3-24-2551/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2551

Haldusasi

STADEKOR OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

02.09.2024 otsuse nr 168-24/282531 ning Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse 23.08.2024 korralduse nr T-24-1/24/103

„Riigihanke “Liikuri tn 68 rajatise kasutusse andmine

parkimisteenuse korraldamiseks” osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – STADEKOR OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots

Vastustaja (hankija) – Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), volitatud esindaja Kristina Brandt-Kure

Kolmas isik – Mikroparkla OÜ, seaduslik esindaja Nikita

Volkotrub

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta STADEKOR OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.10.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi hankija) avaldas 22.07.2024 riigihangete

registris riigihanke „Liikuri tn 68 rajatise kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“

(viitenumber 282531; edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihanke eesmärgiks on anda tasu eest

kasutusse Liikuri tn 68 kinnisasja osa avaliku tasulise parkimisteenuse osutamiseks koos tasu

saamise õigusega. Riigihange viidi läbi lihthankemenetlusena ning selle tulemusel sõlmitava

hankelepingu liik on kontsessioonileping.

2. Hankija 23.08.2024 korraldusega nr T-24-1/24/103 (edaspidi 23.08.2024 otsus) otsustati:



jätta kõrvaldamata lihthankemenetlusest Mikroparkla OÜ, Osaühing EUROPARK

ESTONIA ja STADEKOR OÜ;



kvalifitseerida pakkuja Mikroparkla OÜ ja Osaühing EUROPARK ESTONIA;



jätta kvalifitseerimata STADEKOR OÜ;



tunnistada Mikroparkla OÜ ja Osaühing EUROPARK ESTONIA pakkumused

vastavaks;



tunnistada edukaks Mikroparkla OÜ pakkumus.

3. STADEKOR OÜ esitas 30.08.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse hankija 23.08.2024 otsuse tühistamiseks osas, milles ta jäeti kvalifitseerimata.

4. VAKO 02.09.2024 otsusega nr 168-24/282531 (edaspidi VAKO otsus) jäeti vaidlustus läbi

vaatamata ning tagastati. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:



vaidlustus on esitatud ühe päevase hilinemisega, st vaidlustus oleks pidanud laekuma

hiljemalt 29.08.2024;



ehkki hankija eksitas vaidlustajat vaidlustamisviite tähtajaga, siis ei saa VAKO

kaebetähtaega ennistada, kuna riigihangete seaduse (edaspidi RHS) regulatsioon

vaidlustamistähtaegade osas on imperatiivne (RHS § 189; Tallinna Ringkonnakohtu

määrus 3-18-1008, punkt 15).



tähtaja ennistamise võimalus on kohtul ning VAKO-le teadaolevalt on kohus sarnastel

asjaoludel ka asja sisuliselt menetlenud (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas 3-

22-49).

5. STADEKOR OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 10.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

nõuetes tühistada VAKO 02.09.2024 otsus ning hankija 23.08.2024 otsus, millega jäeti

STADEKOR OÜ kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks Mikroparkla OÜ pakkumus.

6. Halduskohus leidis 11.09.2024 määruses, et ehkki kaebaja esitas VAKO-le vaidlustuse

hilinemisega, siis on kaebuse menetlemine halduskohtus lubatav, kuna vaidlustuse esitamise

tähtaja rikkumise tingis vale vaidlustamisviide. Kohus märkis määruses, et hankija viis

riigihanke läbi lihtmenetluses, mille puhul on vaidlustamise tähtaeg 3 tööpäeva, kuid hankija oli

otsuses märkinud vaidlustamise tähtajaks 10 päeva. Kaebaja pöördus VAKO-sse hankija otsuses

märgitud tähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht

7.1. RHS § 3 punkt 1 kohustab hankijat tegustema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt,

kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Hankija rikkus seda kohustust, mistõttu on otsus jätta

kaebaja kvalifitseerimata õigusvastane. Hankija oleks pidanud arvestama kaebaja esitatud

lepingut. Riigihanke alusdokumendi punkti 4.2 kohaselt pidi kaebaja kvalifitseerimistingimuste

täitmiseks ära näitama, et ta on täitnud vähemalt ühe parkimisteenuse korraldamise lepingu, kus

on vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta. Kaebaja esitas lepingu, mis vastab riigihanke

alusdokumentide punktile 4.2, kuid hankija jättis selle arvestamata, kuna ta ei suutnud

väidetavalt tuvastada, mitu autot selles parklas parkida saab. Hankija ei küsinud kaebajalt, mitu

parkimiskohta parklas on, ega küsinud selle tõendamiseks ka dokumente. Hankija 16.08.2024

küsimusest ei saanud mõista, et hankija soovis, et kaebaja selgitaks talle riigihanke

