4-24-2442/20 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.september 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12

Väärteoasja number

4-24-2442

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Väärteoasi

Heino Kinki (Kink) kaebus PPA Lõuna prefektuuri

Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I eriasjade uurija

19.06.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2610,24,002133

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusalune isik:

Heino Kink

(isikukood

35210016535; elukoht , XXX )

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja XXXvalveameti

Lõuna prefektuur (asukoht Riia 132, Tartu; e-posti

aadress XXX), esindaja Toomas Lihtmaa

Kohtuistungi toimumise aeg

18.september 2024

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Valitud kaitsja tasu 624 eurot jätta menetlusaluse isiku kanda.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 18.09.2024.

Kui üks kohtumenetluse pool on ettenähtud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis

vormistatakse kohtuotsus ainult lõpposana.

Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja (Põlvas, Võru tn 12) kantseleis ning e-toimikus kättesaadav alates 16.10.2024.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult tervikuna

teatavakstegemisest, s.o alates 16.10.2024. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatava otsuse sisu

Politsei- ja XXXvalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna uurimisgrupi I

eriasjade uurija 19.06.2024 otsusega väärteoasjas nr 2610,24,002133 (PPA toimik tl 11-12) on

Heino Kinku karistatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200

trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ühes LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. H. Kinku on karistatud selle eest, et ta 23.05.2024

kell 15.29 Põlva maakonnas XXX XXX kinnistul juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l +/- 0,05 mg/l. Otsuse kohaselt rikkus H. Kink LS § 69 lg

3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebaja nõue ja põhjendused

H. Kink on 10.07.2024 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaitsja vahendusel esitanud

kaebuse (kohtutoimik tl 2-5), milles palub kohtuvälise menetleja 19.06.2024 otsuse täies

ulatuses tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Menetlusalune isik põhjendab seda taotlust

järgmiselt.

Menetlusaluse isiku arvates on kohtuvälises menetluses oluliselt rikutud

väärteomenetlusõigust, mistõttu on kaevatav otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

Otsus on tehtud menetlusalust isikut VTMS ja KrMS normidega kooskõlas üle kuulamata.

Rikutud on KrMS §-de 8 lg 1 p 2, 75 lg 2, 76 lg 1 p 3 ja VTMS § 65 lg 2 p 2 sätteid.

Ülekuulamine toimus pool tundi pärast väärteoprotokolli vormistamist. Ülekuulamise

protokollis puuduvad menetleva väärteo asjaolud. Kaitsja osavõtu soovi enne ülekuulamist

välja ei selgitatud. Menetlusalune isik soovis kaitsja osalemist, kuid talle tähelepanematult

on väärteoprotokolli märgitud, et ta kaitsjat kohapeale ei soovi. Ka ei selgitatud

menetlusalusele isikule suuliselt tema õigusi sh õigust keelduda enda vastu ütluste andmisest

ja esitada vastulauset. Talle anti vaid väärteoprotokolli lugemise võimalus ja nõuti allkirja.

Menetlusalune isik on eakas, tal polnud prille ja väidetavalt oli joobeseisundis. Sellises

olukorras ei saanud ta väärteoprotokolli kantud asjaoludesse süveneda ja peenes kirjas olevate

õigustega tutvuda ega olnud teadlik enda allkirja tähendusest. Menetlusalune isik soovis vaid

asjaajamise kiiremat lõpulejõudmist ja politseiametnike lahkumist tema eravaldusest.

Kaevatavas otsuses ei ole märgitud, millist konkreetset mootorsõidukit menetlusalune isik

joobeseisundis juhtis ja kus ta seda tegi. Teo toimepanemise koha osas väärteoprotokoll ja

kaevatav otsus ei kattu. Väärteoprotokollis on märgitud, et H. Kink pani talle etteheidetava

teo toime XXX XXX kinnistu vahetus läheduses. Otsuses on teo toimepanemise kohana

märgitud XXX. Seega pole väärteo toimepanemise asjaolud selgelt ja arusaadavalt esitatud.

Menetlusaluse isiku arvates asusid politseiametnikud tema joovet kontrollima menetlusaluse

isiku kinnistul, tema eravalduses ja olukorras, kus ta liikluses ei osalenud, vaid tegi eramaal

üksi tööd.

Alternatiivselt palub menetlusalune isik kaevatava otsuse osaliselt tühistada ja teha uue

otsuse, vähendades rahatrahvi ning jättes lisakaristuse kohaldamata. Menetlusaluse isiku

arvates on karistus ebaproportsionaalne. H. Kink ei oma kehtivaid karistusi analoogsete

tegude eest. Ta on kõrges eas inimene (mis on KarS § 57 lg 1 p 7 tähenduses kergendav

2 (11)

asjaolu), kes tegi oma kinnistul üksi traktoriga tööd ega seadnud ohtu teiste inimeste elu ja

tervist. Üle keskmise rahatrahvi kohaldamine on põhjendamatu.

