Legislator Case Law & Legislation
2-24-8683/45 AI generated

2-24-8683/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-8683/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 3. juunil 2024 Viru Maakohtule taotluse Taotluse kohaselt on võlgnike Marina Kulkova ja A.K.i suhtes algatatud täitemenetlus.

Legislator headnote

AI generated

2-24-8683/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: juunil 2024 Viru Maakohtule taotluse Taotluse kohaselt on võlgnike Marina Kulkova ja A.K.i suhtes algatatud täitemenetlus.

Keywords

AI generated
extraordinary pension without income limit pension rights expatriation allowance party costs of attorney disability-related expenses cost-recovery principle
AI generated
1-22-2008/6
Marina Suhovskih, ik 48804160253, emakeeleks xxxx; xxxx kodanik, xxxx, elukoht: xxxx; töökoht: A OÜ, varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 13.10.2020 otsusega nr 1-20-6936 KarS § 199 lg 1 järgi KarS § 73 lg 1,3 alusel vangistusega 3 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga (katseaeg 13.10.2020 kuni 13.10.2021); tõkendit kohaldatud ei ole - - süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.
2-15-1983/7
Jätta rahuldamata puudutatud isiku XXX taotlus eksperditasu maksmise tähtaja pikendamiseks.
1-24-2452/5
Marina Letjagot süüdistatakse selles, et tema 16.02.2024 kella 22.30 paiku oma elukohas xxx lõi tekkinud konflikti käigus kahel korral noaga enda elukaaslast A A vastu vasakut õlga ja parema jala reie seesmist külge. Oma tahtliku tegevusega tekitas Marina Letjago A A füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt lõikehaava vasakul õlal ning parema jala reie seesmisel küljel. Seega pani Marina Letjago toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise mis oli toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada Marina Letjago süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Marina Letjago eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2024 – 17.02.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning mõista lõplikuks karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Marina Letjago ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Marina Letjago hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 615 eurot 1 aasta jooksul.
2-19-9070/9
xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxx x korteriühistu esitas 13.06.2019.a Pärnu Maakohtule avalduse puudutatud isikute kaasomandis oleva korteri, asukohaga xxxxx, xxxxx xxx x-x elamu majandamise ühiste kulude kandmiseks perioodil 01.01.2017.a kuni 1.04.2019.a, mil avaldajad on jätnud tasumata 22 igakuist arvet. Avaldaja palub kohtul rahuldada xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxx x korteriühistu avaldus Marina Beloussova ja Natalia Beloussova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning välja mõista solidaarselt puudutatud isikutelt xxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxx x korteriühistu kasuks 30.04.2019.a esitatud arvest nr 419 tulenev põhivõlgnevus 511,07 eurot. Lisaks palub avaldaja puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista viivised alates 03.06.2019.a kuni põhinõude 511,07 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda ning välja mõista ka viivis menetluskuludelt.
2-20-7562/7
Tallinna kohtutäitur Kaja Lilloja esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule taotluse D Kile kuuluva kinnistu hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr xxxx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-8683

Tsiviilasi

Kohtutäitur Andrei Kreki taotlus eksperdi

määramiseks täiteasjas nr 066/2024/1780 arestitud

kinnisasja uue hindamise korraldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marina Kulkova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik):

Marina Kulkova (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad:

1. (avaldaja) kohtutäitur Andrei Krek

2. (puudutatud isik, sissenõudja) AS Citadele banka

Eesti filiaal (registrikood 11971924)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. augusti 2024. a määrus

muutmata.

2. Jätta Marina Kulkova määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud Marina Kulkova kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 3. juunil 2024 Viru Maakohtule taotluse

määrata täiteasjas nr 066/2024/1780 arestitud kinnisasja uue hindamise korraldamiseks

ekspert.

Taotluse kohaselt on võlgnike Marina Kulkova ja A.K.i suhtes algatatud täitemenetlus.