2 (9)

alusdokumentide punktis 4.6 sätestatud 5 päevase tähtaja jooksul, et referentsobjektiks olevas

parklas on minimaalselt 50 B-kategooria parkimiskohta. Kaebaja ei teadnud, et selline küsimus

võiks hankijal isegi tõusetuda. Samuti ei esitanud hankija kaebajale küsimust parkla tähistuse

kohta. Hankija ei olnud seadnud tingimust, kuidas parkimiskohad tähistatud peaksid olema ning

kaebaja ei nõustu hankija väitega, et pakkujal peab varasem kogemus olema sellisel objektil,

mille märgistus võimaldab juba parklasse sisenedes koheselt mõista, kuhu pargitakse B-

kategooria sõidukid. Ka hankija väited selle kohta, et reeglina parklad joonitakse, ei ole kaebaja

kvalifitseerimise seisukohalt asjakohased. Ühtegi sellist tingimust hankija referentsobjekti osas

seadnud ei olnud.

7.2. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et hankija teostas hankepassis märgitud parklas

paikvaatluse. Kuna hankija ei näinud parkimiskohtade tähistusi, siis ei saanud hankija ka

väidetavalt välja selgitada, kas parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Kaebaja on

seisukohal, et arvestades, et kuna ühe auto parkimispind on 6,12m2, on ilmselge, et 5400m2

mahub üle 50 parkimiskoha ning hankija põhjendused ei ole eluliselt usutavad. Hankija ei

esitanud paikvaatlust teostades küsimusi kaebaja esindajale. Seega, ei saanud hankija ka

kaebajat kvalifitseerimata jätta. Kui hankija oleks sellise küsimuse kaebajale esitanud, siis oleks

kaebaja saanud hankijale ka vastata, et neid on üle 200. Lisaks oleks ta saanud hankijale esitada

fotod Kroodi 8 kinnistul asuvate B-kategooria parkimiskohtade kohta ning tõendid selle kohta,

et parkimiskohtade tähistus on juba aastast 2013.

7.3. Hankija ei saa põhjendusi kohtumenetluses täiendada. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata, kuna

B-kategooria parkimiskohad ei olnud tähistatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt, mitte

põhjusel, et leping on fiktiivne. Muid põhjuseid hankija välja ei toonud. Kaebaja opereerib

parklat alates 01.06.2021 ning parklas on ka B-kategooria sõidukite parkimiskohtade märgistus

olemas. Et B-kategooria parkimiskohale pargivad ka C-kategooria sõidukid (mis on suuremad),

ei muuda kuidagi parklasse mahtuvate B-kategooria autode arvu. Kaebajal ei olnud vajadust

fiktiivse lepingu sõlmimiseks, kuna varasema kogemuse puudumisel oleks tal olnud võimalik

tugineda ka teise isiku vahenditele RHS § 103 alusel, kuna hankija ei olnud seda võimalust

piiranud.

7.4. Kolmanda isiku väide, et kaebaja ei tegele Kroodi tn 8 parklateenuse osutamisega, on väär.

Kaebaja tegeleb kinnistul parklateenuse osutamisega kinnistu omanikuga paralleelselt. See

asjaolu nähtub ka parkla omaniku kinnitusest. Kolmas isik sellega „tõendeid kogudes“ ei

arvestanud. Seega on kolmanda isiku väidetavad tõendid käesoleva vaidluse lahendamisel

asjakohatud, kuivõrd ei lükka ümber fakti, et Kroodi 8 kinnistul opereerib ka kaebaja, kelle

hallata on enam kui 50 parkimiskohta. Kaebaja ei pea vajalikuks kolmanda isiku fabritseeritud

fotosid ja videoid kommenteerida ja ümber lükata.

8. Vastustaja (hankija) seisukoht

8.1. Kaebajat ei jäetud kvalifitseerimata põhjusel, et vastustaja arvates ei olnud Kroodi tn 8

parkimisplatsil asuvad B-kategooria parkimiskohad tähistatud kvalifitseerimistingimuste

kohaselt. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata kahel põhjusel – parkimiskohad olid tähistamata ja

parkimiskohtade arvu ei olnud võimalik kindlaks teha. Kaebaja esitas hankijale hankepassis

kvalifikatsiooni tõendamiseks järgmise vastuse: „Anniston AS - Stadekor OÜ vaheline kinnistu

5400 m2 (parkla) rendileping parkimisteenuse osutamiseks. Aadress Kroodi 8, Maardu linn.“.