Põhjendamatu on ka lisakaristuse kohaldamine. Menetlusalune isik elab maal, eemal

suurematest keskustest. Mootorsõiduki kasutamise võimaluseta on menetlusaluse isiku

elukorraldus oluliselt piiratud ‒ poes ja arsti juures käimine, talus põllumajanduslike tööde

tegemine. Antud asjas pole menetlusaluse isiku süü suur ja puuduvad eripreventiivsed

vajadused lisakaristuse kohaldamiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning 19.06.2024 otsus muutmata.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on H. Kingu süütegu tõendatud ja see on õigesti

kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega,

kuna ta asus mootorsõidukit juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamist. H. Kink juhtis

alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit nii XXX kinnistul kui kinnistut läbival avalikult

kasutataval sõiduteel. LS § 1 lg-st 2-1 tulenevalt pole vahet, kas seda teha teel või väljaspool

teed.

Määratud karistus vastab menetlusaluse isiku süüle ja tema varasemale elukäigule. H. Kinku

on viimase seitsme aasta jooksul karistatud LS § 224 lg-te 1 ja 2 järgi kokku kaheksal korral.

Viimane karistus kustus 2024. aasta jaanuaris. Seega on menetlusalusel isikul tõsine

alkoholiprobleem, mida ta ise ei tunnista.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvates pole rikutud ka menetlusnorme. Arvestatav pole

menetlusaluse isiku väide, et ta ei saanud aru, millele alla kirjutab. Arvestades H. Kingu

korduvat karistatust ja ka varasemat kohtusse pöördumist on ta teadlik menetluse korrast ja

oma õigustest ning kohustustest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüteokoosseisu osas

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse XXXdest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud

küsimustes.

H. Kingule on 23.05.2024 koostatud väärteoprotokoll AB 1629588 väärteoasjas nr

2610,24,002133 (PPA tl 1-1 pöördel) selles, et ta 23.05.2024 kell 15.29 Põlva maakonnas

XXXs XXX kinnistu vahetus läheduses juhtis mootorsõidukit T25A registreerimismärgiga

XXXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem

kui 0,61 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,66 mg/l +/- 0,05 mg/l. Protokolli

kohaselt rikkus H. Kink LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusaluse isiku H. Kingu ütluste kohaselt (tl 25 pöördel-28) 23.05.2024 kella 15.30

paiku toimetas ta oma talus ja liikus traktoriga T25 talu ühest õuest välja ja teisest sisse, et

traktorit tankida. Selleks sõitis ta oma taluõue piires XXX tallu tuleva tee kõrval mururiba

mööda 46 meetrit. Tee peal üldse ei sõitnud. Enne liikuma hakkamist jõi õlut, milleks oli ühe

3 (11)

pindine ehk 0,56-liitrine purk 0,53% kangusega õlu Tamula Vanake. Võib-olla jõi ära natuke

üle poole liitri, sest natuke õlut jäi purki alles. Praktiliselt kohe peale õlle joomist läks

traktoriga sõitma, kuna ennast halvasti ei tundnud ja arvas, et oma eravalduses toimetades

kedagi ei kahjusta. Kui H. Kink oli traktori mootori seisma jätnud, avanud mootorikatte,

tõstnud enda kõrvale kütusekanistri, et tankima hakata, ilmus äkki tema kõrvale

politseiametnik K.B. Politseiametnik käskis puhuda. Alkomeeter näitas joovet. H. Kink

kutsuti politseibussi. Ta puhus täpsemasse alkomeetrisse ja alustati paberite vormistamist,

kuhu kästi alla kirjutada. Kuigi H. Kink ütles, et tal pole prille ja ta ei näe, tehti kõik

toimingud ära. Õigusi talle ei selgitatud. H. Kink kirjutas seletuse ja kirjutas dokumentidele

alla, kuid ta ei näinud, millele alla kirjutas. Ta tahtis, et politseinikud lahkuksid.

Politseibussist tuli välja ainult K.B . Naisametnik politseibussist üldse välja ei tulnud, vaid

istus bussis.

Tunnistaja K.B ütluste kohaselt (tl 28-29 pöördel) teostas ta koos patrullpolitseiniku H.B-ga

23.05.2024 liiklusjärelevalvet Põlvamaal XXX XXXs. Sõites mööda XXX talust oli näha

traktori poole tuigerdavat menetlusalust isikut. Politseiametnikud jäid kinnistust

möödamineva tee äärde paarisaja meetri kaugusele jälgima. Paari minuti pärast tuli traktor

sellesama tee peale, sõitis kuskil 40 m ja keeras maja ette tagasi. Politseiametnikud järgnesid

traktorile, mis peatus maja hoovis. H. Kink tuli traktoriroolist välja. Tal oli keel pehme,

silmad läikisid ja punetasid ning oli aru saada, et ta on alkoholi tarvitanud, mida H. Kink ka

ise tunnistas. K.B kontrollis H. Kingu joovet indikaatorvahendiga, selgitades eelnevalt

välja, kas viimane on nõus seda tegema. Seejärel selgitas K.B H. Kingule, kas viimane on

nõus puhuma tõenduslikku alkomeetrisse või soovib joobe tuvastamist haiglas vereproovi

uuringuga. H. Kink oli nõus ja K.B viis menetluse läbi. H. Kingul ei olnud prille kaasas ja

tahtis minna neid tuppa tooma. K.B seda teha ei lasknud ja luges H. Kingule kõik õigused ja

kohustused ning protokollid ette. H. Kink kaitsjat kohapeale ei soovinud ja kinnitas, et kõik

on arusaadav. Allkirja H. Kink nägi panna.

