2-23-139021/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-139021

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 16. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-139021

Tsiviilasi

Floortrust OÜ hagiavaldus Rommex OÜ vastu võla nõudes /

Rommex OÜ vastuhagi Floortrust OÜ vastu võlgnevuse ja

vara väljaandmise nõudes

Hagihind

Hagis 1 107 eurot

Vastuhagis 5 465.37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): Floortrust OÜ (registrikood

14962056, asukoht: Aruküla tee 6-19, 75301 Jüri alevik),

seaduslik esindaja: G. R. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja:

Aire Põder (e-post: aire@asisconsult.ee);

Kostja (vastuhagis hageja): Rommex OÜ (registrikood

14512761, asukoht: Väike-Andrese, 46703 Kantküla), seaduslik

esindaja: R. L. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Katrin

Paulus (e-post: katrin.paulus@emerald.legal).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

26. september 2024

Hageja esindajad G. R., Aire Põder ja Indrek Põder;

Kostja esindajad R. L. ja Katrin Paulus.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Rommex OÜ-lt hageja Floortrust OÜ kasuks 1 016 (üks tuhat

kuusteist) eurot ja 12 senti, sh põhivõlgnevus 876 eurot ja seisuga 16.10.2024

arvestatud viivis 140.12 eurot.

1 (15)

2-23-139021

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 016 eurolt) alates 17.10.2024

kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi

SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk

tagastamiseks kohustamise nõudes seoses vastuhagis kostja poolt menetluse käigus

nõude täitmisega.

5. Jätta ülejäänud osas vastuhagi rahuldamata.

6. Jätta kõik hageja haginõude esitamisega seoses tekkinud menetluskulud kostja kanda.

7. Jätta kostja vastuhagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud 64% ulatuses

vastuhagis kostja kanda ja 36% ulatuses vastuhageja enda kanda.

8. Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi

jõustumist.

9. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Floortrust OÜ esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

916.73 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.10.2023

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Viru Maakohtu 23.10.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. 06. novembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt Floortrust OÜ (hageja) ja Rommex OÜ

(kostja) vahel on 2022 aasta algusest sõlmitud suuline töövõtuleping. Lepingu objektiks oli hageja

poolt ehitustööde teostamine. Poolte vahel kujunes välja praktika, mille kohaselt kostja edastas

hagejale info objekti kohta, kus kostja vajas hagejat ehitustööde teostamisel, hageja edastas kostjale

konkreetse objekti osas hinnapakkumise ning kui kostjale see sobis, siis lepiti suuliselt kokku tööde

teostamises. Peale hageja poolset lepinguliste tööde teostamist, vaatas kostja tehtud tööd üle, võttis

need vastu ning peale seda esitas hageja kostjale arve, mille kostja ka korrektselt tasus. Selliselt

toimus poolte vahel koostöö u 1,5 aastat.

4. 2022 aasta sügisel andis kostja hageja kasutusse temale kuuluvad parketi paigalduse

pingutusrihmad ning 2023 aasta alguses ka parketi liimipüssid. Pooltel oli omavahel sõlmitud

kokkulepe, et kui hageja teostab kostjale töövõttu parketi paigalduse osas, siis parketi

paigaldamiseks kasutatava liimi soetab ka kostja. Seadmed andis kostja hagejale kasutada tasuta, st

2 (15)

2-23-139021

et poole ei leppinud kokku seadmete rentimises ega tasumises. Eeltoodu skeemi alusel toimis ka

poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimine 2023 aasta suve alguses, umbes maikuu

lõpus/juunikuu alguses objektile Padi 20, Kiili, Kiili vald, Harju maakonnas (edaspidi Objekt).

Kostja tellis hagejat alltöövõtu korras parketi (kalasabas) ja põrandaliistude paigalduse u 70 m2

pinnale (edaspidi lepingulised tööd). Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt kalasaba

parketi paigaldus on 23 eurot m2, millest pooled arvestavad maha liimi; põrandaliistu paigaldus 3

eurot/m; maastiksvuuk 7 eurot/m. Kostja nõustus hageja hinnapakkumisega, kuid pooled ei

leppinud kokku lepinguliste tööde teostamise tähtajas. Pooled leppisid kokku, et materjali hangib

kostja. Hageja mäletab, et kostja ei fikseerinud konkreetselt, mis tähtajaks peavad hageja poolt

parketi ja põrandaliistude paigaldustööd valmis saama. Hageja teavitas, et saaks alustada

lepinguliste tööde teostamisega 10.06.- 11.06.2023 ning lõpetada töödega 18.06.2023. Kostjale

nimetatud tähtajad sobisid.

5. 11.06.2023, mil hageja teostas objektil lepingulisi töid, tuli objektile ka tööde tellija. Tellija uuris,

kas hageja saab töödega valmis 14.06.2023. Hageja teavitas, et kuulub esimest korda sellisest

tähtajast ning et kostja ei ole temale sellist tähtaega andnud. Hageja selgitas tellijale, et ta ilmselt ei

jõua 14.06.2023 töödega valmis, kuid annab endast parima. 14.06.2023-ks oli hagejal olemasolevast

parketist ca 65m2 paigaldatud ning ca 4 m2 parketti jäi paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud

objektil sellises mahus (et kõik põrandapinnad saaks parketi alla). 2 päeva varem oli hageja kostjat

teavitanud sellest, et parketti ei jagu. 15.06.2023 helistas kostja hagejale ning uuris, kas hageja saab

minna objektile põrandaliiste paigaldama. Hageja selgitas, et pealelõunat umbes kella 16 paiku saab

minna, kuivõrd ta on enne hõivatud. Kell 16:02 helistas kostja hagejale ning teavitas, et kuivõrd

hageja ei olnud juba Objektile jõudnud, siis paigaldab ta ise põrandaliistud. 19.06.2023 kirjutas

hageja kostjale ja uuris, kas Objektil Padi 20, Kiili sai kõik korda. Kostja hagejale ei vastanud. 3

päeva möödudes kirjutas kostja hagejale vastu, et ei nõustu tasuma hagejale tehtud tööde eest,

kuivõrd tema olevat kogu parketi ülesvõtnud ning selle uuesti paigaldanud.

6. 23.06.2023 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot

maksetähtajaga 26.06.2023.

7. Kostja esitas hagejale 23.06.2023 arve nr 1265 summas 4 543.20 eurot ning 27.06.2023

muudetud arve nr 1265 summas 4 236 eurot maksetähtajaga 30.06.2023. Kostja on arves nr 1265

(koostatud 27.06.2023) esitanud hageja vastu nõude parketiliimi, parketi liimipüsside,

pingutusrihmade ning samade liimipüsside ja pingutusrihmade rendi nõude. Hageja vaidlustas

koheselt kostja poolt esitatud arve ning selgitas kostjale, et pooltel puudus omavaheline kokkulepe

kostja poolt antud seadmete rendis ja selle tasus. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevus hageja

ees kokku summas 876 eurot. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt, so

teostas kostja poolt tellitud tööd sellises mahus, millises kostja hagejale võimaldas (materjale

tarnis), kuid kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.

8. Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist 38.16 eurot.

9. VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Üldreegel on, et sissenõudmiskulu hüvitamist

saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist

mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40-eurost sissenõudmiskulude

3 (15)

2-23-139021

hüvitamist iga kohustuse eest eraldi. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist

kokku summas 40 eurot, so 1 tasumata arve eest.

10. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 876 eurot,

seadusjärgsed viivised 06.11.2023 seisuga summas 38.16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja

seadusjärgsed viivised protsendina põhivõlgnevusest kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 876 eurot kokku.

KOSTJA VASTUS

11. Kostja vaidleb oma 27.11.2023 vastuses hagile täies ulatuses vastu. Hageja väidab, et poolte

vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellist asjaolu

tõendaks. Kostja tugineb asjas esitatud tõendamata väidete juures võimalusele vaielda

paljasõnalistele hageja väidetele vastu vaid vastuväidetega. Hageja pole enda väiteid tõendanud

ning kuniks hageja seda teinud pole, esitab kostja vastuväited ilma tõenditeta. Hageja väidetud

tingimustel pole poolte vahel lepingut sõlmitud.

12. Hageja esitatu pinnalt ei ole võimalik tuvastada ühtegi väidetud töövõtulepingu tingimust ega

kokkulepet ning kogu hageja nõue on selliselt täielikult põhjendamatu. Isegi hageja enda välja

toodud asjaolud on ebaselged. Näiteks märgib hageja, et paigaldus telliti umbes 70m2 pinnale. Kui

kogu hageja nõue baseerub sisuliselt tööl, mis on väidetavalt tehtud ruutmeetri hinnaga (milline

kokkulepe on samuti täielikult tõendamata), siis on arusaamatu, kuidas saab hageja väidetud

kokkulepe olla samal ajal mahult umbkaudne ning samas rahaliselt väga täpselt määratletud. Kogu

hagis väidetud kokkulepet iseloomustab hästi hagiavalduse punktis 1.3 sisalduv lausealgus: „Hageja

mäletab, et…“ Kostja mäletab, et kõiki töid, mida kostja hagejalt tellis, teostas hageja kostja

vahendite ja materjalidega, sealhulgas kostja parketi pingutusrihmade ning kahe kostjale kuuluva

liimipüstoliga. Samuti andis kostja hagejale liimipüstolitesse mineva parketiliimi. Hageja on neid

asjaolusid ka ise hagis kinnitanud.

13. Hagis väidetud sisuga lepingut pole poolte vahel sõlmitud. Pooltel puudusid fikseeritud

kokkulepped, vaid igas töös lepiti tingimused kokku eraldi. Tegelikkuses toimus kokkuleppe

sõlmimine maikuu keskpaiku, mis ajal pooled kooskõlastasid tööde tegemise aja. Kokkulepe jäi, et

kostja teeb tööd 12.06-14.06.2023. Juuni alguses said pooled uuesti kokku ning hageja teatas, et

kokkulepitud kuupäevadel ta tööd siiski teha ei saa. Pooled sõlmisid uue kokkuleppe, mille kohaselt

alustas hageja töödega kokkulepitust varem. Sealsamas saavutati ka kokkulepe tööde lõpptähtaja

osas, milleks jäi 14.06.2023.

14. Et hageja tegemata tööde ja puuduste pärast tellija lepingut üles ei ütleks, oli kostja sunnitud

tööd jätma pooleli teisel objektil (mis asus Rootsis) ning minema objektile hageja töö puuduseid

kõrvaldama. Hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ning uuesti paigaldada. Kõik puuduste

kõrvaldamisega ning tööde lõpetamisega seotud kulud jäid kostja kanda. Kostjal kulus puuduste

kõrvaldamiseks ja pooleliolevate tööde lõpetamiseks kolm tööpäeva.

HAGEJA VASTUS

15. Hageja ei nõustu oma 11.12.2023 vastuses kostja väidetega. Messengeris kostja seaduslik

esindaja ise toob välja objekti ja uurib hagejalt, kuidas tööd sujuvad. Hageja on kostja poolt tellitud

tööd teostanud ning hageja on kostjale teostatud tööde eest ka arved esitanud, mille kostja on

tasunud.

4 (15)

2-23-139021

VASTUHAGI

16. 09.04.2024 esitas ja 29.04.2024 täiendas vastavalt kohtu väljatoodule kostja vastuhagi.

Vastuhagiavalduse kohaselt tugineb kostja nõue hageja vastu asjaoludel, mille tõele vastavust on

hageja ise oma hagiavalduse p-s 1.2 kinnitanud: 2022. aasta sügisel andis kostja hageja kasutusse

temale kuuluvad parketi pingutusrihmad ning 2023. aasta alguses parketi liimipüssid SikaBond

Dispenser-1800 Power ja kohvri koos 20 parketi pingutusrihmade komplektiga 4000N. Kostja

hinnangul ei saa nimetatud asjaolude üle vaidlust olla, kuivõrd mõlemad osapooled on antud

asjaoludele menetluses tuginenud.

17. Hageja on aga märkinud hagis ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud hageja esemete

kasutamiseks tasuta kasutusleping. Tegelikkuses oli poolte vahel sõlmitud rendileping, mille

kohaselt hageja kohustus asjade kasutamise eest tasuma kostjale mõistlikku tasu, mis pidi kajastuma

tasaarvestusena kostja ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingute eest makstavas tasus. Kuivõrd

hageja renditasu töövõtulepingute täitmise eest makstavast tasust maha ei arvestanud, siis jäid

renditasust tulenevad nõuded kostjale alles.

18. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt temale kuuluvat vara tagasi, sh 25.09.2023 e-kirjas, kuid

põhjendamatult hageja ei ole kostjale vara tagastanud. Kostjal on vallasvara omanikuna õigus igal

hetkel nõuda oma vara tagasi ebaseaduslikust valdusest. Hagejal puudub igasugune õigus kostja

vara vallata. Siinsel juhul on vara tagastamata jätmisega hageja alusetult kostja arvel rikastunud,

mille hüvitamist on kostjal igal juhul õigus nõuda.

19. Hageja ja kostja vahel ei ole siinse vastuhagi esitamise hetkeks ühtegi kehtivat lepingulist suhet,

millest võiks tuleneda hageja õigus kostja asju vallata. Hageja on vaieldamatult teadlik, et kostja on

soovinud oma asju tagasi. Pooltevahelise rendilepingu saab lugeda lõppenuks hiljemalt 25.09.2023

kuupäevast, mil kostja nõudis hagejalt e-kirja vahendusel vara tagastamist või vara tagastamata

jätmisest tekkinud kahju hüvitamist..

20. Nagu kostja on juba välja toonud, siis poolte vahel oli sõlmitud rendileping, mille kohaselt

hageja kohustus asjade kasutamise ja kasutamisest loodava vilja eest maksma kostjale tasu. Pooled

on vaieldamatult leppinud kokku, et hageja kasutab kutsetegevuse raames kostja vara ning kostja on

nimetatud vara üle andnud. Seega on täidetud rendilepingu primaarsed tingimused. Hageja on

asunud väitma, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga. Hageja on ettevõte, kes kasutas kostjalt

renditud vallasvara oma kutsetegevuses (parketipõranda paigaldus) tulu teenimiseks. Teisisõnu

kasutas hageja kostjalt renditud vara oma kutsetegevuses vilja loomiseks. Kostja enda

kutsetegevuseks on samuti ehitusvaldkond, täpsemini elamu ja mitteeluhoonete ehitus. Kostja

kasutas hagejat mõningatel puhkudel alltöövõtjana, milliste lepingute täitmise huvides hagejale

kostja vara renditi. Hagejal puudus igasugune alus arvata, et tegemist on tasuta rendiga ning

vastupidist näitavad ka hageja enda hagiga esitatud tõendid. Kostja pidas arvestust hagejale renditud

vara kohta hinnaga 5 eurot päevas. Kostja märgib, et tegemist on ca 3-4 korda odavama rendihinna

määraga keskmisest turul pakutavast hinnast analoogsetele tööriistadele. Hagejale andis kostja

esimese liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti üle 27.03.2023 ning teise liimipüssi

17.05.2023. Kui arvestada lepingu lõppemise kuupäevaks 25.09.2023, kasutas hageja esimest

liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti 182 päeva ning teist liimipüssi 131 päeva.

Arvestades kokkulepitud mõistlikke tasumäärasid võlgneb rendilepingu alusel hageja kostjale

5 (15)

2-23-139021

esimese liimipüssi rendi eest 910 eurot (182*5), teise liimipüssi rendi eest 655 eurot (131*5) ja

parketi pingutusrihmade komplekti rendi eest 182 eurot (182*1), kokku 1 747 eurot.

21. Analoogsete dispenserite (liimipüsside) rendihind on erinevates tööriistarendi ettevõtetes

pikaajalise rendi (30+ päeva) puhul kuni 15 eurot päevas. Kuivõrd kostjale teadaolevalt vastuhagi

esitamise hetkel ükski Eestis tegutsev tööriistade rendifirma kõnealust liimipüssi ei rendi, esitab

kostja võrdluseks liimipüstoli rendipakkumised ettevõtte Makserv lehelt akusilikoonpüssi Makita

BCG180RFEB hinnaga 9,60 eurot/päev ja ettevõtte Ramirent lehelt silikoonpüss Milwaukee

M12PCG600-201C hinnaga 10,90 eurot/päev. Rendihinnad on esitatud ilma käibemaksuta. Parketi

paigaldusrihmade puhul on ettevõtte Makserv lehe kohaselt päevane rendihind 2,40 eurot. Kostja

rõhutab, et on andnud kostjale üle kohvri, kus on 20 paigaldusrihmade komplekti ning nimetatud

rendihind vastab ühe komplekti hinnale. Kostja juhib tähelepanu, et mõlemad võrdluseks esitatud

püssid on tööpõhimõttelt sarnased, kuid jõudluse poolest ligikaudu 3 korda nõrgemad kui hageja

poolt renditud SikaBond liimipüssid. Suurema jõudlusega püsside rendihind on kõrgem, kuid täpse

analoogia puudumise tõttu ei ole kostjal võimalik täpset hinda näidata. Esitatud tõendite pinnalt aga

ei saa olla vaidlust selles, et kostja nõutud renditasu määr (liimipüsside eest 5 eurot/päev ja parketi

paigaldusrihma eest 1 euro/päev) ei ületa analoogse liimipüssi ja parketi paigaldusrihmade

komplekti turu keskmist rendihinda.

22. Hageja valduses on kostjale kuuluv vara ning hageja on seda menetluse raames korduvalt

kinnitanud. Hageja ei ole kostja vara tagastanud. Kui hageja ei ole seda teinud põhjusel, et ta on

kostja vara kaotanud või see on hävinenud, on kostjal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Kostja

ostis liimipüssid SikaBond Dispenser-1800 Power hinnaga 1100 eurot tükk. Kostjal on esitada arve

ühe liimipüstoli kohta, kuid vaidlust pole, et hagejale sai üle antud kaks identset liimipüstolit.

Hagejale üle antud liimipüstolid vastasid samadele omadustele ja seega saab lähtuda mõlema

liimipüstoli väärtuse hindamise puhul ühe liimipüstoli arvest. Kostja juhib tähelepanu, et SikaBond

Dispenser-1800 Power arve ei ole toote täishind ning vastab kasutatud toote hinnale. Kostjale

teadaolevalt ei müüda toodet vastuhagi esitamise hetkel üheski Eesti e-poes ning välismaa

suuremates e-poodides, näiteks Amazon.de-s, on toote hind uuena üle 2000 euro. Parketi

paigaldusrihmade komplektide 4000N väärtus on 420 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esitatud hind

ei ole toote täishind (komplekti täishind on 39,55*20=791 eurot) ning vastab kasutatud toote

väärtusele. Hageja ei ole kostjale vastuhagi esitamise seisuga ühtegi parketi pingutusrihmade

komplekti tagastanud. Eeltoodust tulenevalt nõuab kostja kahju hüvitamist summas 2 620 (2*1100

+ 420) eurot.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

23. Hageja leiab oma 22.05.2024 vastuses vastuhagile hageja hinnangul ei ole kostja põhistanud ega

tõendanud mitte ühtegi enda tasunõude aluseks olevat asjaolu.

24. Hageja ei ole mitte kunagi sõlminud kostjaga rendilepingut, samuti ei ole kunagi toimund

hageja ja kostja vahel läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks. Pooled ei ole kunagi leppinud kokku

kostja poolt hagejale antud esemete rendihinnas, ei rendiperioodis ega ka muudes renditingimustes.

Hagejal ei ole olnud kunagi soovi sõlmida kostjaga rendilepingut, kuivõrd hageja ja kostja vahel

kujunes välja praktika, mille kohaselt hageja andis kostjale temale kuuluvaid esemeid tasuta

kasutada ning kostja andis vastupidiselt hagejale kostjale kuuluvaid esemeid tasuta kasutamiseks.

Selline oli poolte vahel väljakujunenud praktika. Hageja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et

pooled sõlmisid suulise rendilepingu, kuid ei leppinud kokku renditavate esemete hinnas, so rendi

6 (15)

2-23-139021

tasus ega muudes renditingimustes. Hageja selgitab maakohtule, et kostja andis hagejale kõik oma

põrandakatete paigaldustööd, põhjendusega et ei soovi antud valdkonnas ise enam töötada/tegeleda.

Kostja pakkus ise välja, et annab hagejale tööde teostamiseks Sika liimipüssid. Hageja poolt tehtava

töö tasus leppisid hageja ja kostja alati enne tööde alustamist kokku suuliselt. Täiendavalt selgitab

hageja, et kõik maksed/arveldused käisid läbi kostja/Rommex OÜ. Hageja/Floortrust OÜ ei

esitanud kliendile (kellele ta teenust tegelikkuses osutas) kunagi arveid ning oli pelgalt ainult tööde

teostaja rollis. Hageja poolt tehtud tööde eest esitas kliendile arve kostja ning tööde tegelik teostaja,

so hageja esitas omakorda kostjale arve osutatud teenuse eest. Hageja selgitab, et tänasel päeval on

välja kujunenud tavapraktika, kus mikroettevõtted sõlmivad alatihti omavahel suulisi

töövõtulepinguid, kuid rendilepingud, millega antakse tasu eest teisele ettevõttele kasutada/teise

isiku valdusesse endale kuuluvaid esemeid, vormistatakse kirjalikult. Samuti fikseeritakse alati ära

ka lepingus renditasu jm renditingimused.