Hankija teostas paikvaatluse viidatud asukohas ning selle tulemusel selgus, et opereeritavad

kohad ei ole tähistatud ja tuvastada ei saa, kas parklas on vähemalt 50 B-kategooria

parkimiskohta. Vastustaja küsis kaebajalt ka selgitusi, kuidas on 50 B-kategooria sõiduki

parkimine Krooni 8 kinnistul korraldatud ning pakkuja vastas sellele, et: „Kroodi 8 autoparklat

kasutavad sōiduautod ja osaliselt rekkaautojuhid, kes pargivad oma B kategooria sõiduautod ja

3 (9)

reisist tagasitulekul mõnipäev seisab tema veok“. Kaebaja vastusest ei selgunud, kas

parkimiskohad on tähistatud vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud nõudele. Kuna

kaebaja ei tõendanud selgitustes, et pakkumuses viidatud referentsleping vastab

alusdokumentide punkti 4.2 ja hanketeate tingimustele, siis tegi vastustaja Kroodi tn 8 kinnistu

paikvaatuse. Kaebaja väidab, et parkimiskohad olid tol hetkel tõenäoliselt osaliselt täitunud ja

parkimiskohti tähistavad märgid on üsna maa lähedal, mistõttu vastustaja esindaja neid

märgistusi niivõrd kaugelt seistes autode tagant ei silmanud. Arvestades kaebuses ja selle

täienduses tõenditena esitatud fotosid ja videoid, leiab vastustaja, et isegi kui ta oleks

parkimiskohtade tähistusi näinud, siis esitatud parkimiskohtade tähistusest ei ole võimalik

tuvastada, mida sellega märgistatakse (kas tegemist on üldse parkimiskohaga või näiteks

suunasildiga) ja kas tegemist on B-kategooria sõiduauto parkimiskohaga või näiteks veosõiduki,

jalgratta või A-kategooria sõiduki parkimiskohaga. Seega kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli

õiguspärane.

8.2. Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks pidi referentslepingu parklas olema täidetud kaks

tingimust. Esiteks pidid B-kategooria parkimiskohad olema märgistatud ja teiseks pidi parklas

olema vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta. Mõlemale tingimusele vastamist ei ole kaebaja

suutnud tõendada. Kinnistu suurus ei tähenda, et seal on tähistatult 50 B-kategooria sõiduki

parkimiskohta.

8.3. Kuigi hankija ei ole seadnud parkimiskohtade märgistusele nõudeid, siis peab märgistus

võimaldama parklasse sisenedes mõista, kuhu B-kategooria sõidukid pargitakse. 15.08.2024

teostatud paikvaatuse piltidelt nähtub, et parkimiskohtade tähistused ei olnud kõrvalseisjale

nähtavad ning sellega nõustub ka kaebaja, märkides vaidlustuses, et vastustaja ei näinud

parkimiskohtade tähistusi, mistõttu ei saanud vastustaja välja selgitada, kas parkimiskohtade arv

kokku on vähemalt 50. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva parklaoperaatori puhul ei ole

parkimiskohtade märgistamata jätmine tavapärane praktika. Reeglina parklad joonitakse, kuna

joonimata parklasse pargitakse sisetunde järgi ja liiga suurte vahedega, mis omakorda tähendab,

et parklasse mahub vähem sõidukeid ning vähendab parkimistulu. Lisaks tagab parkla märgistus

sujuva parkimiskohale sõitmise ja autode ning jalakäijate ohutuse.

8.4. Väide, et parklas on üle 200 parkimiskoha, on paljasõnaline ning kaebaja ei ole tõendanud

50 B-kategooria sõiduki parkimiskoha olemasolu parklas. Kaebuses esitatud fotodelt

parkimiskoha nr 55 tähistusest ei ole võimalik tuvastada, mida sellega märgistatakse ja kas

tegemist on üldse parkimiskohaga. Samuti ei ole selge, kas tegemist on B-kategooria

parkimiskohaga. Kuna kaebaja vastuse kohaselt pargivad Kroodi 8 parklas ka rekkad (N2 ja N3

kategooria sõidukid), võib esitatud foto puhul tegemist olla ka hoopis N2 ja N3 kategooria

sõiduki parkimiskohaga. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kuna ühe auto parkimispind on

6,12m2, siis on ilmselge, et 5400m2 kinnistule mahub üle 50 parkimiskoha. Vastustaja hinnangul

ei ole võimalik B-kategooria parkimiskohtade arvu kinnistu suuruse järgi hinnata, kuna

parkimiskohtade märgistuste puudumisel ei ole selge, kas kinnistut kasutatakse B-kategooria

sõiduautode parkimisplatsina, suuremate autode parkimisplatsina või hoopis muuks otstarbeks

(näiteks päikesepaneelide paigaldamiseks).