Kohtutäitur arestis täitemenetluse käigus võlgnikele kuuluva kinnisasja asukohaga

XXXXXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX) ja määras selle hinnaks 100 000

eurot. Võlgnik Marina Kulkova vaidlustas kohtutäituri määratud hinna.

2. Maakohus küsis 3. juuni 2024. a e-kirjaga eksperdiarvamuse koostamiseks hinnapakkumist

registreeritud eraekspertidelt Härmo Haljastelt, Kerli Kohalt, Riho Lubilt, Karin Lapilt, Grete

Laanmetsalt ja Virgo Laansoolt. Virgo Laansoo hinnapakkumise kohaselt on ekspertiisi

maksumus 976 eurot (sisaldab käibemaksu). Grete Laanmetsa hinnapakkumise kohaselt on

ekspertiisi maksumus 1342 eurot. Härmo Haljaste, Kerli Koha ja Riho Lubi teatasid, et

loobuvad pakkumise esitamisest. Karin Lapp ei vastanud kohtu määratud tähtaja jooksul.

3. Maakohus võttis 18. juuni 2024. a määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ja andis

võlgnikule tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest ekspertiisikulude 976 eurot

tasumiseks ja selle kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks. Maakohus hoiatas, et kui

võlgnik jätab eksperdi hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata,

loetakse et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Kohtumäärus toimetati võlgnikule kätte 19.

juunil 2024 kättetoimetamisportaali kaudu.

4. Võlgnik ei tasunud eksperdi hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud tähtpäevaks.

Võlgnik esitas 25. juunil 2024 kohtule avalduse, mille kohaselt tal ei ole võimalik

hindamiskulusid tasuda. Võlgnik palus arvestada asjaoluga, et ta on töötu ja elab ainult oma

364 euro suurusest pensionist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus lõpetas 6. augusti 2024. a määrusega menetluse ja luges, et võlgnik ei ole

hindamist vaidlustanud.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-te 7–9 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja

kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217

sätestatud korras. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise

korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab

isik, kes on hindamise vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette.

Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ekspertiisitasu maksnud. Seega tuleb lugeda, et

võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata kohtutäituri taotlus kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi

määramiseks maakohtule uueks arutamiseks.

Võlgnik leiab, et maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ennatlikult. Maakohus ei ole täitnud

selgitamiskohustust ja on jätnud tähelepanuta võlgniku 25. juuni 2024. a avalduses esitatud

väited ega vastanud neile. Võlgnik teatas kohtule, et on töötu ja elab ainult

töövõimetushüvitisest, mille suurus on 364 eurot.

Võlgnikul puudub võimalus tasuda ekspertiisitasu. Ei ole selge, kuidas võlgniku sissetulekuga

on võimalik tasuda 10 päeva jooksul ekspertiisitasu, mille suurus ületab rohkem kui 2,5 korda

võlgniku igakuise sissetuleku suurust. Maakohus pidi selgitama võlgnikule menetlusabi

taotlemise võimalusi. Kui maakohus oleks seda teinud, oleks võlgnik taotlenud ekspertiisitasu

maksmisest vabastamist kas täielikult või osaliselt või ekspertiisitasu ositi tasumist.

Võlgnikule ei ole selge, miks maakohus küsis hinnapakkumised ainult Tallinna hindajatelt,

kelle teenuse tasu on liiga kallis. Oli võimalik otsida eksperti kohalike hindajate seast.

Võlgnik sai teada, et hindamise võib teha Arco Vara Kinnisvarabüroo hindaja Vadim

Senitšenkov, kelle sõnul võiks teha hindamise 380 euroga.

Seoses võlgniku 25. juuni 2024. a avaldusega oleks maakohus pidanud võlgnikule selgitama,

et tal on õigus endal otsida ekspert, kes nõustuks tegema hindamist väiksema tasu eest.