25. Kostja on andnud hagejale tasuta kasutada temale kuuluvad esemed. Nimetatud esemetega

osutas hageja kostjale teenust, so põrandakatte paigaldust. Kostja ja hageja ei ole kunagi leppinud

kokku esemete rendihinnas ega rendiperioodis. Samuti ei ole kostja hagejale antud esemete eest

esitanud rendiarveid. Alles peale poolte vahel 26.06.2023 toimunud konflikti, mille käigus kostja

lõhkus hagejale kuuluva väikekaubiku Toyota Proace küljeklaasi, esitas kostja hagejale väidetavad

rendiarved. Hageja selgitab, et on kostja esitatud arved ka koheselt vaidlustanud ning selgitanud

kostjale, et poolte vahel ei ole sõlmitud rendilepingut, mis annaks kostjale seadusliku aluse selliste

arvete esitamiseks. Täiendavalt selgitab hageja maakohtule ning kostjale, et hageja ja kostja vahel

toimus sõbralik koostöö kuni 2023 aasta juunikuuni.

KOSTJA VASTUS

26. Kostja rõhutab oma 11.06.2024 vastuses, et rõhutab selguse huvides, et on oma vastuhagis

esitanud kaks nõuet: rendilepingust tuleneva võlgnevuse- ja viivisenõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2)

ning kostjale kuuluva vara hagejalt väljanõudmise ehk vindikatsiooninõude (resolutsiooni p 3).

Alternatiivnõude vara hüvitamiseks on kostja esitanud juhuks, kui hageja on vindikatsiooninõude

korras väljanõutava kostja vara hävitanud, kaotanud või selle väärtus on muu hageja süülise

tegevuse tõttu oluliselt vähenenud.

27. Hageja väidab vastuses, et ei ole mitte kunagi sõlminud kostjaga rendilepingut. Samuti väidab

hageja, et ei ole ka kunagi toimunud läbirääkimisi vastava rendilepingu sõlmimiseks. Lisaks ei ole

hageja hinnangul eluliselt usutav, et pooled sõlmisid suulise rendilepingu. Hageja on selgitanud

enda nägemust pooltevahelisest töösuhtest. Hageja on oma nägemuse kirjeldamisel piirdunud

üksnes paljasõnaliste, tõendamata selgitustega. Jättes korraks kõrvale, et kostja ei nõustu ühegi

hageja paljasõnalise asjaolukirjeldusega (kui just sõnaselgelt nõustumust ei väljenda), siis hageja

selgituste paljasõnalisusest saab järeldada üht: kui poolte vahel olid lepingulised suhted, siis juba

kasvõi hageja enda hagis tuginetud asjaoludelt nähtub, et pooltevahelised kokkulepped sõlmiti

suuliselt. Eeltoodut silmas pidades on alusetu hageja väide, et ei ole eluliselt usutav, et poolte vahel

on sõlmitud rendileping suuliselt ning et ka selle tingimused lepiti kokku suuliselt. Hageja on ise

hagiavalduses tuginenud just suulise töövõtulepingu olemasolule. Hageja enda loogika järgi ei

tohiks sellisel juhul olla ka see eluliselt usutav, et töövõtulepingu ja eelkõige just hageja

hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevad tasutingimused said kokku lepitud suuliselt.

28. Olenemata sellest, millise tõlgenduse hageja täpselt kostja vara valdamisele õiguslikult annab, ei

tundu poolte vahel olevat vaidlust selles, et leping siiski kostja vara valdamiseks sai sõlmitud. Ka

7 (15)

2-23-139021

hageja väidetatud tasuta kasutamise leping on siiski võlaõiguslik leping. Poolte vahel on vaidlus

vaid konkreetse lepingu sisu tõlgendamises. Kuna (i) hageja on vastu vaielnud rendilepingu

sõlmitusele, (ii) kostja kahtlemata ei nõustu hageja paljasõnalise väitega tasuta kasutamise lepingu

sõlmimise kohta ning (iii) pooltevaheline leping on sõlmitud suuliselt, siis kuulub poolte vahel

sõlmitud lepingu sisu tõlgendamisel kohaldamisele VÕS § 29 sätetest tulenevad lepingu

tõlgendamise põhimõtted.

29. Subjektiivsel tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest,

arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid

(vt RKTKo 3-2-1-118-13, p 12). Poolte ühist tahet võib tõendada nt tehingute omavaheline seotus,

millele omakorda võib viidata tehingute või muude toimingute tihe ajaline järgnevus; kui ühist tahet

ei suudeta tõendada, tuleb lähtuda mõistliku isiku positsioonist. Kuivõrd sõlmitud leping on suuline

ja kõik lepingu tingimused said kokku lepitud suuliselt, ei ole võimalik poolte ühist tahet lepingust

endast või selle sõnastusest tõendada ega tõlgendada. Poolte tahte hindamisel tuleb lähtuda

mõistliku isiku vaatenurgast.

30. Poolte vaheliste tehingute omavahelist seotusest saab mõistliku isiku positsioonist järeldada

järgmist: kostjale kui majandustegevuses tegutsevale isikule kuulub vara töövahendite näol

(liimipüstolid, parketi pingutusrihmade komplektid), mida hageja tahtis kasutada oma

majandustegevuse raames vilja omandamiseks (põrandakatte paigaldamine ning selle eest tasu

saamine). Hageja sellist tahet saab järeldada sellest, et hageja on vastaval viisil kostja vara hageja

enda väidete kohaselt kasutanud. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja

eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Asja viljaks sama sätte lg 2 kohaselt

peetakse ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Selline tulu on eelkõige asja kasutamisest saadav

tasu. Hageja on kinnitanud, et on kostjale kuuluvat vara kasutanud vilja omandamiseks (tasu

saamiseks). Õiguskirjanduses on selgitatud, et tasuta kasutamise lepingu eesmärk ei ole eseme

kasutamine koos vilja omandamise õigusega. (vt VÕS komm. väljaanne II, § 389, p 3.4).

Õiguskirjanduses on eraldi rõhutatud, et kuna tasuta kasutamise lepingu eesmärk ei ole eseme

kasutamine koos viljade omandamise õigusega, tuleks viljade saamise eesmärgil kasutusse andmisel

sõlmida rendileping (vt VÕS komm. väljaanne II, § 389, p 3.6.3). Kuna hageja on selgelt vallanud

kostjale kuuluvat vara viljade saamise eesmärgil, siis vaieldamatult ei vasta pooltevahelise lepingu

sisu tasuta kasutamise lepingu eesmärgile. Juba ainuüksi eeltoodu viitab väga selgelt asjaolule, et

poolte vahel ei olnud sõlmitud tasuta kasutamise lepingut. Pooltevaheline lepinguline suhe, mille

alusel kostja hagejale tasu eest vilja omandamise eesmärgil oma vara kasutamiseks võimaldas,

vastab rendilepingu olemusele. VÕS § 339 sätestab nii rendilepingu mõiste kui ka rentniku

kohustuse maksta renti. Seega on rendilepingu näol tegemist olemuselt lepinguga, mille puhul

eeldatakse tasu maksmise kohustust.