8.5. Välistada ei saa, et hankijale esitatud leping võib olla fiktiivne. Kaebaja rõhutab kaebuse

punktis 19, et selgitusi küsiti isikult, kes ei olnud kaebaja esindaja. Kui parklatöötaja, kes

väljastab parkimiskviitungeid ja korraldab krundil parkimist, ei ole kaebaja töötaja ja kaebajal

puudub temaga igasugune õiguslik suhe, siis ei ole kaebaja ka tegelikult nõuetekohast lepingut

täitnud. Kui kaebaja ei ole lepingut täitnud, siis ei vasta tema kvalifikatsioon hankes esitatud

nõuetele ning tema kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane.

9. Kolmanda isiku seisukoht

4 (9)

9.1. Hankija otsus, jätta kaebaja kvalifitseerimata ja tunnistada edukaks kolmanda isiku

pakkumus, on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Majandusaasta aruannete

kohaselt ei ole kaebaja kunagi tegelenud parkimisteenuse korraldamise ja osutamisega, kuid

riigihankes kvalifitseerimistingimuse täitmiseks pidi pakkuja esitama vähemalt ühe

parkimisteenuse korraldamise lepingu, kus on vähemalt 50 B-kategooria parkimiskohta.

9.2. Kaebaja väide, et ta oleks võinud esitada hankijale tõendeid, ei ole asjakohane, kuna

kaebaja registreeriti alles 2020. aastal, mistõttu ei saa kaebaja tõendada, et parkimiskohad olid

tähistatud juba 2013. aastal. Samuti ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et ta korraldab Kroodi tn

8 parkimisteenust paralleelselt kinnistu omanikuga. Kaebaja ei ole kolmanda isiku esitatud

tõendeid ümber lükanud.

9.3. Kolmandale isikule teadaolevalt tegeleb Maardus Kroodi 8 kinnistul parkimisteenuse

korraldamise ja osutamisega kinnistu omanik Aktsiaselts ANNISTON, mitte kaebaja. Seda

kinnitab ka kolmandale isikule 13.09.2024 väljastatud parkimiskviitung ning ka parkimisalal

tehtud videod. B-kategooria sõidukeid ei saa parkida kogu kinnistul, vaid üksnes piiratud

ulatuses. Muus osas kasutatakse ala veokite parkimiseks. Maksimaalselt saab parkida 20

sõidukit.

9.4. Rendileping on fiktiivne ning sõlmitud eesmärgiga eksitada hankijat ja kohut. Seda kinnitas

ka Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja. Nimelt palus kolmanda isiku esindaja selgitusi

parkimisteenuse korraldajalt parklas asuva sildi kohta, kuna sellel kajastatud parkimistasu

kuumaksumus on rohkem kui 2 korda odavam, kui palus tasuda Aktsiaseltsile ANNISTON

esindaja (41,48 eurot kuus). Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja viitas sellele, et silt teabega

„Tasuline autoparkla, Kroodi tn 8, 20 eurot / kuu, Telefon: +372 529 2920, Vastutav isik:

V.Ladõnski“ on paigaldatud kinnistul aadressil Kroodi 8, Maardu rajatud parklasse pettuse

eesmärgil ja on fiktiivne. Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja kinnitas, et kinnistul aadressil

Kroodi 8, Maardu parkimisteenuse korraldamise ja osutamisega tegeleb kinnistu omanik

Aktsiaselts ANNISTON.

9.5. Kaebusele lisatud fotod parkimiskohtadest 5 ja 55 ei tõenda midagi, kuna nendel

parkimiskohtadel opereerib Aktisaselts ANNISTON. Seega tuleb need tõendid jätta

tähelepanuta.

9.6. Kaebajal on seisuga 10.09.2024 maksuvõlg. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja

vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need, mis on

nimetatud RHS-s. Valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses

esitatule. Valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on hankija kohustus,

mitte õigus. Hankelepingu sõlmimine sellise pakkujaga on keelatud (vt RKHKo nr 3-3-1-7-17).

