.10.2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas 15.10.2024, et

ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

5. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

6. Lisaks PankrS § 31 lg-s 4 kehtestatud maksejõuetuse eeldusele on kogutud tõendite ning ajutise

halduri poolt tuvastatu põhjal selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

7. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades

esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Ajutisele pankrotihaldurile

teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 1600 eurot. Vara, mille

arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja täita kohustusi koosneb erinevate

äriühingute osadest, millel reaalne väärtus puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa

ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks.

8. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on R P (endine juhatuse liige) rikkunud arvelduskontolt

väljamakseid tehes rikkunud äriseadustikus ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud kohustusi

ning võib esineda alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks R P vastu. Samas viitab ajutine haldur, et

kuivõrd väljamaksete tegemisest on möödunud 9 aastat, võib olla nõue aegunud. Lisaks on ajutine

haldur tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige L D on rikkunud kohustust korraldada raamatupidamist

ning jätnud äriregistrile teadlikult edastamata majandusaasta aruanded. Ajutise halduri esialgsel

hinnangul on L D rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevaid käitumisnorme ning võib

esineda alus kahju hüvitamise hagi esitamiseks.

9. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse

läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist.

Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

10. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu

registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

11. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib

ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku

taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on

võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused (PankrS § 29 lg 8).

12. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale

või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule

likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide

hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Vastavalt ajutise halduri ettepanekule

määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme. Ka äriregistri seadus näeb

ette, et pärast juriidilisest isikust pankrotivõlgniku registrist kustutamist on dokumentide hoidjaks

juhatuse liige (ÄRS § 23 lg 8).

Menetluskulud

13. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas menetluskulud (p 1) ning ajutise halduri tasu (p 2).

14. Kohus jätab menetluskulud ning ajutise halduri tasu võlgniku kanda.

15. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks

tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse

(PankrS § 23 lg 1).Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise

halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot

(PankrS § 23 lg 3).

16. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1920 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on

esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 16 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 120 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

1920 eurot, koos käibemaksuga 2342,40 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

17. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

18. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

19. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu

16 tunni eest summas 1056 eurot (alustatud pooltunde 32 x 33). PankrS § 23 lg 4 viimasest lausest

tulenevalt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820

eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega määrab kohus ajutise halduri tasu hüvitamise

riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses.

20. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (summas 1000,40 eurot) hüvitatakse ajutisele pankrotihaldurile riigi

vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel

kohtunik