3-23-76/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-76

Haldusasi

E.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2023

otsuse nr 4.2-1/56-1 tühistamiseks, vastustaja

kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja E.Q , esindaja vandeadvokaat Kaido Loor

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.Q apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisad 1–16 ning võtta asja juurde lisa 17.

2. Rahuldada E.Q apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2023 otsus tühistamis- ja kohustamisnõude

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2023 otsus nr 4.2-1/56-1 ja kohustada vastustajat E.Q

taotlust uuesti läbi vaatama.

4. Hüvitamisnõude osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt E.Q esimese ja teise kohtuastme menetluskulude

katteks välja 4940 eurot. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 18.11.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 2).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-23-76

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.Q (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 28.09.2022 taotluse anda luba

sileraudse püssi soetamiseks jahipidamise, sportimise ning enese ja vara kaitsmise otstarbel.

Taotluse põhjenduste kohaselt ilmutab kaebaja olemasolev sileraudne püss väsimuse ja

kulumise märke ning laskmisel esineb tõrkeid. Seda relva on võimalik kasutada tiirus

harjutamiseks, aga mitte n-ö päris olukordades. Kaebajal on relvaluba juba 30 aastat. Ta

tegeleb regulaarselt (keskmiselt 2 korda nädalas) oma relvakäsitsemise ja laskmisoskuste

arendamisega personaalse laskeinstruktori juhendamisel. Kaebaja on ise samuti

laskeinstruktor, mistõttu on talle oluline omada isiklikku praktilist kogemust võimalikult

erinevate tulirelvadega. Kaebaja on Eesti Relvaomanike Liidu liige ja laskesportlane.

Kaebajale pakuvad huvi laskespordialad, mille käigus kasutatakse erinevat tüüpi relvi. Ta

tegeleb ka jahipidamisega. Kuna jahipiirkonnad, jahiulukite suurused, looduslikud

keskkonnad ja laskedistantsid on erinevad, on põhjendatud omada mitut erinevateks

jahiolukordadeks sobivat tulirelva.

2. PPA küsis 29.11.2022 e-kirjas kaebajalt lisaseletusi ja tõendeid, kuna taotlus on

üldsõnaline ja sellest ei selgu, miks on kaebajale vaja veel ühte relva. Kaebaja esitas

06.12.2022 täiendava selgituse, kus märkis mh, et suurem osa PPA küsimustest ei ole

relvaseaduse (RelvS) sätteid arvestades asjakohased. PPA teavitas kaebajat 14.12.2022 e-

kirjaga, et kavatseb keelduda relvasoetamisloa väljastamisest ja andis võimaluse esitada

sellele vastuväiteid. Kaebaja ei esitanud täiendavat seisukohta.

3. PPA keeldus 02.01.2023 otsusega nr 4.2-1/56-1 relvasoetamisloa väljastamisest,

tuginedes RelvS § 28 lg 1 p-dele 1–3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-le 2 ja §

38 lg-le 3.

Kaebajal on 21 tulirelva (14 püssi, 1 revolver ja 6 püstolit). Kõigil relvadel on teenistus- ja

tsiviilrelvade registri kohaselt sportimise ja turvalisuse tagamise otstarve. Jahipidamise

otstarve on 20 relval ning 16 relval on otstarve tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada

piiratud käibega padrunisalvega tulirelva. RelvS ei sea piiranguid relvade arvule, kuid see ei

tähenda piiramatut õigust soetada relvi. RelvS § 28 nimetab, millistel otstarvetel võib

relvaluba ja soetamisluba taotleda. Tulirelv on piiratud tsiviilkäibega ese ja äärmuslik

enesekaitsevahend, mille omamise vajadust tuleb põhjendada. Kaebajal on juba väga palju

relvi ning ei ole usutav, et tal on vaja veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks. Kui kaebajal

on huvi koguda erinevaid relvi, võib taotleda kollektsioneerimisluba. Erinevatest relvadest

laskmist saab proovida asjaomast teenust pakkuvate juriidiliste isikute juures. On tavatu, et

üks inimene vajab spordialaga tegelemiseks ja jahil käimiseks nii palju relvi. Spordiklubi

liikmelisus või jahitunnistus ei tähenda, et inimene tegeleb laskespordiga või on aktiivne

jahimees. PPA-l puudub piisav teave ja tõendid, mille kohaselt kaebaja vajab sileraudset püssi

turvalisuse tagamiseks, jahipidamiseks ja spordivõistlustel osalemiseks. Taotleja ei ole

esitanud PPA-le relvasoetamise vajaduse kohta sisulisi selgitusi ja tõendeid.