RHS § 95 lg 1 punkt 4 alusel ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg

maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema

asukohariigi õigusaktide kohaselt. RHS § 95 lg 1 punkt 4 rakendub ka lihthankemenetlusele

(RHS § 125 lg 7). Seega oleks hankija pidanud kõrvaldama hankemenetlusest kaebaja RHS § 95

lg 1 p 4 alusel ja ei tohtinud sõlmida temaga hankelepingut.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldama, kuna hankija jättis õiguspäraselt kaebaja

kvalifitseerimata. Kohus nõustub, et isegi kui kaebaja parklas on parkimiskohad märgistatud,

5 (9)

siis ei ole võimalik tuvastada, millist liiki parkimiskohaga (B-kategooria, C-kategooria vms) on

tegemist. Kohustus tõendada enda vastavust kvalifitseerimistingimustele on kaebajal, mitte

vastustajal ning RHS-ist ega ka riigihanke alusdokumentidest ei tulene, et hankija on kohustatud

astuma kvalifikatsiooni kontrollimiseks kaebajaga dialoogi.

11. Kvalifitseerimistingimus, mille täitmise üle vaidlus käib, on riigihanke alusdokumentides

sõnastatud punktis 4.2.1. ning see on järgmine:

„Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt 1

tasuline parkimisteenuse korraldamise leping, milles opereeritavate tähistatud B-kategooria

parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50. Pakkujal tuleb esitada hankepassis riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud tasulise parkimisteenuse korraldamise lepingute

nimekiri. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud, milles opereeritavate B-kategooria

parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50, nimetada parklate nimetused, lepingu kuupäevad,

opereeritavate parkimiskohtade arvud, info teiste lepingupoolte kohta (tellija esindaja

kontaktandmed, mh telefon, e-posti aadress) ja riigihanke korral näidata viitenumbrid (RHS §

101 lg 1 p 2).“. Seega kvalifitseerimiseks peab pakkujal olema täidetud vähemalt 1 tasuline

parkimisteenuse korraldamise leping, kus peab olema tähistatud vähemalt 50 B-kategooria

sõiduki parkimiskohta. Võttes aluseks kvalifitseerimistingimuse sõnastuse, siis ei piisa kohtu

hinnangul sellest, et kaebaja kasutuses on piisavalt suur kinnisasi, kus võiks vabalt parkida 50

B-kategooria sõidukit või et parklat mingil ajahetkel kasutab parkimiseks 50 B-kategooria

sõidukit. Kvalifitseerimistingimusest lähtuvalt on oluline, et parklas peab olema 50 tähistatud B-

kategooria sõiduki parkimiskohta. Seega vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kaebaja

parkimisteenuse osutamine Kroodi tn 8, Maardus sellele tingimusele vastab ning milline info oli

vastustajal otsuse tegemise ajal olemas. Nimelt on hankemenetluses tehtav otsustus pakkuja

kvalifitseerimise kohta hindamisotsus, mille õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja

seisuga, ehk teisisõnu vaidlustatud otsust tuleb hinnata selle aja ja tõendite valguses, mis

hankijal otsuse tegemiseks olemas olid (HKMS § 158 lg 2).

12. Vaidlustatud otsuse kohaselt jättis hankija kaebaja kvalifitseerimata1, kuna:



hankepassis ei ole esitatud andmeid tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arvu kohta;



15.08.2024 toimunud paikvaatluse tulemusel ilmnes, et B-kategooria parkimiskohad ei

olnud tähistatud, mistõttu ei olnud võimalik välja selgitada parkimiskohtade arvu;



vastuseks hankija küsimusele ei saanud hankija pakkujalt ühtset vastust ega tõendeid 50

tähistatud B-kategooria parkimiskoha osas ning seega lepingut arvesse võtta ei saa.

13. Seoses kvalifitseerimistingimuse täitmisega märkis kaebaja hankepassis järgmist: „Anniston

AS - Stadekor OÜ vaheline kinnistu 5400 m2 (parkla) rendileping parkimisteenuse osutamiseks.

