2-24-117096/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-117096

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 15. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-117096

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi N L vastu

võlgnevuse nõudes

1 421.23 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) (registrikood

11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn),

lepinguline esindaja: Dmitri Santašev (e-post: juristid@b2-

impact.com);

Kostja: N L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 15. oktoober 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks 921

(üheksasada kakskümmend üks) eurot ja 78 senti (sh põhinõue summas 861.81 eurot ja

intress summas 59.97 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata intressi 191.81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198.70

eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt, so 864.81

eurolt alates 04.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes.

4. Jätta menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks

menetluskulud kokku summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot (so 65%

riigilõivust 280 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest 20 eurost).

1 (8)

2-24-117096

5. Välja mõista kostjalt N L’lt hageja B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) kasuks viivis

menetluskuludelt (195 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1 892.60 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik

esitas 27.05.2024 nõudele vastuväite.

2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 22.07.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse

jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 06.08.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

4. 03. septembril 2024 esitas OK Incure OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse N L vastu

põhivõlgnevuse 864.81 eurot, intressi 251.78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 198.70 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt N L sõlmis 21.06.2022

IPF Digital AS-iga krediidikontolepingu nr xxxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 2 000

eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60

kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 41.04% aastas. Tulenevalt lepingu

tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 41.04% aastas. Krediidi

kulukuse määr on 50.55% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes

osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 41.04% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda

tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil 21.06.2022 – 12.10.2022 kostja

arvelduskontole väljamakseid kogu summas 2 078 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis jaanuari (summas

2 (8)

2-24-117096

80,04 eurot; maksetähtaeg oli 11.01.2023), veebruari (summas 80,04 eurot; maksetähtaeg oli

13.02.2023) ja märtsi (summas 80,04 eurot; maksetähtaeg 13.03.2023) osamaksed tasumata.

Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid

igakuiselt vastavalt kliendile saadetud arvele. Krediidiandja saatis 14.03.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teate. Krediidiandja teatas, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees

on 241.04 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 03.04.2023. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud

tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu

loetakse leping ülesöelduks 04.04.2023.

5. Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus

sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma.

Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse

kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis

saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta. Kostja sai

krediiti kogu summas 2 078 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma kattes 96.37

eurot, seejuures viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 11.12.2022 summas 12.27 eurot.

Seega lepingu ülesütlemise hetkeks kostja põhivõlgnevus oli 1 981.63 eurot. Pärast lepingu

lõppemist tasus kostja põhivõlgnevuse katteks 1 116.82 eurot. Lähtudes eeltoodud selgitustest on

kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 864.81 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingu

xxxx punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt Intressimäärale, so 41.04% aastas.

Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1 981.63 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi.

Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 11.12.2022. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intress alates 12.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 03.04.2023 summas 251.78

eurot.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 04.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.09.2024 seadusjärgses määras.

Kostja võlgneb hagejale viivist 198.70 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni

sellekohase tasumiseni alates 04.09.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 12.25% aastas.

8. Kostja esitas 20.06.2022 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 2 000 eurot. Taotluse

andmed: Sissetulek: 700 eurot Majapidamiskulud: 200 eurot Finantskohustused: 0 eurot

Ülalpeetavad: 1 Töökoht: xxxx. VÕS § 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad tarbijat esitama

õiged andmed. Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto

väljavõtet. Krediidiandja tegi kindlaks, et kostja keskmine sissetulek on 544 eurot. Krediidiandja

arvestas majapidamiskulude hulka 200 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel. Finantskohustuste hulka

arvestati 147 eurot. Lisaks arvestas krediidiandja ühe ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse

IPF-le on 79 eurot. Kostjal ei olnud maksehäireid. Vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 3 eurot

(minimaalselt nõutav 0 eurot). Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et

kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib

3 (8)

2-24-117096

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud

tingimustel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (IPF Digital AS) on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

9. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 864.81 eurot, intressi 251.78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

198.70 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 864.81 eurolt

alates 04.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud

summas 300 eurot, sh riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

11. Viru Maakohus võttis 04.09.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale abikaasa vahendusel kätte

toimetatud 23.09.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

13. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

15. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 21.06.2022 krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 2 000

eurot, intressimääraga 41.04% aastas, krediidi kulukuse määr 50.55%, tagasimakse arvepõhiselt,

millega klient maksab tagasi kasutuses oleva krediidi ja intressi, arve tasumise tähtpäevaks iga kuu

11. kuupäev, kontohaldustasu 0 eurot;

4 (8)

2-24-117096

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 078 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid summas 1 213.19 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates jaanuarist 2023. a, seda vähemalt kolme,

jaanuari, veebruari ja märtsi osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 14.03.2023 lepingute ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 04.04.2023.

16. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

5 (8)

2-24-117096

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13

järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Hagiavalduses märgitud järeldus „Vaba raha jäägiks

kujunes hinnanguliselt 3 eurot“ näitab kohtu hinnangul välja krediidiandja erilist hooletust. Seega

asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

6 (8)

2-24-117096

perioodil intressimäär alates 21.06.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas ja alates 01.01.2023 kuni

04.04.2023 2.50% aastas.

22. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti 2 078 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud summa

1 213.19 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 04.04.2023 ning nimetatud ajast on

muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest

tasumata järelikult 864.81 eurot. Seadusjärgne intress (alates 22.06.2022 ehk väljamakse tegemisele

järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 04.04.2023 on summas 59.97 eurot. Kostjalt tuleb

seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 864.81 eurot ja intress summas 59.97 eurot.

23. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 864.81 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 861.81 eurot ja intress summas 59.97 eurot, kokku 921.78 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 65% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 65%

kostja ja 35% hageja kanda.

26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg

2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja

on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 07.05.2024 summas 70.26 eurot ning hagiavalduse

esitamisel 03.09.2024 summas 209.74 eurot, kokku 280 eurot. Menetluskulud kokku on seega

summas 300 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 65% 300 eurost, so

195 eurot.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

7 (8)

2-24-117096

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

28. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)