2(9)

3-23-76

4. E.Q esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada PPA

02.01.2023 otsus, kohustada PPA-d rahuldama kaebaja 28.09.2022 taotlus või seda uuesti läbi

vaatama ning hüvitada kahju 1652,40 eurot.

On ebaselge, kas PPA on keeldunud haldusakti andmisest või jätnud taotluse läbi vaatamata.

Rikutud on kaebaja õigust olla ära kuulatud, sest teda ei teavitatud ette keeldumise peamistest

põhjustest. PPA ei võtnud sisuliselt arvesse taotluses ja täiendavas selgituses toodud

asjaolusid. Vastustaja ei ole haldusaktis väitnud, et tegemist oleks kaalutlusotsusega. Kui

tegemist on kaalutlusotsusega, pole hinnatud, kuidas avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja

huvid. Veel ühe relva soetamisel puudub seos õigusrikkumise riski suurenemisega.

Keeldumise aluseks ei saa olla RelvS § 28 ega muud haldusaktis nimetatud sätted.

Haldusaktis on valesti leitud, et kaebaja ei põhjendanud relva vajadust. Soetamisloa andmisel

ei ole oluline, miks kaebajal olemas olevad relvad ei ole piisavad turvalisuse tagamiseks,

jahipidamiseks või spordiks.

Kaebaja taotleb põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel

haldusmenetluses tekkinud õigusabikulude hüvitamist.

5. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja ei teinud sisulist otsust enne kaebaja ärakuulamist. Kaebajale põhjendati

täiendavate seisukohtade esitamise vajadust, selgitades taotluse nüansse ja eduväljavaateid.

Kaebaja vastuväiteid on haldusaktis analüüsitud. Kaebaja ei suutnud veenvalt selgitada relva

soetamise otstarvet (RelvS § 28). Tegemist ei ole formaalsusega, vaid PPA peab veenduma, et

isik mõistab relvaga kaasnevat vastutust. Vaidlustatud otsuse andmise õiguslikuks aluseks on

märgitud ebatäpsed sätted, kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist. Kaebaja taotlus lahendati

kooskõlas RelvS § 35 lg-ga 1 ja § 36 lg-ga 5. PPA peab sisuliselt kontrollima asjaolusid,

millega seadus seostab relva omamist. Taotleja teab ise kõige paremini tema mõjusfääris

olevaid asjaolusid. Nende esitamata jätmisel ei saa ta nende asjaolude kaalumata jätmist

vaidlustada. Juba mõnda relva omavate isikute jaoks ei ole ette nähtud lihtsustatud

soetamisloa menetlust. Kogu tõendamiskoormus ei ole üksnes haldusorganil. Kaebaja väited

jäid üldsõnalisteks. Kaebaja osales 2022. a-l vaid ühel laskevõistlusel, mis läheb vastuollu

tema väitega suurest huvist laskespordi vastu. RelvS ei piira soetatavate relvade arvu, kuid

piiri seab taotleja võimalus neid käidelda ja kanda vastutust relvade eest. PPA on aastaid

olnud oma praktikas leebe, kuid halduspraktika ei pea püsima muutumatuna. Eestis on

toimunud mitmeid traagilisi sündmusi relva kasutamise tõttu ja muutunud on

julgeolekuolukord. RelvS-st ei tulene otseselt kohustust selgitada otstarvet, kuid eelnõude

seletuskirjades on otstarve seotud relva sihipärase kasutamisega. Seadusandja tahe on

suunatud sellele, et relvad oleksid nendel isikutel, kes teadvustavad, milleks nad relvi

soetavad, soovivad päriselt tegeleda relvadega ja oskavad seda teha.

Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata, sest kohtueelses menetluses kantud kulusid

kohtumenetluses välja ei mõisteta.

6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 22.05.2023 otsusega rahuldamata.

Vaidlustatud haldusaktil ei ole selliseid formaalseid puudusi, mille tõttu tuleks see tühistada.

PPA on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata. Kaebajat ei

jäetud ära kuulamata. Vastustaja küsimustest oli aru saada, mis põhjustel võidakse loa

andmisest keelduda. Kaebajale ei pidanud esitama arvamuse avaldamiseks haldusakti projekti,

vaid kavandatava haldusakti peamised põhjendused. PPA tõi haldusmenetluses välja, et

kaebaja senised selgitused ei ole piisavad ja kaebaja võis esitada neile vastuväiteid.

3(9)

3-23-76

Kohtumenetluses esitatud uued selgitused ja tõendid ei muuda haldusakti tagantjärgi

õigusvastaseks.

RelvS-s ei ole selgesõnalist alust keelduda soetamis- ja relvaloa andmisest, kui isik või taotlus

ei vasta seaduse nõuetele. RVastS § 6 lg-t 1 arvestades on aga piisav, kui PPA näitab

keelduva otsuse tegemisel ära seadusest tulenevad tingimused, millele isik või taotlus ei vasta.

Siinsel juhul on PPA seda teinud. Arvestades Riigikohtu praktikat ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 24.03.2021 direktiivi (EL) 2021/555 relvade omamise ja valduse kontrolli kohta

(relvadirektiiv) art 6 lg-t 1, tuleb RelvS §-i 28 tõlgendada nii, et see võimaldab PPA-l

sisuliselt kontrollida, kas isik tegelikult vajab relvi selles sättes loetletud otstarbel. Relvade

suuremas koguses isiklikust huvist kogumine on eraldi reguleeritud kollektsioneerimist

puudutavate normidega.

Kaebaja soovis relva soetada jahipidamise, sportimise ning enese ja vara kaitsmise otstarbel.

Kaebaja selgitas taotluses, et olemasolev sileraudne püss ei sobi tõrgete tõttu enam nendeks

otstarveteks, kuid seda saaks kasutada tiirus. Vastuseks PPA 29.11.2022 päringule, miks

kaebaja hoiab relva, kui see ei täida oma eesmärki, lisas kaebaja, et relva võib saada uuesti

töökorda, kuid see võtaks kaua aega. PPA leidis õigesti, et kui olemasolev relv, mis on

soetatud samal otstarbel, toimib või võib toimida, puudub mõjuv põhjus uue relva

soetamiseks.

Kaebajal on jahipidamise otstarbel 20 relva (sh 14 püssi). Taotluse kohaselt tegeleb kaebaja

aktiivselt jahipidamisega ja kuna jahil võib ette tulla erinevaid olukordi, on põhjendatud

mitme erineva tulirelva omamine. PPA küsis 29.11.2022, kui tihti kaebaja jahil käib,

millisesse jahiseltsi ta kuulub, millistest jahtidest osa võtab ja milliseid ulukeid kütib. Kaebaja

vastas, et seadus ei nõua muid tõendeid lisaks jahitunnistusele; ta on Jüri Jahimeeste Seltsi

liige ja käib jahil vastavalt võimalustele; kaebaja võtab osa enamikust jahtidest ja kütib kõiki

seadusega lubatud ulukeid; kuna jahiolukorrad võivad olla väga erinevad, on põhjendatud

mitme erineva tulirelva omamine. PPA märkis vaidlustatud otsuses õigesti, et on tavatu, et

üks inimene vajab jahil käimiseks nii palju relvi. Kaebaja tulirelvade arv on arusaamatult suur

ja pole usutav, et kaebaja käiks korraga jahil 20 jahiotstarbelise relvaga. Kaebaja möönab, et

ühte olemasolevat relva võib olla võimalik parandada. Seega taotluse rahuldamise korral

olnuks kaebajal kaks samasugust ja samal otstarbel kasutatavat relva. Jahitunnistuse

olemasolu ei tähenda, et isikul peaks olema võimalik omandada piiramatu kogus jahirelvi

üksnes jahil käimise otstarvet välja tuues.