Aadress Kroodi 8, Maardu linn.“ 2. Hankijale esitatud lepingus3 ei ole parkimiskohtade arvu

märgitud, sh ei ole lepingul ühtegi lisa. Seega on õige vastustaja väide, et hankepassis ei ole

esitatud andmeid tähistatud B-kategooria parkimiskohtade arvu kohta. Ehkki pakkumusele oli

lisatud maksekorraldus „Autoparkla juulikuu 104 auto parkimise raha“, siis ei nõustu kohus, et

sellise maksekorraldusega on võimalik tõendada parkimiskorralduse vastavust riigihanke

alusdokumentide punktile 4.2.1. Kuna kaebaja ei esitanud koos pakkumusega tõendeid, et ta

vastab riigihanke alusdokumentide punktile 4.2.1, siis teostas hankija 15.08.2024 Kroodi tn 8

kinnistul paikvaatluse. Kaebaja ei väida, et paikvaatlus oleks toimunud mitte tema kasutuses

oleval maa-alal, vaid kaebaja sõnul ei olnud paikvaatlusel vastuseid andnud isik nende esindaja.

Paikvaatluse kohta esitati kohtule fotod4 ning ehkki nendel nähtub B-kategooria ja C-kategooria

sõidukite parkimine, siis ei nähtu nendelt parkimiskohtade tähistust.

1 Digitoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 9–11.

2 Dtl 51.

3 Dtl 25–

4 Dtl 214–219.

6 (9)

14. Paikvaatluse järgselt esitas vastustaja 16.08.2024 kaebajale järgmise küsimuse:

„Teema: Kroodi 8, Maardu linn parkla korralduse täpsustamine

Tekst: Palun selgitage kuidas on korraldatud 50 B kategooria sõiduki parkimine Kroodi 8

krundil vastavalt lihthankemenetluse alusdokumendi punktile 4.2. ja hanketeatele.“5.

Kaebaja vastas küsimusele, et „Kroodi 8 autoparklat kasutavad sõiduautod ja osaliselt

rekkaautojuhid, kes pargivad oma B kategooria sõiduautod ja reisist tagasitulekul mõnipäev

seisab tema veok.“.

15. Paikvaatluse järgselt kaebajale täiendava küsimuse esitamisega täitis hankija temale RHS

§-st 98 tuleneva kontrollikohustuse ning kuna kaebaja ei esitanud hankijale tähtaegselt

kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke tõendeid ning hankija sai kasutada üksnes tema

kasutuses olnud tõendeid, siis oli hankijal õigus jätta kaebaja kvalifitseerimata (RHS § 98 lg 4).

RHS ega riigihanke alusdokumendid ei kohusta hankijat esitama kaebajale ühe asjaolu kohta

küsimusi korduvalt. Kuna hankija palus kaebajal konkreetselt selgitada, kuidas on 50 B-

kategooria sõiduki parkimine Kroodi 8 krundil vastavalt lihthankemenetluse alusdokumendi

punktile 4.2. ja hanketeatele, siis on ilmne, et kaebaja vastus sellele küsimusele vastust ei anna.

16. Kohtumenetluses heidab kaebaja hankijale ette, et 16.08.2024 esitatud küsimus ei

võimaldanud mõista, et hankijal on küsimus selle kohta, kas selles mitmetuhande ruutmeetri

suuruses parklas on vähemalt 50 sõiduautode parkimiskohta. Kohus märgib, et seda hankija ei

küsinud ja seda ei pidanudki hankija küsima. Hankija küsis üheselt, et kaebaja selgitaks, kas ja

kuidas on pakkumuses esitatud lepingu alusel parkimisteenuse osutamisel täidetud riigihanke

algusdokumentide punktis 4.2.1 toodud nõue ehk mh tähistatud parkimiskohtade olemasolu.

Kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et kui hankija oleks sõnastanud küsimuse

konkreetsemalt, siis oleks ta saanud hankijale ka vastata, et neid on üle 200, ta oleks saanud

esitada fotod ning tõendid selle kohta, et parkimiskohtade tähistus on juba aastast 2013. Kohtule

jääb arusaamatuks, mis takistas sel viisil kaebajal vastustajale vastamist. Nagu kohus enne

märkis, siis hankijale esitatud lepingus parkimiskohtade arvu välja toodud ei olnud, mistõttu ei

nõustu kohus kaebajaga, et talle võis olla üllatuslik, et hankijal tekkis küsimus tähistatud B-

kategooria sõidukite parkimiskohtadest ning nende arvust. Jääb arusaamatuks, millisele

pakkumuses esitatud infole tuginedes oleks kaebaja hinnangul pidanud kaebaja

kvalifitseerimistingimusele vastavaks lugemisel tuginema. See, kuidas ja mil viisil pakkuja

hankija küsimustele vastab, on pakkuja enda kontrolli all ning seda vastutust ei saa hankijale

asetada.

