2-24-9797/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-9797

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2024.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

H. S. hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

2. septembril 2024.a. ja 15. oktoobril 2024.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Helja S. (ik XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX)

U. S. (ik XXX, elukoht: XXX e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. S. hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada H. S. ja U. S. abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Kohtla-Järve

perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 388.

3. Jätta H. S.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „S.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. H. S. esitas 26.06.2024.a. Viru Maakohtule hagi U. S. vastu abielu lahutamise nõudes.

H. S. märgib hagiavalduses, et poolte kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja elavad

ühes elumajas, kuid perekonnana ei elata pikemat aega. Poolte vahel on pidevad riiud,

perekondlikud suhted on pöördumatult lõppenud ning perekonna säilitamine ei ole võimalik.

Hagejal puudub soov jätkata abielulisi suhteid kostjaga ning ei pea seda ka võimalikuks. Pooltel

ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Kostja kuritarvitab alkoholiga ja on vägivaldne.

2. Kohtuistungil 2. septembril 2024.a. selgitas hageja, et poolte abielusuhted lõppesid aasta

alguses Samas kostjapoolne alkoholi tarvitamine ja vaimne vägivald hageja suhtes (sõimamine,

alandamine) on kestnud viimased kolm aastat. Kostja alkoholiprobleemi ei tunnista. Pooled elavad

ühes majas (kaks kuud elas hageja tütre juures), kommunaalteenuste eest tasuvad mõlemad

pooleks, poes käivad mõlemad, ning süüa tehakse ühiselt. Hageja leppimise võimalust ei näe ning

abielu jätkata ei soovi.

3. Kohtuistungil 15. oktoobril 2024.a. jäi H. S. abielu lahutamise nõude juurde. Pooleteise

kuuline leppimisaeg midagi ei muutnud. Abikaasad omavahel abielu säilitamise võimalust

arutanud ei ole ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada. Hageja on veendunud, et abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Hageja märkis, et abielu on kestnud 36 aastat, lapsed on suureks

kasvatatud ning hageja ei pea seda olukorda (vaimset vägivalda, pidevaid konflikte) taluma.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. U. S. märkis 10. juulil 2024.a. hagiavaldusele esitatud vastuses, et tunnistab hagi ning

vastuväiteid ei ole.

5. Kohtuistungil 2. septembril 2024.a. kohtuistungil kinnitas U. S., et aeg-ajalt tarvitab

alkoholi, kuid teeb seda ulatuses nagu 90% eesti inimestest. Probleemi ei ole. Võtab nädalas paar

korda Longerot või õlut, vahest kolm purki, vahest viis, tuleb ette ka seda, et võtab kanget

alkoholi. Leiab, et kelleltki luba küsima ei pea, kas võtta 100 gr või mitte. Töö tõttu peab iga päev

autoga sõitma, seega ei saa alkoholi tarvitamine olla probleemiks nagu hageja väidab. Kostja

märkis, et tülid tekivad abikaasade vahel ka väikestest asjadest. Abielu lahutamise nõudega nõus

ei ole, aga ei saa sinna midagi teha. Kui naine tahab lahutada, siis tuleb lahutada. On üritanud

naisega sel teemal rääkida, aga kui naine leiab, et ainus süüdlane on mees, siis pole midagi teha.

6. Kohtuistungil 15. oktoobril märkis U. S., et abikaasad omavahel ei räägi. Naine dikteerib

mida mees, aga nii ei saa. Hageja ütleb, et kostja kogu aeg joob ja karjub, aga abikaasad tegelikult

ei räägigi eriti. Väidetavalt soovib H. S. lahutust, kuna mees ei tee nii nagu tema tahab. Ei saa nii

olla, et üks inimene saab dikteerida teise inimese igat käitumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

8. H. S. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe.

U. S. väitel ei soovi ta abielu lahutada, aga ei saa midagi teha kui naine soovib lahutada.

Kohus andis 2. septembril pooltele poolteist kuud aega leppimiseks / järelemõtlemiseks.

Hageja oma seisukohta ei muutnud, jäi abielu lahutamise nõude juurde.

Ka kostja kinnitas kohtuistungil, et pooled elavad küll ühes majas, kuid eriti ei räägi, suhetes

midagi muutunud ei ole. Naine peab ainsaks probleemiks meest, mees probleeme ei näe ega

tunnista ja ei ole nõus midagi endas muutma leides, et keegi ei saa talle ette dikteerida kuidas

elama peab.

9. Kohus möönab, et poolte abielusuhete lõppemisest möödunud aeg on suhteliselt lühike,

kuid kohtuistungil ei jäänud kohtunikule kahtlust selles, et hageja on oma soovi põhjalikult läbi

mõelnud, otsuse teinud ning oma otsuses kindel.

Kohtu antud poolteisekuuline aeg järelemõtlemiseks / leppimiseks olukorda muudatusi ei toonud.

Abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist /

säilitamist vähemalt võimalikuks. Ühe poole soov ei ole selleks piisav kui teine pool välistab

abielu taastamise võimaluse.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

10. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

11. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik