2-24-108151/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-108151

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 15. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-108151

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus O M vastu võla

nõudes

4 900.07 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline

esindaja: Ahto Järvela (e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: O M (isikukood xxxx, elukoht hagiavalduses: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 15. oktoober 2024 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt O M’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 3 993 (kolm

tuhat üheksasada üheksakümmend kolm) eurot ja 28 senti (sh põhinõue summas 3

604.89 eurot ja intress summas 388.39 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata haldustasu 11.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 368.80 eurot ja viiviste alates 23.05.2024 kuni

põhinõude summas 3 604.89 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 17,9% aastas osas.

4. Jätta menetluskulud kostja 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda ning

välja mõista kostjalt O M’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

kokku summas 743 (seitsesada nelikümmend kolm) eurot ja 58 senti (so 81%

riigilõivust 560 eurost, õigusabikuludest 338 eurost ja maksekäsu kiirmenetluse

kuludest 20 eurost).

1 (8)

2-24-108151

5. Välja mõista kostjalt O M’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (743.58 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 350 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 28.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4 150.23 euro saamiseks. Kohus tegi 29.02.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas

Pärnu Maakohus 25.04.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses..

2. Viru Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. 22. mail 2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse O M vastu

põhivõlgnevuse 3 604.89 eurot, intressi 219.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

368.80 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 11.60 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Inbank AS ja O M sõlmisid

01.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr. XXXX, mille alusel sai kostja laenu summas 5 555 eurot.

Lepingu nr nr. XXXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,95% aastas ja intressimäär 17,9%

aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 5.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.10.2023 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude OÜ’le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 5 555 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 1 950.11 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 3 604.89

eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3 604.89 eurot.

2 (8)

2-24-108151

5. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu

põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled

kokku leppinud intressimääraks 17.9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest,

s.o 15.07.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 26.10.2023 summas 219.50 eurot. Kostja intressi tasunud ei

ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 219.50 eurot.

6. Vastavalt 1.09.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 26.10.2023.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2023-15.10.2023 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 11.60 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas

11.60 eurot.

7. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

50 eurot kujunemine: 28.11.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 28.12.2023. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.01.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3 604.89 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 27.10.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

22.05.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 17.9%

kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja

nõuab viivist summas 368.80 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 368.80 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

põhinõudelt s.o 3 604.89 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.05.2024 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 17.9% aastas.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad

otsesed

viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll

aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma

lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa

viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et

temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada,

käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-

21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu

sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad

teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14

lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed

olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel

poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke

ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei

suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud

hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1

sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

3 (8)

2-24-108151

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel

ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes

hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste

sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega

kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija

krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete

esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 403⁴ lg-le 6 ja

krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi.

Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse

garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud

ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile

positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi

krediidiasutuse hooletuseks. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. VÕS §

4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud

ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu,

s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega

ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

10. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 3 604.89 eurot, intressi 219.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

summas 368.80 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot, haldustasu summas 11.60 eurot ja

viivise alates 23.05.2024 kuni põhinõude summas 3 604.89 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 17.9% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 157 eurot, sh

riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

12. Viru Maakohus võttis 23.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale saadetud e-postile ja TsMS §

3141 lg 2 kohaselt loetud kätte toimetatuks 03.07.2024. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja

esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus

kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.

4 (8)

2-24-108151

14. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

16. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised

asjaolud:

1) Inbank AS ja kostja sõlmisid 01.09.2022 krediidilepingu nr XXXX summale 5 555 eurot,

intressimääraga 17.90% aastas, krediidi kulukuse määr 20.95%, tagasimaksed iga kuu 15.

kuupäevaks, tagasimaksete arv 24, osamakse suurus 282.51 eurot ja viimase osamakse suurus

282.39 eurot, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Lepingu alusel kasutas kostja laenu kokku 5 555 eurot.

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud põhiosa tagasimakseid summas 1 950.11 eurot;

4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates juulist 2023. a, seda vähemalt kolme,

15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti 05.10.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 26.10.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.10.2023.

17. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

5 (8)

2-24-108151

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohus märgib, et kostja sissetulekute kontrollimiseks tuleb vastavasisulised tõendid esitada

lisana ka kohtule, sealjuures ei ole Maksu- ja Tolliameti poolt esitatav päring võimalike

sissetulekute kohta piisav, et selle järgi hinnata hageja muud võimalikku finantsilist riskikäitumist.

6 (8)

2-24-108151

Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta

on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

21. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodil intressimäär alates 01.09.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, alates 01.01.2023 kuni

30.06.2023 2.50% aastas ja alates 01.07.2023 kuni 26.10.2023 4% aastas.

23. Lepingu alusel kasutas kostja krediiti 5 555 eurot. Tagasi on põhinõude katteks makstud summa

1 950.11 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.10.2023 ning nimetatud ajast on

muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest

tasumata järelikult 3 604.89 eurot. Seadusjärgne intress (alates 16.10.2022 ehk maksegraafikuga

määratud makse tegemisele järgmisest päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.10.2023 on summas

388.39 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 3 604.89 eurot ja

intress summas 388.39 eurot.

24. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta

saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 3 604.89 eurot.

Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust

taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja

vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja

hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka

sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude

sissenõudekulu 50 euro ja laenuhaldustasu 11.60 euro väljamõistmiseks.

26. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 3 604.89 eurot ja intress summas 388.39 eurot, kokku 3 993.28 eurot. Ülejäänud nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

7 (8)

2-24-108151

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 65% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 81%

kostja ja 19% hageja kanda.

28. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse

hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi

2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus

Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on

õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses 28.02.2024 summas 143.99 eurot ning hagiavalduse esitamisel

22.05.2024 summas 416.01 eurot, kokku 560 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 918

eurot, s.h riigilõiv 560 eurot, õigusabikulud 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 81% 918 eurost, so

743.58 eurot.

29. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

30. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)