Tunnistaja H.B ütluste kohaselt (tl 29 pöördel-30) teostas ta koos patrullpolitseiniku K.B-ga

23.05.2024 liiklusjärelevalvet Põlvamaal XXX XXXs. Umbes kella 15.28 ajal märkasid nad

umbes 500 m kaugusel XXX talu kinnistult sõiduteele väljumas punast traktorit, peale mida

sõitsid nad traktori suunas. Traktor liikus sõiduteel umbes minuti jooksul paarsada meetrit ja

sõitis XXX kinnistu sissesõiduteele. Roolis oli meesterahvas. Patrullsõidukist väljunud K.B

allutas isiku joobekontrollile. Patrullsõidukist väljus ka H.B . Indikaatorvahendiga

kontrollimisel selgus, et isik on tarvitanud alkoholi, mida viimane ka tunnistas. K.B selgitas

isikule, kas ta on nõus tõendusliku alkomeetriga alkoholijoovet kontrollima või on võimalus

minna haiglasse verd võtma. Isik oli tõendusliku alkomeetriga nõus. Seejärel suunduti

patrullsõidukisse. K.B viis läbi tõendusliku alkomeetriga joobe kontrollimise, H.B pani

kirja oma ütlused ja K.B viis läbi edasised menetlustoimingud. K.B selgitas H. Kingule

õigusi ja kohustusi suuliselt ning tutvustas suuliselt ka menetlusdokumente. Seda H.B ei

mäleta, et H. Kink midagi oma nägemisest või prillidest rääkis.

Kohtumenetluse käigus esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule täiendava tõendina CD-

R-i patrullsõiduki pardakaamera

videosalvestisega.

Videosalvestisest

(fail

GRMN0247.MP4) nähtub, et 23.05.2024 kella 15.27.55 ajal hakkab patrullsõiduk sõitma

mööda kruusateed ja eespool on näha vastutulevat ratastraktorit, mis liigub parempoolsete

ratastega teepeenral ja vasakpoolsete ratastega tee sõidetaval osal. Patrullsõiduki lähenedes

pöörab ratastraktor paremal asuva talu õue. Kell 15.28.24 traktor peatub õue sissesõiduteel ja

selle taga on peatunud ka patrullsõiduk. Traktori kabiinist väljub meesterahvas (kes on

äratuntavalt H. Kink), vaatab patrullsõiduki suunas ja jääb peale kabiinist väljumist traktori

4 (11)

kõrvale seisma. Tema juurde suundub esmalt meespolitseinik ja seejärel ka naispolitseinik.

Meespolitseinik vestleb H. Kinguga. Salvestis lõpeb 23.05.2024 kell 15.28.54. Kohtu arvates

on patrullsõiduki pardakaamera videosalvestise puhul tegemist VTMS § 31 lg 1-1 p-de 1‒3

nõuetele vastava tõendiga, s.o väärteomenetluses lubatud tõendiga, millele võib kohtuotsuse

tegemisel tugineda. Seda vaatamata asjaolule, et kohtuvälises menetluses pole seda tõendit

väärteoasja materjalide juures olnud. Maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses ning pole

välistatud ka uute tõendite kogumine.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (PPA tl 2-2 pöördel) kohaselt H. Kink 23.05.2024

kella 15.29 ajal juhtis sõidukit T25A registreerimismärgiga XXX XX Põlva maakonnas

XXX XXXs kinnistul ja tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust

tuleb alkoholilõhna. PPA patrullpolitseinik K.B otsustas H. Kingu sõiduki juhtimiselt

kõrvaldada LS § 91 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus

on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis). H. Kink on sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud 23.05.2024 kella 15.29 kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus ja videosalvestis) on kattuvad asjaoludes, et H. Kink juhtis 23.05.2024

pealelõunasel ajal Põlva maakonnas XXX XXXs XXX kinnistul traktorit. Et ta juhtis oma

kinnistul XXX 23.05.2024 kella 15.30 paiku traktorit, on kinnitanud menetlusalune isik ise.

Menetlusalust isikut traktorit juhtimas on näinud ka tunnistajad K.B ja H.B . Et

menetlusalune isik juhtis traktorit, nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera salvestisest. Kuigi

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on sõiduki juhtimise ajana märgitud 23.05.2024 kell

15.29, tõendab patrullsõiduki pardakaamera salvestis, et H. Kink lõpetas traktori juhtimise

23.05.2024 kell 15.28.24, peale mida ta väljus sõiduki kabiinist ja algas vestlus

politseiametnik K.B-ga . Kohtul puudub alus pardakaamera videosalvestisest nähtuva

kellaaja õigsuses kahelda ning asub seisukohale, et traktori juhtimine leidis aset 23.05.2024

kell 15.28. Kohtu arvates väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses esinev ebatäpsus süüteo

toimepanemise kellaajas (23.05.2024 kell 15.29) pole väga oluline ning ei tingi iseenesest

kaevatava otsuse ebaseaduslikkust.

Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused on kattuvad ka asjaoludes, et H. Kingu juhitud

traktor liikus tema taluõue lähistel, liikudes esmalt õuest välja ja teist sissesõiduteed pidi õue

tagasi. Traktori liikumine õue lähistel ja pööramine õue on nähtav ka pardakaamera

videosalvestisest. Menetlusaluse isiku, tunnistajate ütlused ja pardakaamera videosalvestis

tõendavad, et H. Kingu taluõue lähedalt möödub kruusakattega tee. H. Kingu väide, et traktor

liikus üksnes tee äärsel mururibal, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Ka pardakaamera

videosalvestisest nähtub, et vähemalt enne taluõue pööramist liigub traktor parempoolsete

ratastega teepeenral ja vasakpoolsete ratastega tee sõidetaval osal. Tunnistaja H.B ütlused, et

traktor liikus teel minuti paarsada meetrit, on ümber lükatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja

K.B ütlusega, samuti pardakaamera videosalvestisest nähtuvaga. Tunnistaja K.B väitel

liikus traktor teel umbes 40 meetrit. See on kooskõlas ka menetlusaluse isiku ütlustega, et

tema läbitud teekond oli 46 meetrit. Pardakaamera salvestisel on jäädvustatud traktori

liikumist vähem kui poole minuti vältel. Seega on tunnistaja H.B ütlused traktori liikumise

aja ja läbitud vahemaa kohta ilmselgelt ebatäpsed.

Menetlusaluse isiku väitel on õue lähistel oleva tee näol tegemist tema kinnistut XXX läbiva

erateega, kuid seda kasutavad ka teised talud. Asjaolu, et tegemist on kõigile isikutele

liikluseks avatud teega, tuleneb ka tunnistaja K.B ütlustest, mille kohaselt kasutasid

politseiametnikud antud piirkonnas liikumiseks just seda teed. Pardakaamera videosalvestisest

5 (11)

nähtub, et tegemist pole mingi lihtsalt sisse tallatud rajaga, vaid korraliku kruusakattega teega.

Eeltoodu annab alust järeldusele, et tegemist on teega LS § 2 p 81 tähenduses, mille kohaselt

tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks

ettenähtud muu ala. Tee koosseisu kuuluvad ka teepeenrad, eraldus- ja haljasribad. Kohus ei

kahtle menetlusaluse isiku väites, et tegemist on tema kinnistu koosseisu kuuluva teega

(erateega), kuid see ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust.

Kuna tegemist on liikluseks avatud rajatisega, laienevad sellele niikuinii liiklusseaduse

sätted. Isegi kui tegemist poleks teega, ei välista see iseenesest vastutust mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades, sest LS § 1 lg 2-1 kohaselt kohaldatakse sama

seaduse §-s 69 sätestatut mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed.

Kuna tegemist on XXX kinnistul asuva teega, on kohtu hinnangul kaevatavas otsuses süüteo

toimepanemise kohana õigesti märgitud XXX. Väärteoprotokollis on süüteo toimepanemise

kohana märgitud XXX kinnistu vahetus läheduses. Tunnistaja K.B ütluste kohaselt lähtus

ta protokolli koostamisel arusaamast, et XXX talust mööduv tee ei ole selle kinnistu oma.

Kohtu arvates väärteoprotokollis esinev ebatäpsus süüteo toimepanemise kohas pole väga

oluline ning kohtuväline menetleja võis otsuse tegemisel selle ebatäpsuse kõrvaldada (vt

RKKKo 4-17-3969/37, p 8.1).

Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, samuti patrullsõiduki pardakaamera salvestis

tõendavad, et H. Kink juhtis 23.05.2024 kella 15.28 ajal Põlva maakonnas XXX kinnistul

traktorit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja patrullsõiduki pardakaamera salvestisest

nähtub, et tegemist on traktoriga T25A registreerimismärgiga XXX XX . Asjas pole vaidlust,

et see on mootorsõiduk. Erinevalt väärteoprotokollist pole kaevatavas otsuses märgitud H.

Kingu juhitud mootorsõiduki marki või mudelit ja registreerimismärki. Kohus leiab, et see ei

tingi siiski kaevatava otsuse ebaseaduslikkust. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte

kohaselt mootorsõiduki mark ja mudel ei ole LS § 224 lg 2 koosseisu objektiivseteks

tunnusteks. Tähtis on, et tegemist oleks mootorsõidukiga. Seega ei kuulu mootorsõiduki mark

ja mudel väärteoasjas tõendamiseseme asjaolude hulka (RKKKo 3-1-1-53-14, p 8). Kohtule

on Kohtute Infosüsteemi andmetel teada, et ka viidatud väärteoasjas puudusid kaevatavas

otsuses andmed mootorsõiduki margi või mudeli ja registreerimismärgi kohta.

Tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlused, samuti kirjalikud

tõendid) on kattuvad asjaoludes, et 23.05.2024 kella 15.28 ajal XXX kinnistul traktorit

juhtides oli H. Kink tarvitanud alkoholi. Et ta vahetult enne asumist traktorit juhtima

tarvitas alkoholi (õlut) on kinnitanud H. Kink ise. Et peale traktori juhtimise lõpetamist oli H.

Kingul alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, on kirjeldanud tunnistaja K.B .

Menetlusalune isik kui tunnistajad on kinnitanud, et K.B kontrollis H. Kingu joovet nii

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (PPA tl 3) tõendab, et PPA patrullpolitseinik K.B

kontrollis 23.05.2024 kella 15.29 ajal Põlva maakonnas XXXs XXX kinnistul

indikaatorvahendiga alkoholisisaldust H. Kingu väljahingatavas õhus ja tuvastas selle

positiivse näidu. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (PPA tl 3

pöördel) on joobele viitavate tunnustena loetletud silmade punetus ja läikimine, häiritud

reaktsioonikiirus, kerged häired koordinatsioonis.

H. Kink on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on

selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe

tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga (PPA tl 4 pöördel). Tõendusliku alkomeetri

6 (11)

väljatrükk (PPA tl 4) tõendab, et PPA patrullpolitseinik K.B mõõtis 23.05.2024 kell 15.38‒

15.44 Põlva maakonnas XXXs XXX talus tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldust H.

Kingu väljahingatavas õhus ning see oli vähemalt 0,61 mg/l.

Kohtul puudub alus tõendusliku alkomeetri näidus kahelda ja seda pole kohtumenetluses

kahtluse alla seadnud ka menetlusalune isik ise. H. Kingu joovet on kontrollitud lühikest aega

pärast mootorsõiduki juhtimise lõpetamist. Asjas puuduvad igasugused viited, et vahepealsel

ajal oleks menetlusalune isik alkoholi tarvitanud. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et

tarbis alkoholi enne asumist mootorsõidukit juhtima. Seega tõendab tõendusliku alkomeetri

näit menetlusaluse isiku seisundit mootorsõiduki juhtimise ajal.

Juhtides 23.05.2024 kella 15.28 ajal Põlva maakonnas XXX kinnistul mootorsõidukit

(traktorit) seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,61

mg/l, rikkus H. Kink LS § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris

väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Ühtlasi rikkus H.

Kink tegelikult ka LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt juhil on keelatud juhtida sõidukit alkoholi

piirmäära ületavas seisundis. Kuna LS § 33 lg 11 p 2 rikkumist pole kohtuvälises menetluses

menetlusalusele isikule ette heidetud, ei tee seda ka kohus.

Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et alkoholi (0,5 liitrit või veidi enam 0,52% kangusega

õlut) tarvitas ta vahetult enne asumist mootorsõidukit juhtima. Olles vahetult enne

mootorsõidukit juhtima asumist tarvitanud alkoholi (ja seda mitte mõne lonksu, vaid vähemalt

pool liitrit), sai menetlusalune isik kohtu arvates ka ise aru, et ta on mootorsõiduki juhtimiseks

mittelubatavas seisundis. Seda enam asjaolu valguses, et alkoholisisaldus H. Kingu

väljahingatavas õhus pole olnud XXX pealne, millest alates algab vastutus alkoholi piirmäära

ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, vaid tunduvalt suurem. H. Kingul on olnud

ka muid joobele viitavaid silmanähtavaid tunnused (koordinatsioonihäired ja häiritud

reaktsioon). Nõustudes kohtuvälise menetleja esindajaga ka kohus leiab, et menetlusalune

isik pani süüteo toime otsese tahtlusega.

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et H. Kink 23.05.2024 kell 15.28 Põlva maakonnas

Kanepi vallas XXXs XXX kinnistul juhtis tahtlikult mootorsõidukit T25A

registreerimismärgiga XXX XX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. H. Kink rikkus LS § 69 lg 3.

H. Kinku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälises menetluses

on H. Kingu toimepandu õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

Erinevalt menetlusalusest isikust kohus leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole aset leidnud

ka muid menetlusõiguse sätete rikkumisi, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse

ebaseaduslikkuse. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses andnud ütlusi (kirjutades

need ülekuulamise protokolli omakäeliselt) ja allkirjastanud erinevaid menetlusdokumente

(väärteoprotokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, korrakaitseseaduse § 38 õiguste

selgitamise leht, ülekuulamise protokoll) ja muuhulgas oma allkirjaga kinnitanud oma

õigustega tutvumist. Erinevalt tunnistaja H.B-st (kes H. Kingu nägemisprobleeme ei mäleta)

kinnitavad tunnistaja K.B ütlused menetlusaluse isiku väidet, et menetlustoimingute

tegemisel kurtis H. Kink nägemisprobleeme, kuid K.B tal prille otsima minna ei lubanud.