Võlgnikule on väga tähtis uue hindamise läbiviimine. Kohus ei ole jätnud võlgnikule

võimalust oma õigusi kaitsta. Kinnisvarabüroode hinnangul võiks kinnisasja maksumus olla

175 000 eurot, mis on umbes kaks korda suurem kui kohtutäituri poolt määratud kinnisasja

maksumus.

Võlgniku majanduslik seisund on väga halb. Muud vara peale arestitud kinnisasja võlgnikul ja

tema abikaasal ei ole. Võlgniku abikaasa A.K. kannab praegu vanglakaristust ja vabaneb

oktoobris 2024. Ta ei ole terviseseisundi tõttu võimeline vabanemisel töötama.

Kui kinnistu müüakse hinnaga 100 000 eurot, ei jää võlgnikele pärast kõikide nõuete täitmist

raha, et osta endale uus eluase. Kui kinnistu müüakse selle tegeliku maksumuse eest, siis on

võlgnikel võimalus soetada uus eluase.

7. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg

1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Maakohus on õigesti jätnud määramata eksperdi võlgniku kinnisasja asukohaga XXXXXXX

uue hindamise korraldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda neid.

9. Ringkonnakohus nõustub iseenesest määruskaebuse etteheitega, mille kohaselt maakohus ei

ole vaidlustatud määruses vastanud võlgniku 25. juuni 2024. a avalduses esitatud väidetele.

Võlgniku hinnangul oleks maakohus võlgniku 25. juuni 2024. a avalduses esitatud väiteid

arvestades pidanud selgitama võlgnikule menetlusabi taotlemise võimalust.

Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 74 lg 9 teise lause alusel tasumisele kuuluv

hindamiskulude ettemaks on täitemenetlusega seotud kulu. TsMS § 180 lg 1 p 4 järgi on

täitemenetlusega seotud kulude kandmiseks võimalik menetlusabi saada üksnes sissenõudjal.

Võlgnikul puudub seetõttu võimalus taotleda menetlusabi hindamiskulude ettemaksu

tasumiseks (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt

(koost). Tallinn, 2017, lk 900, p 3.2.6.2.d). Maakohus ei ole võlgnikule menetlusabi

taotlemise võimaluse selgitamata jätmisega menetlusõiguse norme rikkunud.

10. Võlgnik tugineb ka sellele, et maakohus oleks pidanud selgitama võlgnikule võimalust

leida ise ekspert, kes olnuks nõus kinnisasja hindamisega väiksema tasu eest.

TsMS § 294 lg 1 järgi teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või

muu asjatundja, registreeritud eraekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik.

Eksperdiks võib kohus määrata isiku, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja

kogemused. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi. Kui ekspertiisi tegemiseks

on olemas registreeritud eraekspert, määratakse TsMS § 294 lg 2 kohaselt muu isik

eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel.

Kohus arvestab eksperdi määramisel poolte soovidega määral, et ta kuulab ära nende

arvamuse. Poolte ärakuulamine on ringkonnakohtu hinnangul samuti kohtu kaalutlusotsus.

Praegusel juhul küsis maakohus hinnapakkumisi kuuelt registreeritud eraeksperdilt ning

kohustas võlgnikku hindamiskulude tasumiseks lähtudes odavamast hinnapakkumisest.

Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt hinnapakkumisi küsiti ainult Tallinna

hindajatelt, kelle teenuse tasu on liiga kallis. Maakohus küsis hinnapakkumisi ekspertidelt üle

Eesti. Registreeritud eraekspertide nimekirja ei ole kantud ühtegi kinnisvara hindamisega

tegelevat eksperti, kelle aadress oleks Ida-Viru maakonnas. Maakohus ei ole rikkunud

menetlusõiguse norme sellega, kui ei selgitanud võlgnikule võimalust leida ise ekspert, kes

olnuks nõus kinnisasja hindamisega väiksema tasu eest.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)