17. Kohtu hinnangul ei tõenda 2013. aastal väidetav parkimiskohtade tähistamine, et need

tähised olid kõik olemas ka enam kui 10 aastat hiljem. Ka Aktsiaseltsi ANNISTON esindaja

märgib, et kaebaja väidetavas kasutuses olev plats on osaliselt asfalteerimata, mistõttu ei ole

parklakohtade joonimist toimunud. Seega nähtub Aktsiaseltsi ANNISTON kirjast, et vähemalt

osaliselt möönab ka kinnisasja omanik, et parkimiskohtade tähistus on puudulik, ehkki nende

sõnul on märgistatud enam kui 50 B-kategooria parkimiskohta. Tegelikke tõendeid selle kohta

esitatud ei ole, kuna kohtule esitatud parkimiskohtade skeemi kohaselt on vähemalt osa

parkimiskohti joonistatud päikesepargi kohale ning osadel kohtadel pargivad raskeveokid.

18. Ent isegi kui 2013. aastal parkimiskohti võidi tähistada, siis on nõuded parkimiskohtade

suurusele olnud ajas muutuvad6. Riigihanke alusdokumentide kohaselt peab pakkuja juhinduma

järgmistest õigusaktidest: võlaõigusseadus, liiklusseadus, jäätmeseadus, Tallinna Linnavolikogu

09.03.2023 nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr

6 „Heakorraeeskiri“ ja järgmistest standarditest: Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS

5 Dtl 12 ja 286

6 On üldteada, et kuni 2016. aastal kehtima hakanud standardini oli normaalne parkimiskoha laius 2,5 meetrit ning

alates 2016. aastast on selleks 2,6 meetrit.

7 (9)

613:2023, Linnatänavad EVS 843:2016. Liiklusseaduse kohaselt on parkla sõidukite

parkimiseks ette nähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille

moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad (§ 2 punkt 50). Kuigi kohus nõustub, et

hankija ei ole hankes parkimiskohtade tähistamisele eraldi nõudeid kehtestanud, st lubatud on

igasugune tähistus, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et tähistamine peab olema selline, et see

peab olema parklasse sisenemisel märgatav ning selle vahendusel parkimiskoht sõidukijuhtidele

mõistlikult leitav igal ajahetkel ning aastaajal. Parkimiskoha tähistamise eesmärk on piiritleda

konkreetse parkimiskoha asukoht ning liik. Sel põhjusel ei nõustu kohus kaebajaga, et

parkimiskoha tähistamiseks piisab pelgalt muru sisse kasvanud või maas vedelevatest

roostetanud parkimistähistest, mis parkijatele ei ole nähtavad ning mille alusel ei ole võimalik

üheselt hinnata, mis liiki parkimiskohaga on tegemist.

19. Kuna hankijal oli eriline huvi just B-kategooria sõidukite parkimiskohtade osas, siis ei

nõustu kohus kaebaja loogikaga, et kuna B-kategooria sõidukid võivad parkida ka C-kategooria

sõidukite kohal või C-kategooria sõidukid B-kategooria sõidukite parkimiskohtadel, siis tuleks

vastustajal põhimõtteliselt iga parkimiskoht lugeda kvalifitseerimistingimusele vastavaks.

Kvalifitseerimistingimusele vastamiseks pidi parklas olema minimaalselt 50 tähistatud B-

kategooria sõiduki parkimiskohta. Kaebaja esitas kohtule fotod tähistest ning need ei võimalda

hinnata, kas konkreetne parkimiskoht on mõeldud B-kategooria sõidukile või mõne muu

kategooria (nt C-kategooria) sõidukile. Vaidlust ei ole, et parklas, mida kaebaja väidetavalt

opereerib, pargivad nii B-kategooria kui ka C-kategooria sõidukid.

20. Kaebaja väitel on ühe B-kategooria sõiduki parkimiskoha suurus 6,12 m2. Kohtule jääb

arusaamatuks, millel kaebaja arvutus põhineb, kuivõrd riigihankes viidatud standardi

Linnatänavad EVS 843:2016 kohaselt on B-kategooria sõiduki minimaalne parkimiskoha

suurus 13 m2 (parkimiskoha laius 2,6 m ning pikkus 5 m7). St parkimiskoha suurus on ca 2

korda suurem kaebaja enda arvestuslikust parkimiskoha suurusest. Lisaks märgib kohus, et jääb

arusaamatuks, kuidas kaebaja väidetud 6,12m2 suurusele parkimiskohale saab parkida

samaaegselt C-kategooria sõiduk (piltidelt nähtuvad sadulautorong ehk sadulveok), mille

parkimiskoha arvestuslik suurus on 70 m2 (parkimiskoha laius 4 m ning pikkus 17,5 m). Kohus

möönab, et C-kategooria parkimiskohale B-kategooria sõiduki parkimine on mõeldav, kuid

hankija ei määranud kvalifitseerimistingimuseks, et parklas peaks olema 50 C-kategooria

parkimiskohta, kuhu võivad parkida ka B-kategooria sõidukid.

21. Kohtumenetluses esitatud parkimiskohtade skeemi ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks,

kuna tõend tekkis alles kohtumenetluse kestel8. Lisaks ei tõenda see kuidagi seda, et tegemist

oleks B-kategooria sõidukite parkimiskohtadega. Kolmas isik asetas kaebaja esitatud joonise

maa-ameti kaardile9 ning sellest saab teha järelduse, et osa parkimiskohtadel asub päikesepark

ning osadel väidetavatel B-kategooria sõidukite parkimiskohtadel pargivad raskeveokid.

Kaebaja ei väida, et kolmas isik oleks joonise asetanud maa-ameti kaardil valele kohale. Ehkki

kohtu hinnangul on parkimiskohtade skeem koostatud kohtule, kuna vastasel juhul oleks olnud

loogiline, et kaebaja esitab selle koos pakkumusega või siis hiljemalt vaidlustusmenetluses või

kohtule kaebust esitades, siis isegi kui sellega arvestada, näitab see muu hulgas ka seda, et

kaebaja kasutusel oleval alal 50 B-kategooria sõiduki parkimiskoha olemasolu ei ole tõenäoline.

Nimelt, kuna kaebaja hinnangul on parkimiskoha suuruseks 6,12 m2, kuid tegelik on sellest 2

korda suurem, siis järelikult 50 parkimiskoha asemel mahutab parkla 30 parkimiskohta. Lisaks

jäävad parkimiskohad 38–41 ja 43–47 päikesepargi sisse. Ka kaebaja esitatud maksekorraldused

ei tõenda kuidagi seda, et Kroodi 8 kinnisasjal oleks 50 tähistatud B-kategooria sõiduki

parkimiskohta.

7 Vt ka https://parkimisjoon.ee/et/teenused/parklate-joonimine/parkimiskoha-laius-ja-liiklusonnetused

8 Dtl 245.

9 Dtl 274.

8 (9)

22. Kaebaja on püüdnud luua erinevaid konstruktsioone, miks hankijal ei õnnestunud

parkimiskohtade tähiseid märgata, kuid kohus ei pea neid põhjendusi usutavateks. Näiteks

märkis kaebaja, et nad korraldavad ja osutavad Kroodi 8 kinnisasjal Aktsiaseltsiga ANNISTON

paralleelselt parkimisteenust ning isik, kes vastustajaga suhtles, ei olnud kaebaja töötaja. Kohus

ei pea seda usutavaks. Esiteks oleks sellises olukorras loogiline, et lepitakse kokku, millist ala

keegi enda majandustegevuses kasutab. Seda lepingust ei nähtu. Teiseks oleks sellisel juhul

loogiline, et kui mõlemad kasutavad sama sissesõitu, siis korraldatakse seal ka samaaegselt

parkimist. Kaebaja parklas parkimist ei korraldanud aga keegi isik, kes parkimist Kroodi tn-l

korraldas, oli Aktsiaseltsi ANNISTON töötaja. Ka kolmanda isiku esitatud videoülesvõtted

näitavad, et sissesõidul, kus asub kaebaja parkimisteenuse korraldamise silt, korraldas

parkimisteenust Aktisaselts ANNISTON.

23. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid – VAKO 08.10.2024 otsus nr 179-

24/282741, kus leiti, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane. Kohus märgib

esmalt, et vaidluste asjaolud on erinevad (sh kaebaja vastus hankija küsimusele). Lisaks märgib

kohus, et asjakohatu on ka kaebaja arutluskäik teise isiku vahenditele tuginemise teemal, kuna

kaebaja seda võimalust pakkumust esitades ei kasutanud.

24. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija otsus jätta kaebaja kvalifitseerimata on

õiguspärane, kuna kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema opereeritavate tähistatud B-

kategooria parkimiskohtade arv kokku on vähemalt 50.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning

neid talle ei hüvitata. Vastustaja ja komas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud,

mistõttu nende võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)