31. Vaidlus puudub, et pooled on sõlminud kõnealuse lepingu oma majandus- või kutsetegevuse

raames. Õiguskirjanduses on selgitatud, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud võivad

olla oma sisult vähem määratletud kui väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud,

sest tegemist on reeglina võrdset kauplemisjõudu omavate lepingupooltega, kes ei vaja kaitset

lepingulise suhte pealesurumise eest, on kogemustega ning seotud tavade ja väljakujunenud

praktikaga. Lepingute tasulisus tuleneb reeglina seadusest. Nii on ka rendilepingu puhul (VÕS §

339). Kokkuvõtteks, võttes arvesse mõistliku isiku seisukohast tuvastatavaid lepingutingimusi

(hageja kasutas kostja vara vilja omandamise eesmärgil), siis on tegemist rendilepinguga, mis on

olemuselt tasuline leping.

8 (15)

2-23-139021

26.09.2024 KOHTUISTUNG

32. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja on esitanud kostjale arve ainult tema teostatud

tööde eest. Hageja ei olnud teadlik kokkulepetest, mida kostja oli sõlminud tellijaga. Hageja kuulis

alles töid teostades, millised kokkulepped tähtaegade osas oli Rommexil tellijaga. Tegelikkuses

selgitas ka Rommexile, et ei ole reaalne sellise tähtajaga seda tööd ära teha. Hageja tegi endast kõik,

et püüda need tööd lõpetada selleks tähtajaks, kuid siis selgus, et parketti ei jagunud ja ta ei saanud

töid lõpuni teha. Mis puudutas liimi, liimi kogust ja paigaldamist, siis selle organiseeris kostja

sellele objektile. Arvestades seda, et servad olid paigaldamata ja paigaldamata ei olnud need

seetõttu, et tööd olid puudustega, vaid et parketti tuli puudu. Hageja objektilt lahkumise üheks

põhjuseks oli, et ei olnud materjali, et töid lõpetada. Pooled vahetasid omavahel ilma tasuta

igasuguseid seadmeid enda tööde teostamise raames. Mingit rendisuhet poolte vahel ei ole.

33. Kostja jäi vastuhagi juurde. Pooled tegutsesid majanduskutsetegevuses. Hageja pidi objektil

tööd valmis saama. Tööde tegijana hageja ei saanud hageja ja kostja vahel kokkulepitud töid valmis.

Ei ole tõendanud, et oleks ruutmeetri põhine kokkulepe. Arvel märgitud hind 65 ruutmeetri eest.

Kust on hageja üldse selle summa võtnud, seda hageja ei ole tõendanud. Kui poolte vahel tööde

tegemises kokku lepiti, siis oli kokkulepe selline, et tööd tuleb tervikuna valmis saada. Hageja ei saa

öelda, et tal ei olnud tähtajad teada, sest ta saigi need hiljemalt teada, kui objektile läks ja sellest

tööde tellijaga rääkis. Kui oleks teadnud, et ei jõua need valmis, ta oleks saanud tööst loobuda või

oleks saanud öelda, et ma ei jõua, see ei ole võimalik. Kostja seaduslik esindaja pidi parketti üles

võtma, liimi juurde panema, liistud paigaldama. Renditasu nõue - hageja oleks pidanud tõendama,

et see tegevus on tasuta. Hageja tugineb sellele, et varem ka antud asju rendile tasuta. Hagi on

esitatud seadmete puhul, mis olid pikaajaliselt hageja käes. Rendiperioodi lõpuks oleme lugenud

25.09.23. Ei ole kuidagi võimalik eeldada, et seamete üleandmine oleks võinud toimuda tasuta.

34. Kohus määras anda kostjale tähtaeg 7 päeva vastuhagi resolutsiooni täpsustamiseks tingimusel,

kui vastuhagis kostja pärast istungit kostjale liimipüssid ja pingutusrihmad üle annab.

KOSTJA SEISUKOHT

35. Kostja 03.10.2024 selgituste kohaselt toimus peale istungit vastuhagi resolutsioonis nimetatud

kostja vara üleandmine. Üks hageja poolt üle antud SikaBond Dispenser-1800 Power liimipüssidest

oli kahjustatud sedavõrd, et see ei vastanud enam oma omadustele ning ei toiminud korrapäraselt.

Seadmel oli üleandmisel puudu kolmest nupust üks. Puuduolev nupp on vajalik liimipüssi ohutuks

kasutamiseks. Puuduolevast nupust suuremaks probleemiks osutus sama liimipüssi mehhaaniline

seisukord. Üleandmisel selgus, et liimipüssi varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu. Kostja

demonstreeris puudust koheselt pärast 26.09.2024 istungit toimunud vara üleandmisel hageja ja

tema lepinguliste esindajate juuresolekul. Eelviidatud mehhaaniline puudus tähendab, et liimipüss ei

täida enda põhifunktsiooni, milleks on liimitava parketi paigaldamiseks vajaliku liimi väljastamine.

Üleantud kujul ei oma liimipüss vähimatki väärtust. Hagejale anti kostja poolt töökorras liimipüss,

millisele seisukorrale antud liimipüss tagastamisel enam ei vastanud. Hageja ei esitanud vara

üleandmisel ühtegi sisulist vastuväidet kostja poolt fikseeritud puudustele. Kostjale üleantud

liimipüss ei vasta pärast hageja poolt tagastamist tema omadustele ja põhifunktionaalsusele.

Üleantud kujul vastab liimipüss nullväärtusele. Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt

kahju hüvitamist kogu liimipüssi väärtuse ulatuses.

9 (15)

2-23-139021

36. Kostja on esitanud vastuhagis tõendid lõhutud liimipüssi väärtuse kohta. Kostja esitas tõendid,

et ostis liimipüssid hinnaga 1100 eurot tükk ning et uuena on toote väärtus üle 2000 euro. Kostjal ei

ole tegelikkuses võimalik turult soetushinnaga liimipüssi asendada. Kostja on tutvunud Eesti turul

olevate pakkumistega ning käesoleval dokumendi koostamise hetkel pole müügil ühtegi liimipüssi,

mis vastaks üheaegselt kostja liimipüssi omadustele ja hinnaklassile (1100 eurot). Sellegipoolest

nõustub kostja kahju hüvitamisega selliselt, et hageja hüvitab talle liimipüssi soetamiskulu, s.o 1100

eurot. Kokkuvõtvalt on hageja rahuldanud kostja vastuhagi nõude vara üleandmiseks osaliselt,

andes lõpuks kostjale üle küll kõik kostjale kuuluva vara (või asendanud selle uuega), kuid vara

osaks olev liimipüss on üleantud seisundis, mis ei vasta tema omadustele ja põhifunktsioonile.

Sellest tulenevalt täpsustab kostja vastuhagi resolutsiooni. Ühtlasi märgib kostja, et jääb osaliselt

vastuhagi resolutsiooni p-s 4.1 märgitud kahjuhüvitise nõude juurde. Kostja jääb ka resolutsiooni p-

s 1 nimetatud võlanõude juurde.