Kaebajal on sportimise otstarbel 16 tulirelva. Taotluse kohaselt tegeleb kaebaja kaks korda

nädalas laskmisoskuse arendamisega laskeinstruktori juhendamisel; kaebaja on ka ise

laskeinstruktor, mistõttu on oluline omada praktilist kogemust erinevate tulirelvadega.

Kaebaja märgib, et ta on laskesportlane ja teda huvitavad erinevat tüüpi relvad. Taotluse

lisaks on laskespordiklubi 28.05.2022 tõend, et kaebaja on klubi liige ja ta on osalenud

viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel laskevõistlusel. Kaebaja märkis, et piiratud käibega

padrunisalvega tulirelv on vajalik laskespordi harrastamiseks. PPA küsis 29.11.2022, kui

aktiivne laskesportlane kaebaja on, millistel võistlustel ta on osalenud, milliste relvadega ning

kas ka sarnasega, mida ta plaanib soetada. Kaebaja vastas, et ta on laskespordiklubi

liikmesuse tõendi esitanud; võistluste info on leitav lisatud lingilt. Kaebaja selgitas, et on

käinud laskmas konkreetses lasketiirus ja kui PPA soovib kinnitust, võib seda küsida

lasketiirust. Laskesportlaseks olemine ei tähenda kaebaja hinnangul ametlikel võistlustel

osalemist, vaid laskmise harrastamist, oskuste treenimist ja arendamist, sh katsetades

erinevaid tulirelvi, omandades jahipidamiseks ja enda turvalisuse tagamiseks paremaid oskusi.

Vaidlustatud haldusaktis on õigesti märgitud, et erinevatest relvadest laskmist saab proovida

teenust osutavate juriidiliste isikute juures (RelvS § 86). Selleks et kaebaja saaks harjutada

4(9)

3-23-76

olemasolevate relvadega jahipidamist, sportlaskmist või turvalisuse tagamist, ei ole vaja veel

ühte relva. Kaebaja on ka ise selgitanud, et olemasoleva relvaga on võimalik lasketiirus

harjutada ning sama relva võib olla võimalik parandada.

Kaebajal on turvalisuse tagamise otstarbel 21 relva. PPA küsis 29.11.2022, miks ei piisa juba

olemasolevatest relvadest turvalisuse tagamiseks. Kaebaja viitas vastuses õigusele vabale

eneseteostusele (PS § 19). Kaebaja hinnangul ei kujuta endast ohtu see, kui seaduslikul

relvaomanikul on mitu relva, samuti puudub õiguslik alus piirata relvade arvu. PPA leidis

vaidlustatud otsuses õigesti, et põhjendatud ei ole turvalisuse otstarbe lisamine relvale selleks,

et relva saaks säilitada, kui enam ei olda jahimees või sportlane. Sellisel relva otstarbe

lisamine on kunstlik. RelvS § 29 lg-d 1 ja 3 seovad jahitulirelva ja sporditulirelva soetamise

jahitunnistuse või laskespordiklubi liikmesusega. Turvalisuse otstarve ei ole mõeldud relvale

lisamiseks selleks, et kaebaja saaks jahirelva omada jätkuvalt ka siis, kui tal näiteks ei ole

enam jahitunnistust. Jahitunnistuse või laskespordiklubi liikmesuseta samade harrastuste

jätkamine ei ole seotud kaebaja enda või vara turvalisuse tagamisega. RelvS § 29 lg-test 1 ja 3

tulenevad piirangud tulirelvadega harrastustega tegelemisel ei ole PS-ga ilmses vastuolus,

vaid vastavad üldiselt suurema ühiskondlikku või kogukondliku (jahiseltsi või spordiklubi

poolse) kontrolli vajadusele relvaomaniku käitumise üle.