K.B väitel luges ta seetõttu kõik õigused ja kohustused ning menetlusdokumendid H.

Kingule ka suuliselt ette. Ka tunnistaja H.B on kinnitanud, et K.B selgitas H. Kingule

õigusi ja kohustusi ning menetlusdokumentide sisu suuliselt. Tunnistajate kattuvate ütlustega

7 (11)

on ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et talle õigusi ja menetlusdokumentide sisu

suuliselt ei selgitatud. Nagu kohus edaspidi tuvastab on H. Kink analoogseid süütegusid toime

pannud korduvalt. Seega on teda ka varem korduvalt analoogsetele menetlustele allutatud,

mistõttu võib eeldada, et H. Kingu teadlikkus menetluse kulust ja oma õigustest on tunduvalt

suurem kui esmakordselt menetlusele allutatud isiku puhul.

H. Kink on viidanud asjaolule, et alkoholi tarvitamise tõttu ei saanud ta kõigest aru. K.B

kinnitusel küsis ta menetlusaluselt isikult üle, kas viimasele on kõik arusaadav, millele H.

Kink vastas jaatavalt. K.B kinnitusel tal ei tekkinud küsimust, et H. Kink ei saa asjadest aru.

Nagu kohus eespool tuvastas, oli H. Kingu väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga

mõõtmise ajal alkoholi 0,61 mg/l. Tegemist ei ole LS § 69 lg 2 p 1 mõttes isegi

alkoholijoobega. Seega ei olnud H. Kingu seisund sedavõrd raske, et võiks eeldada tema

arusaamisvõime täielikku või olulises ulatuses puudumist.

Menetlusaluse isiku väitel ei võimaldatud talle väärteoprotokolli koostamise juures kaitsja

osalemist. Tõepoolest on väärteoprotokolli kantud, et menetlusalune isik soovib menetluses

kaitsja osalemist, kuid kohapeale mitte. Tunnistaja K.B kinnitusel kandis ta protokolli kaitsja

osalemisega seonduva H. Kingu avaldatu alusel. Kohus leiab, et isegi juhul, kui H. Kink

soovis kaitsja osalemist väärteoprotokolli koostamise juurde, mida talle ei võimaldatud, pole

tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks iseenesest kaevatava otsuse

ebaseaduslikkuse. VTMS § 19 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei peata kaitsja mitteilmumine

niikuinii menetlustoimingu tegemist.

H. Kingu istungil antud ütlustest tuleneb, et ta kõike sündmuskohal juhtunut enam täpselt ei

mäleta või mäletab ekslikult. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ta juba jõudnud traktori

seisma jätta, traktorist välja tulla ja valmistus traktorit tankima kui nägi ootamatult enda

kõrval politseiametnik K.B . Patrullsõiduki pardakaamera salvestisest nähtuvalt ronis H. Kink

traktorist välja hetkel, kui patrullsõiduk oli juba traktori taga peatunud ning H. Kink isegi

vaatas selle suunas. Mingit mootorikatte avamist ja kütusekanistri enda kõrvale tõstmist enne

K.B-ga vestluse alustamist tegelikult ei toimunud. Samuti ei mäleta H. Kink, et

patrullsõidukist väljus tegelikult ka teine politseiametnik, mida samuti pardakaamera

videosalvestis kinnitab. Eeltoodu äratab kahtlust, kas H. Kink ka õiguste ja

menetlusdokumentide sisu selgitamisega seonduvat (sh kaitsja osalemisega seonduvat)

täpselt mäletab. Menetlusaluse isiku ütlused ei lükka ümber tunnistajate kattuvaid ütlusi, mille

kohaselt K.B talle õigusi ja menetlusdokumentide sisu suuliselt selgitas ning H. Kink

kohapeale kaitsjat ei soovinud.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole rikutud KrMS § 8 lg 1 p 1 ja

VTMS § 65 lg 2 p 2 nõudeid.

Erinevalt menetlusalusest isikust kohus leiab, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis

ei ole nõutav väärteo asjaolude kirjeldus ja kvalifikatsioon. Menetlusalune isik on viidanud

KrMS § 76 lg 1 p-le 3, mille kohaselt kahtlustatava ülekuulamise protokolli kantakse selle

kuriteo asjaolud, milles toimepanemises isikut kahtlustatakse ning kuriteo kvalifikatsioon.

Analoogne säte puudub aga VTMS § 65 lg-s 2 ja § 56 lg 2 p-des 1‒5, milles on sätestatud

nõuded menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli sisule. Seega on väärteomenetluses

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile esitatud nõuded sätestatud teisiti, mistõttu

puudub alus VTMS § 2 kohaldades juhinduda kriminaalmenetluse sätetest.