37. Nagu eespool on välja toodud, siis hageja on menetluse käigus rahuldanud valdavas osas kostja

vara välja andmise nõude. Seetõttu kostja loobub oma 29.04.2024 vastuhagi tervikteksti

resolutsiooni punktis 3 nimetatud nõudest. Nõude rahuldamine pärast hagi esitamist on oluline

aspekt menetluskulude jaotusel. Kostja on selgitanud vastuhagis, et on hagejalt kohtueelselt

korduvalt nõudnud vara tagastamist (vt vastuhagi p 11, hageja 11.12.2023 menetlusdokumendi lisa

4, kostja 16:22 e-kiri), kuid hageja oli kuni vastuhagi esitamiseni vara kostjale välja andmisest

keeldunud. Seega oli a) vastuhagiavalduses vastava nõude esitamine põhjendatud ning b) hageja on

kostja vastava nõude pärast vastuhagi esitamist valdavas osas rahuldanud.

HAGEJA VASTUS

38. Hageja oma 07.10.2024 seisukohas leiab, et kostja ei ole fikseerinud, millises seisus on ta

andnud temale kuluvad esemed hagejale üle. Seega ei saa ka kostja esitada pretensioone esemete

lõhkumises, kahjustamises vms hageja vastu. Hageja on juhtinud maakohtu tähelepanu asjaolule, et

kostja ise on enne hagejale esemete andmist (liimipüssid) parandanud, st liiminud. Vastavad tõendid

ja fotod on hageja maakohtule edastanud. Samuti on kostja ise enne hagejale esemete andmist

esemeid kasutanud tööde teostamisel vähemalt 4 aastat (alates 2018 aastast). Samuti on nimetatud

esemete turuväärtus ajas vähenenud, kuivõrd tegu on amortiseeruva kaubaga. Eeltoodust lähtuvalt

palub hageja maakohtul jätta tähelepanuta kostja väited, et esemed olid kahjustatud, kriimustatud

ning parandatud, kuivõrd kostja ise on nimetatud seadmeid/esemeid enne hageja kätte andmist

parandanud. Tegemist ei olnud uute seadmetega ning ka poolte kirjavahetusest ilmneb, et tegemist

oli probleemsete s.t pidevalt parandamist vajavate esemetega.

39. Asjaolu, et pingutusrihmad ei olnud kastis kokku keritud/pakitud ei mõjuta kuidagi nende

töökvaliteeti. Samuti ei ole kostja poolt hagejale antud pingutusrihmade kogus kuskil fikseeritud.

Hageja ei ole neid lugenud kastis üle, kuid usaldas kostja poolt esitatud väidet, et neid rihmasid oli

20. Samuti viitab hageja, et kostja vastuhagis on kostja märkinud 1 pingutusrihma hinnaks 39,55

eurot. Hageja ostis aga pingutusrihmad hinnaga 8,57 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust

tulenevalt on kostja ilmselgelt ülepaisutanud pingutusrihmade väärtuse, mis ka soetamisel ei saanud

olla 39,55 eurot. Arvesse tuleb võta nende kulumist ning amortisatsiooni.

40. Hageja selgitab, et juba kostjalt liimipüsside saamisel puudus ühel nendest nupp, mille

kadumist/puudumist kostja hagejale ette heidab. Nimelt kostja poolt hagejale antud üks

liimipüssidest juba kostja käest saades ei töötanud korrektselt ning sellel olev üks nuppudest

„kukkus koguaeg käepidemesse“ ja seda tuli sealt välja tõmmata. Hageja selgitab, et tegemist ei ole

10 (15)

2-23-139021

nupuga, mis on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks, vaid tegemist on päästiku lukuga, mis

hoiab päästikut all, ilma et näppu päästikul hoidma peaks. Hageja selgitab täiendavalt, et põhjus

miks hageja valduses oli kaks liimipüssi oligi see, et kumbki püss ei töötanud korrektselt. Alatasa

oli üks püssist katki või ei töötanud. Kuna hageja ja kostja suhted olid enne käesoleva tsiviilasja

menetlus sõbralikud, siis lasi hageja kostjale kuuluvaid liimipüsse oma kuludega remontida. Nt:

ühel liimipüssil oli emaplaadi rike, mille parandas IT Buss. Liimipüssi kokku pannes ei lukustunud

ilmselt päästik/nupp korralikult oma pesasse, mistõttu on nupp käepidemesse „kukkunud“.

Tegemist on lihtsa remondiga, mis teeb liimipüssi jälle kasutuskõlblikuks. Hageja on edastanud

maakohtule fotosid liimipüssidest just seetõttu, et näidata kohtule liimipüsside seisukorda. Fotodelt

on nähtav, et enne hagejale liimipüsside andmist on nende käepidemed juba mustade teipidega kinni

teibitud, samuti on kruvide kinnituskohad on puruks jne. Asjaolu et korpused ei seisa ilma teibita

omavahel koos näitab juba seda, et need nupud ei pruugigi korrektselt funktsioneerida, sest korpus

ümber nupu on lahti. Kostja ei ole enda vastuhagis märkinud, et on hagejale andnud üle koos

liimipüssidega liimipüssi laadija ning ka 4 akut. Hageja on aga nimetatud esemed kostjale

tagastanud. Nimetatud asjaolu näitab ilmekalt, et kostja ei olnud ise ka teadlik, mida täpselt, millises

koguses ning millises seisukorras esemeid ta hagejale kasutada on andud.

41. Kostja on enda Messenger suhtluses öelnud hagejale, et ei soovi hagejale antud esemeid tagasi,

tal ei ole nendega enam midagi teha ja isegi et hageja võib need asjad maha müüa. Hageja teadis

mis seisukorras ning mis väärtusega kostja poolt antud esemed on. Hageja on seisukohal, et

praeguses turusituatsioonis ei soovi keegi sellises seisus tööriistu endale soetada. Turgu oleks ainult

parketipingutusrihmadele ja seda ka paar eurot tüki eest. Selliseid parketiliimi püsse ei soovi endale

keegi soetada kostja poolt märgitud hinna eest. Kostja ei ole tõendanud, et liimipüsside väärtus

oleks 1100 eurot või oli sellel hetkel, kui vara hageja kätte anti. Kostja ei ole esitanud maakohtule

ostutšekki, mis tõendaks, et ta on nimetatud liimipüssid just sellise hinna eest soetanud. Kostja on

soetanud väidetavalt liimipüssid 1100,00 euro eest ning selgitas, et liimipüsside väärtus uuena on

2000,00 eurot. Seega on kostja ise juba liimipüssid ostnud kasutatuna. Hageja juhib maakohtu

tähelepanu asjaolule, et nimetatud liimipüsside turuhind käesoleval ajahetkel ei ole enam kindlasti

summas 1100,00 eurot, vaid on ajas langenud võttes arvesse seadmete amortisatsiooni ja

kasutamistihedust. Hageja selgitab veelkordselt, et pole kordagi vara tagastamisest keeldunud, selle

kohta pole ühtegi tõendit. Kostja on ise 04.08.2023 öelnud, et jäta asjad endale, peale seda aga

25.09.2023 nõudnud jälle vara tagasi. Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Hageja tagastas

koheselt peale maakohtus toimunud istungit kostjale kõik temale kuuluvad esemed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

42. Kohus, tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte

seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid

dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi

menetlus aga tuleb osaliselt lõpetada ja ülejäänud osas jätta rahuldamata.