Kokkuvõttes ei riiva vaidlustatud otsus intensiivselt kaebaja õigust vabale eneseteostusele.

Kaebajal on juba olemas 21 relva eespool toodud kolmel otstarbel. Kaebaja ei ole ära

näidanud, et soetamisloa andmisest keeldumise tõttu jääks mõni neist eesmärkidest täitmata.

Pole eluliselt usutav, et kaebaja kasutaks korraga kõiki olemasolevaid relvi.

Kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et õigusabi kasutamine

haldusmenetluses oli vabatahtlik, mistõttu puudub kahju tekkimise ja vastustaja tegevuse

vahel põhjuslik seos (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16 ja 13.01.2016 otsus nr

3-3-1-76-15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. E.Q palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus

rahuldada.

Kaebaja jäi haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulamata. Kaebaja sai keeldumise

põhjendused teada alles vaidlustatud haldusaktist. Kaebaja väiteid ei ole haldusaktis sisuliselt

hinnatud. Haldusaktis ei ole viidatud õiguslikule alusele, mis annaks aluse keelduda kaebaja

taotletud soetamisloa andmisest. Selliseks õiguslikuks aluseks ei saa olla RelvS § 28.

PPA väljus soetamisloa kontrolliesemest. PPA-l tuli kontrollida RelvS §-s 28 toodud aluste

olemasolu ning taotluse ja taotleja vastavust RelvS §-s 35 nimetatud tingimustele.

Soetamisloa puhul on teatud eelnev kontroll relvaloa väljastamise menetluses juba tehtud.

Seega piisab soetamisloa saamiseks, kui taotleja näitab ära relva otstarbe ja põhistab seda.

Seda on kaebaja ka teinud. Relva vajaduse intensiivsuse hindamine väljub loa

kontrolliesemest. Halduskohus ei ole sisuliselt kontrollinud PPA hinnangute õigsust ja

puudub selgus, mis täpselt kaebajal soetamisloa saamiseks puudu jäi. Kohtu põhjendused ei

ole ratsionaalsed. Soetamisloa andmiseks on piisav, kui tuvastatakse mõne RelvS §-s 28

nimetatud aluse olemasolu. Selle sättega on riigisisesesse õigusesse üle võetud relvadirektiiv

ning sellest ei tulene mingeid täiendavaid mõjuvaid põhjusi, mida tuleks kaebajal relva

soetamise eeldusena ära näidata või PPA-l kontrollida. Vaidlustatud haldusakt ei ole

kaalutlusotsus, kuid kui käsitada seda sellisena, on see oluliste kaalumisvigadega. Selles

puuduvad mh põhjendused, milline oluline avalik huvi või kolmandate isikute õigused on

5(9)

3-23-76

kaalukamad kaebaja õigusest soetada veel üks tulirelv, et realiseerida õigust vabale

eneseteostusele.

Õigusabi kasutamise haldusmenetluses tingis PPA õigusvastane tegevus ja sellega seotud

kahju tuleb kaebajale hüvitada. Väide, et tegemist oli kaebaja vaba valikuga, on kohatu.

Eluvõõras on eeldada, et kaebaja oleks saanud PPA-lt asjakohast nõustamist. Kaebaja tegi

haldusmenetluses kulutusi õigusabile lootuses hoida ära veel kulukamat kohtuvaidlust.

8. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad 1–16, sest need on toimikus juba

olemas. Lisa 17 – PPA 27.12.2022 selgitused kaebaja esindajale – tuleb võtta asja juurde, sest

see on haldusmenetluse materjal, mis tuli vastustajal halduskohtu 12.01.2023 määruse

kohaselt esitada juba halduskohtus.

10. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et PPA jättis 02.01.2023 otsusega

õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse anda talle relvasoetamisluba. Kahjunõude jättis

halduskohus aga õigesti rahuldamata.

11. Piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba (RelvS §

32 lg 1). Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle

laskemoonaga (RelvS § 32 lg 2). Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis

vastab otstarbele, milleks relva taotletakse (RelvS § 32 lg 4). RelvS § 28 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata mh järgmisel otstarbel: 1) jahipidamiseks;

2) vastava spordialaga tegelemiseks; 3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS

§ 29 lg 2 kohaselt võib isik sporditulirelva soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on

vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. RelvS § 29 lg 3 sätestab, et isik võib

jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

12. Kaebaja õigus soetada ja omada relva on hõlmatud PS §-s 19 nimetatud õigusega vabale

eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu 18.06.2019 otsus nr 5-19-26, p 41).

13. Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36.

PPA ei ole vaidlustatud haldusaktis neile alustele tuginenud. Vastustaja tugines RelvS § 28 lg

1 p-dele 1, 2 ja 3, kuid neis punktides on sätestatud üksnes otstarbed, milleks füüsiline isik

võib relva soetada, omada ja vallata. RelvS § 28 lg 1 alusel tuleb vastustajal kontrollida, kas

taotletud relv sobib kasutamiseks otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda

taotluses märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Kui inimene

taotleb relva otstarbel, mis on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud, kuid PPA teeb kindlaks, et ta

soovib relva tegelikult kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil,

võib anda aluse keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9 (s.o kui on tuvastatud, et

soetamisloa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid).

14. RelvS-s ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks olla

(vt ka RelvS § 29 lg 11 ja § 25 lg 7, mille kohaselt juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise

eesmärgil soovitakse soetada enam kui kaheksa relva, lisandub relvaomanikule kohustus

hoida relvi relvahoidlas). Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus

rajanema seadusel (PS § 3 lg 1 esimene lause). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt.

6(9)

3-23-76

Seega ei saanud PPA keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et kaebajal on

RelvS § 28 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 nimetatud otstarvetel juba piisavalt palju relvi.

15. Relvadirektiivi art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel.

RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt

mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel

kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul,

lubamatul põhjusel, ei lähe talle relvaloa andmine direktiivi nõuetega vastuollu.

16. Taotluse (dtl 15) kohaselt soovis kaebaja soetada sileraudse püssi (06.12.2022 täpsustuse

kohaselt Beretta 1301, vt dtl 44–46) jahipidamise, spordialaga tegelemise ja turvalisuse

tagamise otstarbel. Vaidlustatud haldusaktis ei ole tuginetud asjaolule, et kõnealune tulirelv

põhimõtteliselt ei sobiks kasutamiseks taotluses märgitud kolmel otstarbel.

17. Kaebajal oli nii soetamisloa taotluse esitamise kui ka vaidlustatud haldusakti tegemise ajal

olemas kehtiv jahitunnistus. Kaebaja selgitas 06.12.2022, et ta on Jüri Jahimeeste Seltsi liige

ning käib jahil vastavalt võimalustele, kuid võtab osa enamusest jahtidest ja kütib kõiki

õigusaktidega lubatud ulukeid. Kaebaja märkis nii taotluses kui ka 06.12.2022 selgitustes, et

jahipiirkonnad ja ulukid on erinevad, mistõttu erinevateks jahiolukordadeks sobivad

omadustelt erinevad tulirelvad. Selliselt on kaebaja põhimõtteliselt vastanud vastustaja

29.11.2022 küsimustele („Samuti palun Teil selgitada relva vajadust jahipidamise vaates. Kui

tihti Te jahil käite? Millisesse jahiseltsi kuulute? Millistest jahtidest võtate osa? Milliseid

ulukeid Te kütite?; vt dtl 18). Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks kaebaja väited

ümber või seaks nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Asjakohane ei ole halduskohtu

etteheide, mille kohaselt pole usutav, et kaebaja käiks korraga jahil 20 relvaga. Kaebaja ei ole

seda väitnud ja tema selgitustest tuleneb pigem soov valida relv (või relvad), sõltuvalt

konkreetsest olukorrast (kus jaht toimub, millist ulukit jahitakse jne). Lisaks on kaebaja juba

taotluses selgitanud, et tal on küll olemas üks poolautomaatne sileraudne püss, kuid

jahiolukorras ei ole see enam töökindel. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus veenvaks

PPA etteheidet, et kaebaja pole selgitanud, miks ta soovib püssi soetamisluba jahipidamise

otstarbel. Kui PPA peab vajalikuks kaebaja väiteid põhjalikumalt kontrollida – mida tal on

uurimispõhimõttest tulenevalt võimalik soetamisloa menetluses teha – tuleb tal selleks ise

koguda täiendavaid tõendeid või selgitada kaebajale, milliseid konkreetseid täiendavaid

tõendeid tuleks esitada.

18. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on laskespordiklubi liige. Tal on Eesti Practical-

laskmise Ühingu laskesportase staatus, mis eeldab mh võistlustel osalemist (vt dtl 27–43).

Kaebaja laskesportlase staatust on PPA haldusmenetluses kontrollinud. Kaebaja esitas PPA-le

ka laskespordiklubi 28.05.2022 tõendi (dtl 17), mis kinnitab, et kaebaja on alates 2019. a-st

klubi liige ning on osalenud viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühel laskevõistlusel. Kaebaja

selgitas taotluses lisaks, et tegeleb regulaarselt laskmisoskuse arendamisega laskeinstruktori

juhendamisel ja on ka ise laskeinstruktor, mistõttu on kaebajale oluline omada

laskmiskogemust võimalikult erinevate tulirelvadega. PPA märkis 29.11.2022 päringus

järgmist: „Samuti selgitage ka täpsemalt uue soetatava relva vajadust laskespordiga

tegelemisel. Kui aktiivne laskesportlane Te olete? Millistel võistlustel Te olete tänavu

osalenud? Milliste relvadega ning kas ka sarnase relvaga, mida soovite soetada? Palun tooge

konkreetsed tõendid (viited võistlusprotokollidele või esitage need) selle kohta, et olete

võistlusel käinud.“. Kaebaja lisas 06.12.2022 vastuses viite Eestis korraldatavate

laskevõistluste kohta, kuid ei selgitanud, millistel konkreetsetel võistlustel ta on 2022. a-l

osalenud ja milliste relvadega. Samas selgitas ta, et tegeleb erinevates lasketiirudes oma

relvakäsitsemise ja laskmisoskuste arendamisega ning viimastel aastatel on ta kõige

tihedamalt kasutanud Taktikalise Laskmise Keskuse lasketiiru, mida saab vajadusel kinnitada

7(9)

3-23-76

Taktikalise Laskmise Keskus. Kaebaja märkis ka, et laskesportlaseks olemine ja laskespordi

harrastamine tähendabki tema jaoks peamiselt laskmise harrastamist, relvakäsitsemise oskuste

treenimist ja arendamist ning erinevat tüüpi ja marki tulirelvade katsetamist, et õppida

paremini tundma tulirelvi, olla turvaline tulirelvade kasutaja ja parem laskur reaalses

jahiolukorras või juhul, kui relva tuleb kasutada enese või vara kaitsmiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole need kaebaja selgitused RelvS regulatsiooni arvestades asjakohatud

selgitamaks, miks ta taotles soetamisluba mh laskespordiga tegelemise otstarbel. Kaebaja

vastab RelvS § 29 lg-s 2 sätestatud formaalsele tingimusele ning on põhistanud oma

laskespordiharrastust. Seadusest ei tulene, et laskespordiga tegelemise otstarve RelvS § 28 lg

1 p 2 mõistes peaks seisnema üksnes pidevalt laskespordivõistlustel osalemises (vrd ka RelvS

§ 28 lg 1 p 21). Asja uuel läbivaatamisel võib PPA vajadusel siiski koguda täiendavaid

tõendeid (nt nõuda kaebajalt tõendeid selle kohta, et tal on laskeinstruktori litsents (vt RelvS §

861) vms) või täiendavalt põhjendada, miks kaebajat ei saa lugeda laskespordiga tegelevaks

isikuks.