8 (11)

KrMS § 75 lg 2 kohaselt kahtlustatava ülekuulamist alustades selgitatakse, et tal on õigus

keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu. Ka analoogne

säte väärteomenetluse seadustikus puudub ning sellist õigust ei sisalda ka H. Kingule

tutvustatud õiguste loetelu (vt väärteoprotokolli pöördel). Samas tuleneb põhiseaduse § 22 lg-

st 3, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või lähedase vastu (nemo tenetur se ipsum

accusare-põhimõte). Põhiseaduse § 22 lg-s 3 sätestatud põhimõte laieneb igal juhul ka

väärteomenetlusele isegi kui seda pole sõnaselgelt väärteomenetluse seadustikus sätestatud.

Õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust

seisundist ega sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on

menetlust alustatud. Oluline on isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom ehk kas see

teave viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või mitte (RKKKo 4-16-6037/46, p 18). Kuna

H. Kingule ei ole kohtuvälises menetluses vaikimisõigust (s.o õigust keelduda ütluste

andmisest) selgitatud, tuleb nentida, et kohtuvälises menetluses on tema menetlusaluse

isikuna antud ütlused saadud põhiõigust rikkudes. Kuna tegemist on põhiõiguse olulise

rikkumisega, saab H. Kingu kohtuvälises menetluses antud ütlusi lugeda lubamatuks

tõendiks. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tuleb tõend tõendikogumist

kõrvaldada näiteks juhul, kui tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku

põhiõiguste olulise rikkumisega ‒ nt jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused

tutvustamata (RKKKo 1-16-6179/111, p 58). Ent eeltoodu ei tingi käesoleval juhul kaevatava

otsuse ebaseaduslikkust. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on kohtuvälise menetleja

käsutuses otsuse tegemisel olnud ka mitmeid teisi tõendeid (tunnistaja H.B ütlused, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokoll), mille alusel saanuks kohtuväline menetleja tuvastada

tõendamiseseme asjaolud isegi menetlusaluse isiku ütlusi arvestamata. Nagu kohus eespool

tuvastas, on H. Kingu süütegu tõendatud ka kohtus uuritud tõenditega (sh menetlusaluse isiku

kohtus antud ütlused).

Otsuse põhjendused karistuse osas, muud otsustused

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest võib karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300

trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. LS § 224 lg 3 p 1

kohaselt võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni

üheksa kuuni. Juba sanktsioonide raskus viitab asjaolule, et seadusandja on pidanud antud

süütegu raskeks väärteoks. Samas süü suurust ei saa tuletada üksnes sanktsiooni raskusest,

vaid tuleb kindlaks teha iga konkreetse süüteo asjaoludest lähtudes.

Kohus loeb H. Kingu süüd keskmisest suuremaks. Süüd vähendab mõnevõrra süüteo

toimepanemise koht. Kuigi tegemist on avalikuks kasutamiseks avatud teega, siis arvestades

selle asukohta, on alust eeldada, et märkimisväärselt tihedat liiklust seal ei toimu. Süüd

vähendavad ka asjaolud, et H. Kink juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületades väga

lühikest aega ning muid liiklusseaduse rikkumisi antud juhul ei kaasnenud. Samas suurendab

süüd oluliselt alkoholisisalduse määr H. Kingu väljahingatavas õhus. LS § 224 lg 2 näeb ette

vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Alkoholisisaldus H. Kingu

väljahingatavas õhus on olnud antud süütekooseisu keskmisest (milleks on 0,495 mg/l) palju

9 (11)

suurem. Alkoholisisalduse määra ja süüteo toimepanemist otsese tahtlusega arvestades ei saa

H. Kingu süüd lugeda keskmisest väiksemaks ega ka keskmiseks.

Karistusregistri 4.06.2024 väljatrükist (PPA tl 7-10) nähtuvalt H. Kingul kehtivaid

väärteokaristusi ei ole, kuid tal on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 7 – 25 lg 4

järgi. Kuna tegemist on hoopis teiseliigilise süüteoga, ei pea kohus põhjendatuks selle

kriminaalkaristusega käesoleva asja lahendamisel arvestada. Samas nähtub karistusregistri

andmetest, et H. Kinku on aastatel 2014‒2023 PPA otsustega korduvalt karistatud

erinevas määras rahatrahvidega liiklusalaste süütegude eest sh aastatel 2017‒2023 just LS §

224 lg-te 1 ja 2 järgi (nimetatud süüteod toime pandud 11.03.2017, 12.05.2017, 18.02.2018,

6.01.2019, 6.11.2020, 4.05.2021, 15.07.2021, 12.12.2022). Viimane H. Kingule LS § 224 lg 2

järgi määratud karistus kustus 24.01.2024.

Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt on karistust mõistes asjakohane tugineda

esmajoones teo toimepanemise ajaks kustumata karistustele, samas pole välistatud võimalus

võtta karistatavat iseloomustava teabena arvesse ka selleks ajaks arhiveeritud

karistusandmeid. Arhiveeritud karistusandmete niisugune hindamise võimalus ei tähenda

seda, et tähelepanuta jäetaks isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine. Tuleb silmas pidada,

et mida kaugemale minevikku varasemad süüteod jäävad, seda väiksem on nende kaal uue

süüteo eest karistuse mõistmisel. Samuti on võimalik sedastada, et varasemad karistused on

kas sellest möödunud pika aja tõttu või muul põhjusel (nt süütegude vahel pole seost) oma

tähtsuse minetanud (RKKKo 4-22-4139/41, p 14).