Hagi

43. Floortrust OÜ (hageja ja vastuhagis kostja) väidab hagis, et tema kui töövõtja ja Rommex OÜ

(menetluses kostja ja vastuhagis hageja) kui tellija vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping.

Lepingu kuupäeva hageja nimetanud ei ole, loeb selle sõlmituks 2022.a alguses. 10.06.2023-

14.06.2023 teostas hageja alltöövõtu korras parketi ja põrandaliistude paigalduse objektil Padi 20,

Kiili. 14.-ks juuniks 2023 paigaldas hageja umbes 65m2 parketi. Umbes 4m2 parketti jäi

paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud objektil sellises mahus. 23.06.2023 esitas hageja kostjale

11 (15)

2-23-139021

tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot (dtl 32). Kostja ei ole arvet tasunud. Selle

summa kostjalt väljamõistmist hageja menetluses nõuab.

44. Kostja kinnitab oma 27.11.2023 vastuses hagile, et tegelikkuses toimus kokkuleppe sõlmimine

hagejaga 2023.a maikuu keskpaiku ja kokkulepe jäi, et hageja teeb tööd 12.06-14.06.2023. Kostja

väidab, et hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ning uuesti paigaldada. Sellepärast kostja

arvates hagejal ei ole tekkinud õigust nõuda tasu.

45. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja

ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning

eksperdiarvamus.

46. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana R. R. ütluste kohaselt tellis ta Rommex OÜ-lt objektile

Padi 20, Kiili, kalasaba parketi paigalduse. Oli vaja 90 m2 parketi paigaldada. Tunnistaja kinnitas,

et parketi tõi kohale tema ja et umbes 80% tööst oli tehtud. Puudused kõrvaldas Rommex OÜ.

Ilmnes, et parkett oli kohati põranda küljest lahti, kus ei olnud liimi üldse alla pandud. Tunnistaja

kinnitas, et parketi oli puudu. Kuna parkett hakkas otsa saama, siis palus ta jätta paigaldamata ainult

ühte tuppa. Tegelikult aga jäi paigaldamata 2 toas ja garderoobis (dtl 294-297).

47. Kuigi pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud, eeltooduga on kohus on tuvastanud, et

tegelikult pooled on sõlminud töövõtulepingu, mille alusel hageja on kostja tellimisel teostanud

parketi paigaldustööd. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille lg

1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on töövõtjal õigus nõuda tasu teostatud tööde eest. Pooled

vaidlevad tasu suuruse üle. VÕS § 637 lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle

suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt

asjaoludele mõistlik tasu. Hageja väidete ja ka tunnistaja ütluste kohaselt kalasaba parketi

paigaldamine on väga aeganõudev protsess. Sellepärast väidab hageja, et sellist mahtu ei olnud

võimalik paigaldada 3 tööpäeva jooksul.

48. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on

keeldunud hagejale tehtud tööde eest tasumisest põhjusel, et hageja ei ole tööd lõpetanud ja töös

esinenud puudused kõrvaldas kostja ise. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta

lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega

ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu

hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise

asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kostja ei ole määranud hagejale täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. See, et kostja on lõpetanud hageja alustatud tööd, s.o osaliselt

kinni liiminud paigatatud parketti, paigaldanud puuduva parketti ja põrandaliistud, ei välista hageja

õigust saada tasu teostatud töö eest. Hagejal on õigus nõuda tasu tegelikult teostatud tööde eest.

12 (15)

2-23-139021

49. Pooled vaidlevad tasu suuruse üle. Hageja on hagis toonud, et tegelikult leppisid parketi

paigaldamise hinnas 23 eurot/m2. Samas on hageja esitanud arve 65 m2 paigaldamise eest summas

876 eurot ehk 13.48 eurot/m2 (dtl 32). Hageja on ka varem esitanud kostjale arved parketi

paigaldamise eest hinnaga 7 eurot/m2 (dtl 86), 18 eurot/m2 (dtl 84) ja 35 eurot/m2 (dtl 83), 9 eurot/

m2 (dtl 82) ja 5.2 eurot/m2 (dtl 80, 81, 95) ehk keskmiselt 12.09 eurot/m2. Need arved on kostja

poolt tasutud (dtl 97, 98). Menetluses ei ole väidetud, et väga aeganõudva kalasaba parketi

paigaldamise ruutmeetri keskmine hind on 13.48 eurost madalam. Tunnistaja ütluste järgi tegelikult

paigaldatud oli 80% 90m2-st ehk 72 m2. Tunnistaja on kinnitanud, et hageja paigaldatud parketist

võeti magamistoas pool ruutmeetrit või ruutmeeter üles ja elutoas lisati liimi. Lisaks garderoobis

2,5m2 oli paigaldamata.

50. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3

500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja hagi

hagiavalduses toodud ulatuses (so 876 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt

põhistamata.

51. VÕS § 113 lg 1 lause 1 ja 2 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud

ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu on kostjal kohustus tasuda viivist seadusjärgses

määras. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue

muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja lõpetas tööd 14.06.2023, kuid on esitanud arve

23.06.2023 tasumise tähtajaga 26.06.2023. Kohus leiab, et hageja on esitanud arve ja määranud

arve tasumiseks mõistliku tähtaja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 23019 tasumiseks määratud päevale

järgnevast päevast, s.o alates 27.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.10.2024) summas 140.12

eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Vastuhagi

52. Seoses sellega, et hageja andis kostale parketi pingutusrihmad ja liimpüstolid üle on vastuhageja

03.04.2024 menetlusdokumendis oma nõuded täpsustanud. Tema nõueteks on vastuhagis kostjalt

renditasu 1 747 eurot ja kahjuhüvitise 1 100 eurot väljamõistmine.

53. Vastuhageja väidab vastuhagis, et pooled on sõlminud parketi pingutusrihmade ja liimpüstolite

rendilepingu. Vastuhagis kostja vaidleb rendilepingu sõlmimisele ja väidab, et pooled ei ole

rendilepingut sõlminud, nad pidevalt laenasid teineteisele tööriistad ilma selle eest tasu nõudmata,

vastuhageja nõudis renditasu üksnes pärast seda kui hageja vastuhagejale käesolevas menetluses

esitatud nõude tasumiseks arve esitas ja vastuhageja tegi seda hageja nõudeõiguse vastuhageja

vastu välistamiseks.

54. VÕS § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)

kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase

13 (15)

2-23-139021

majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).

Käesolevas vaidluses ei ole pooled kirjalikku rendilepingut sõlminud. VÕS ei sätesta rendilepingu

kohustuslikku vormi, seega saab rendilepingu sõlmida ka suuliselt. Samas vaidluse tekkimisel

rendilepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste üle peab üldjuhul nõude esitaja tõendama seda,

milline oli lepingupoolte tahe ja millises renditasu suuruses kokku lepiti. Millised TsMS-iga lubatud

tõendeid selleks esitada, on nõude esitaja otsustada.