19. Kaebaja taotles soetamisluba ka turvalisuse tagamise otstarbel. Kaebaja ei põhjendanud

taotluses täpsemalt seda otstarvet. PPA küsis 29.11.2022 selle otstarbe kohta järgmist: „Palun

selgitada, miks ei piisa juba olemasolevatest relvadest turvalisuse tagamiseks? Mis väärtust

annab juurde 22. tulirelv turvalisuse tagamiseks? Kui jätta kõrvale relv, mille kohta selgitate,

et see ei ole tehniliselt korras, siis peale selle jääb veel 21 relva, miks nendest ei piisa? Tooge

konkreetseid näiteid või situatsioone, kus sellisel hulgal relvi on turvalisuse tagamiseks vaja.

PPA hinnangul ei ole lihtsalt usutav, et vajate veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks.“.

Küsimuste püstitusest nähtuvalt ei pidanud PPA usutavaks, et turvalisuse tagamise otstarbel

on kaebajal vaja nii palju tulirelvi. Nagu eespool märgitud, ei saanud PPA keelduda kaebaja

taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et kaebajal on RelvS § 28 lg 1 p-des 1–3 nimetatud

otstarvetel juba piisavalt palju relvi. Kohtumenetluses on PPA kahtluse alla seadnud, kas relv,

mida kaebaja soovib soetada, üldse sobib kaitseotstarbeks. Seda, nagu ka muid olulisi

asjaolusid tuleb PPA-l kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel täiendavalt kontrollida, arvestades

mh kaebaja kohtumenetluses esitatud vastuväiteid.

20. Kuna ainuüksi eespool toodud põhjustel tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, puudub

vajadus hinnata kaebaja muid väiteid.

21. Kaebaja haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks ei ole alust, sest nende

kulude tekkimine ei olnud vältimatu (vrd Riigikohtu 06.06.2023 otsus nr 5-22-15, p 50).

Seega jättis halduskohus kahjunõude õigesti rahuldamata. Puudub vajadus korrata selles osas

halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

22. Eelneva põhjal tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada

osaliselt, s.o tühistamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab PPA 02.01.2023 otsuse ning

kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kahjunõude osas jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

23. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1).

Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks

on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja

mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

24. PPA ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente, mistõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud haldus- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.

8(9)

3-23-76

25. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 49,57 eurot ja ringkonnakohtus samuti

49,57 eurot. Kaebaja õigusabikulud halduskohtus olid 6158,60 eurot (sh käibemaks) ja

ringkonnakohtus 6919,01 eurot (sh käibemaks), mille kohta on esitatud arved (dtl 78 jj, 326

jj). Lõivukulu on mõlemas kohtuastmes vajalik. Õigusabikulud saab lugeda vajalikuks ja

põhjendatuks osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest mahukama ega keerukama haldusasjaga

ning asjas ei toimunud ka kohtuistungit. Kaebaja menetlusdokumendid sisaldavad kordusi ja

pikki arutlusi, mis ei puuduta konkreetset kohtuvaidlust. Arvestades eeltoodut loeb

ringkonnakohus põhjendatud õigusabikuludeks halduskohtus 4000 eurot ja ringkonnakohtus

3000 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 7000 eurot. Kuna põhiline vaidlus on käinud PPA

02.01.2023 otsuse õiguspärasuse (s.o tühistamis- ja kohustamisnõude põhjendatuse) üle,

hindab ringkonnakohus kaebuse rahuldamise proportsiooniks 70%. Eelneva põhjal tuleb

vastustajalt kaebaja õigusabikulude katteks välja mõista 2800 + 2100 = 4900 eurot (sh

käibemaks). Sellele lisandub tühistamis- ja kohustamisnõudega seotud riigilõiv 20 + 20 = 40

eurot. Seda ületavas osas on riigilõiv seotud kahjunõudega, mis jääb kaebaja enda kanda.

26. Kaebaja taotlusel ja tema õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kohtuotsuses ei ole välja toodud kaebaja isikukoodi,

aadressi, relvaloa ja jahitunnistuse numbreid jms asjaolusid, millele kaebaja on kohtulahendi

avaldamise piiramise taotluses viidanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)