Kohus leiab, et arvestades LS § 224 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude

toimepanemise arvukust viimase seitsme aasta jooksul ja nende toimepanemise vahelisi

ajavahemikke on põhjendatud H. Kingu karistamisel tema isikut iseloomustava teabena

arvestada ka arhiveeritud karistustega. Nendest tuleneb, et menetlusalune isik pole

ilmselgelt õiguskuulekas liikleja. Käesolev süütegu pole juhusüütegu, vaid H. Kingule ongi

omane alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtida.

Menetlusaluse isiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna esineb

süü puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), mida on juhtunu pärast H. Kink ka kohtus

avaldanud. Kuigi H. Kink on muuhulgas taotlenud menetlusnormide tõttu kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, puudub kohtul alus kahetsuse

siiruses kahelda. H. Kink oli süüteo toimepanemise ajal 71 aastat vana. Seega saab

kergendava asjaoluna arvestada ka tema kõrget iga (KarS § 57 lg 1 p 7). Kõrges eas olevaks

võib pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKKo 3-1-1-93-12, p 9.2).

Arvestades H. Kingu süü suurust ja tema isikut (H. Kink on varem korduvalt juhtinud

mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis), nõustub kohus kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohaga, et H. Kink ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, mistõttu on

põhjendatud karistada teda põhikaristusena sanktsiooni keskmisest suurema rahatrahviga ja ka

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtupraktikas omaksvõetud

põhimõtte kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava normi sanktsiooni

keskmine määr. Kohtuväline menetleja on H. Kinku karistanud rahatrahviga 200 trahviühiku

ulatuses, mis ligi 50 trahviühiku ulatuses ületab sanktsiooni keskmist ja lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o LS § 224 lg 3 p 1 sanktsiooni alamäärale lähedases

ulatuses. Menetlusaluse isiku süü suurust, menetlusaluse isiku varasemat käitumist,

raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavate asjaolude olemasolu arvestades on

menetlusalusele isikule kaevatava otsusega määratud karistus kooskõlas KarS § 56 lg-ga 1.

10 (11)

Kohus nendib, et määratud rahatrahv on küllatki suur. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud

ütluste kohaselt on ta xxxxxxxxja ainsaks regulaarseks sissetulekuks on xxxxxxxx xxx eurot.

Samas kinnitas H. Kink kohtuistungil, et talle kuulub mitmesugust liiklusregistrisse kantavat

vara (sh romusõidukeid) ja peale eluasemekohaks oleva XXX kinnistu ka muid kinnisaju

xxxxx ning xxxxxxxx Seega on menetlusalusel isikul võimalik trahvi tasumiseks vajalikke

rahalisi vahendeid saada ka muu vara arvelt.

H. Kink on nii kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil esile toonud, et mootorsõiduki

juhtimisõigus on talle hädavajalik. Menetlusalune isik elab maal, eemal suurematest

keskustest ja menetlusaluse isiku väitel eemal ka bussipeatustest. Kohus ei sea kahtluse alla

H. Kingu väidet, et poes ja arsti vastuvõtul käimiseks on vaja autoga liikuda. Ka ei sea kohus

kahtluse alla, et maal elades on vaja teha mõningaid põllumajanduslikke töid. Menetlusaluse

isiku ütluste kohaselt on tal kolm täisealist last, kellest lähimad elavad XXX linnas ja XXX

maakonnas XXX . Seega on H. Kingul soovi korral võimalik karistuse kandmise ajal

pöörduda abi saamiseks lähedaste poole ja korraldada oma elu karistuse kandmise ajaks

ümber. Seda enam asjaolu valguses, et juhtimisõigus on ära võetud küllaltki lühikeseks ajaks.

Kohtuotsuse jõustumise korral näiteks lähiajal jääb lisakaristuse kandmine aega, kus

põllumajanduslikud tööd on niikuinii juba tehtud.

Eeltoodu ja VTMS § 132 p 1 alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja

kaebuse rahuldamata.

Menetlusalune isik esitas kohtuistungil taotluse hüvitada talle valitud kaitsja tasu. Kaebuse on

koostanud menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja Feliks Luiksaar. Valitud kaitsja tasu kokku

summas 624 eurot tõendavad F. Luiksaare 3.07.2024, 4.07.2024 ja 9.07.2024 arve-kviitungid

(tl 21-23). VTMS § 23 kohaselt valitud kaitsja tasu hüvitatakse üksnes väärteomenetluse

lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1‒3 ja 5‒6 sätesatud alustel. Kuna kohus jätab

kaebuse rahuldamata, puudub alus valitud kaitsja tasu hüvitamiseks ning see tuleb jätta

menetlusaluse isiku enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg

11 (11)