55. VÕS § 16 lg 1 sätestatud pakkumust (oferti) lepingu sõlmimiseks vastuhageja vastuhagis

kostjale teinud ei ole. Ei ole ka esitatud VÕS § 20 lg 1 sätestatud vastuhagis kostja nõustumust

(aktsepti) rendilepingu sõlmimiseks. Parketi pingutusrihmade ja liimpüstolite üleandmisest ei piisa

järeldamaks, et nende kasutama asumisega sõlmisid pooled rendilepingu, sest sellega ei ole

võimalik tuvastada, et poolte tahteavaldused olid piisavalt selgelt väljendatud ja määratletud.

Lepingus on oluline hind või tasu suurus, mis peab olema selgelt väljendatud ja läbi räägitud.

Poolte kirjavahetuse (dtl 245 -255) järgi on pooled (ka vastuhageja vastuhagis kostjalt) küsinud ja

laenanud tööriistad kasutamiseks. Seal ole juttu kasutamise eest tasu maksmisest. Kuna pooled ei

ole asjade üleandmisel kokku leppinud, et asjade kasutamine eest tuleb maksta tasu, siis sellega on

kohus tuvastanud, et poole suhe ei vasta rendilepingule, sest ei ole kokku lepitud tasu maksmises

ega antud mõista, et tuleb maksta mõislik tasu.

56. Kohus ei nõustu vastuhagejaga selles, et poolte majandustegevuses tegutsemise tõttu tuleb

eeldada, et nende vahel on sõlmitud tasuline rendileping. VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Maakohtu arvates VÕS §

28 lg 1 sätestatud eeldus praegusel juhul kehtiks üksnes tingimusel, kui poolte käitumine kuni

vastuhageja poolt arve esitamiseni (dtl 33, 34) kaudselt viitaks vastuhageja kavatsusele nõuda

renditasu. Kuna vastuhageja esitas arve nr 1265 summas 4 543 eurot 23.06.2023, so samal päeval,

mil hageja esitas vastuhagejale arve parketi paigaldustööde eest, siis nõustub kohus hagejaga, et

rendiarve esitas vastuhageja sellega hageja nõude vastuhageja vastu välistamise eesmärgil.

Vastuhageja esitas sama numbriga täpsustatud arve summas 4 236 eurot 27.06.2023.

57. Rendilepinguga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 339 sätestatud rent kujutab

ennast tasu perioodi eest. Vastuhageja on äriühing, kes on raamatupidamiskohustuslane tulenevalt

raamatupidamisseaduse (RPS) § 2 lg 2. Vastuhageja on käibemaksukohustuslane (dtl 113) ja ta on

lisanud ka rendiarvele käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 esimese laiuse järgi

maksustamisperiood on kalendrikuu. Vastuhageja ei ole igakuiselt renti nõudnud, rendiarveid

esitanud ega nõuded hageja vastu oma raamatupidamisarvestuses kajastanud, mis omakorda samuti

viitab sellele, et tahet vastuhagis kostjaga rendilepingu sõlmimiseks ja renditasu saamiseks

vastuhageja avaldanud ei ole. Sellepärast kohus jätab vastuhagi renditasu 1 747 eurot nõudmiseks

rahuldamata.

58. Ei nõustu kohus ka vastuhagiga liimipüstoli eest 1 100 eurot väljamõistmisega. 03.10.2024

menetlusdokumendis vastuhageja seda (1 100 eurot) nõuab põhjusel, et hageja poolt üle antud üks

SikaBond Dispenser-1800 Power liimipüssidest oli kahjustatud, seadmel oli üleandmisel puudu

kolmest nupust üks ja puuduolev nupp on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamise. Vastuhagis kostja

on oma 07.10.2024 seisukohas selgitanud, et tegemist ei ole nupuga, mis on vajalik liimipüssi

ohutuks kasutamiseks, vaid tegemist on päästiku lukuga, mis hoiab päästikut all, ilma et näppu

päästikul hoidma peaks. Kohus nõustub vastuhagis kostjaga, et menetluses ei ole tõendatud, millises

seisundis vastuhageja hagejale liimipüüsid üle andis. Sellises olukorras ei ole võimalik vastuhageja

14 (15)

2-23-139021

kasuks ka amortiseerinud liimisusi eest uue liimipüstoli hinda 1 100 eurot välja mõista. Kohus leiab,

et vastuhagejale üleantud liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud, mistõttu jätab ka selles osas

vastuhagi rahuldamata.

59. TsMS § 405 lg 1 p 9 tulenevalt jätab kohus ka vastuhagi rahuldamata jätmist täiendavalt

põhistamata.

60. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastuhageja on vastuhagi resolutsiooni punktis 3 nõudnud

asjade üleandmist. 03.10.2024 menetlusdokumendis vastuhagejal sellist nõuet enam ei ole, ta on

sellest nõudest loobunud, sest vastuhagis kostja on pärast asja kohtuistungil arutamist asjad

vastuhagejale üle andnud. Seega on tekkinud olukord, kus vastuhagis kostja on vastuhageja nõude

pärast vastuhagi esitamist on osaliselt rahuldanud. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse selles osas

seosest nõudest loobumisega.

Menetluskulud

61. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

62. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis kohus jätab kõik hageja nõude esitamisega seoses tekkinud menetluiskulud kostja

kanda.

63. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna vastuhagis kostja on

vastuhageja nõude on osaliselt rahuldanud, s.o tagastanud asjad vastuhagejale menetluse kestel, siis

TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 analoogia alusel on põhjendatud jaotada vastuhagi menetluskulusid

võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega. Vastuhageja on nimetanud vastuhagi hinnaks 5 465.37

eurot (dtl 213), sh asjade üleandmiseks kohustamise nõue 3 500 eurot. Kuna vastuhagi on

rahuldatud 64% ulatuses (3 500 : 5 465.37 x 100%), siis kohus jätab vastuhagi esitamisega tekkinud

menetluskulud 64% ulatuses vastuhagis kostja kanda ja 36% ulatuses vastuhageja enda kanda.

64. Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud ka seisukohad

menetluskulude, kuid, seni menetluses toimunu arvestades, peab põhjendatuks määrata

menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.

65. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

15 (15)

2-23-139021

Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis Rommex OÜ-lt

Floortrust OÜ kasuks välja viivise seisuga 16.10.2024 140,12 eurot ning viivise alates 17.10.2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, jättis Rommex OÜ

vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Floortrust OÜ hagi Rommex OÜ-lt

viivise väljamõistmiseks, rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi, mõista Floortrust OÜ-lt

Roomex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot, tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue

Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega ning jätta vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses

Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada osaliselt Floortrust OÜ hagi ning mõista Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja

võlgnevus 876 eurot.

4.2. Rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ kasuks

välja võlgnevus 876 eurot.

4.3. Tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ vastu Rommex OÜ 876 euro

suuruse nõudega Floortrust OÜ vastu ning lugeda, et pooltel puuduvad teineteise vastu hagist ja

vastuhagist tulenevad nõuded.

4.4. Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu ühe liimipüssi SikaBond

Dispansert-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk tagastamiseks.

4.5. Jätta Floortrust OÜ hagiga seotud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning Rommex OÜ

vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ

kanda.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud

korras. 7. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.

16.10.2024 kohtuotsus 2-23-139021 jõustus osaliselt 18.04.2025 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Lea Herne

referent

16 (15)