2-23-149959/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-149959

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi H. K. vastu põhivõlgnevuse 2500

euro, intressi 207,12 euro, viivise 211,94 euro,

sissenõudmiskulude 35 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 266,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: D. S., e-post: XXX

Kostja: H. K. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post:XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt H. K. hageja OK Incure OÜ kasuks tarbijakrediidilepingust nr

4837656 tulenev põhivõlgnevus summas 419,48 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot,

seisuga 25.01.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 17,78 eurot ning viivis

põhivõlgnevuselt (419,48 eurolt) alates 26.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 2080,52 euro, sissenõudmiskulude 10 euro,

intresside 207,12 euro ja viivise 194,16 euro nõudes.

4. Jätta menetluskulud 16% ulatuses kostja H. K. kanda ja 84% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 420 eurot ja mõista kostjalt H. K.

välja 16% ehk 67,20 eurot OK Incure OÜ kasuks. H. K. rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale osas, milles kohus rahuldas kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792

AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3054,49 euro saamiseks. Kohus tegi 13.12.2023 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 19.12.2023 aadressil XXX. Kuna võlgnik H. K. esitas 30.12.2023

nõudele vastuväites, lõpetas kohtunikuabi 05.01.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja X AS 24.10.2018

krediidikonto lepingu nr 4049263, limiidiga kuni 1 000 eurot. Kostja taotles ning esialgne

võlausaldaja suurendas kostja krediidilimiiti 06.06.2029 summani 1600 eurot (lepingu nr

4418239), 09.09.2019 summani 1800 eurot (lepingu nr 4539444), 02.12.2020 summani

2000 eurot (lepingu nr 4646301), 17.02.2020 summani 2250 eurot (lepingu nr 4753031)

ja 21.05.2021 summani 2500 eurot (lepingu nr 4837656). Kostja kohustus koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul.

Lepingu kohaselt on aastane intressimäär 24,00% aastas ja viivisemäär 24,00% aastas,

krediidikulukuse esialgne määr oli 27,24%, euro.

3. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 24.10.2018–

15.05.2023 eest kogu summas 5 950,80 eurot.

4. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega, kuivõrd kostja jättis juuni (summas 73,08 eurot; maksetähtaeg 27.06.2023), juuli

(summas 73,08 eurot; maksetähtaeg 27.07.2023) ja augusti (summas 73,08 eurot;

maksetähtaeg 28.08.2023) osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 29.08.2023 kostjale

lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 18.09.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud ega krediidiandjaga ühendust ei

võtnud, seega loeti leping vastavalt ülesütlemise teatele ülesöelduks 19.09.2023. X AS

loovutas nõude hagejale.

5. Hageja esitas kohtule nõude H. K. vastu põhivõlgnevuse 2500 euro, intressi 207,12 euro,

viivise 211,94 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

6. Kohus võttis hagi 04.04.2024 menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtule 14 päeva

jooksul detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust.

7. Hageja selgitas 18.04.2024 vastuses kohtunõudele, et esialgne krediidiandja on tuginenud

kostja avaldusele krediidikonto avamiseks. Vastavalt tol ajal kehtinud sise-eeskirjadele,

kui kliendil puudub pensioniregistri andmetel kogumispensioni konto, kuid taotlus vastab

krediidikomitee poolt kehtestatud kriteeriumitele, mille korral on lubatud

krediidivõimelisuse hindamine läbi viia automaatses menetluses, siis lähtutakse

laenuteenindamise suhtarvu leidmisel kliendi poolt taotluses avaldatud keskmisest

netosissetuleku suurusest. Sissetuleku hulka arvestati 905 eurot. Majapidamiskulude hulka

arvestas krediidiandja kostja poolt öeldut 325 eurot. Finantskohustuste hulka arvestati 250

eurot. Tagasimakse IPF-le moodustas 29 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes 301

eurot. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus

kokkulepitud tingimustel.

8. Järgnevate taotluste puhul tugines krediidiandja kostja avaldustele krediidikontolimiidi

suurendamiseks. 05.06.2019 krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 5 000 eurot,

mille kohaselt oli kostja sissetulek 905 eurot, majapidamiskulud 325 eurot,

finantskohustused 148 eurot, ülalpeetavaid 0 ja töökoht X. Krediidiandja suurendas

krediidilimiiti 1600 euroni. 09.09.2019 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse

limiidiga kuni 3 500 eurot, mille kohaselt oli kostja sissetulek 905 eurot,

majapidamiskulud 325 eurot, finantskohustused 148 eurot, ülalpeetavaid 0 ja töökoht X.

Krediidiandja suurendas krediidilimiiti 1800 euroni. 02.12.2019 esitas kostja

krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 3 500 eurot, mille kohaselt oli kostja

sissetulek 905 eurot, majapidamiskulud 325 eurot, finantskohustused 148 eurot,

ülalpeetavaid 0 ja töökoht X. Krediidiandja suurendas krediidilimiiti 2000 euroni.

13.02.2020 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse limiidiga kuni 3 000 eurot, mille

kohaselt oli jätkuvalt kostja sissetulek 905 eurot, majapidamiskulud 325 eurot,

finantskohustused 148 eurot, ülalpeetavaid 0 ja töökoht X. Krediidiandja suurendas

krediidilimiiti 2250 euroni. 13.02.2020 esitas kostja krediidikonto avamise taotluse

limiidiga kuni 3 000 eurot, mille kohaselt oli kostja sissetulek 905 eurot,

majapidamiskulud 325 eurot, finantskohustused 148 eurot, ülalpeetavaid 0 ja töökoht X.

Krediidiandja suurendas krediidilimiiti 2500 euroni.

9. Juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, selgitab hageja järgmist. Võttes arvesse, et

vaidlusaluse krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on

maksegraafiku puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest,

kuidas klient krediidikontot kasutab, siis ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut

tagasimaksegraafikut. Lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto leping on tähtajatu.

Krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja

hakkab krediidikontot kasutama, millises summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju

tagasi maksab. Lisaks laenajal on võimalik krediiti uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel

põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole võimalik lepingus sätestada,

millal laenuperiood lõpeb. Sellegipoolest lähtudes näiteks krediidikulukuse määra

arvestusest, siis eeldatakse, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning

makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

10. Viimane krediidi kasutusele võtmine oli 15.05.2023 summas 104,25 eurot, mistõttu algas

tagasimaksmise periood 2023 juunis ning viimane tähtaeg krediiti tagastamiseks oleks sel

juhul mais 2024. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset pärast viimast krediidi kasutusele

võtmist, mistõttu enne lepingu ülesütlemist, s.o 10.10.2023 oli ta viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega eeldused lepingu ülesütlemiseks on

täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks.

11. Kostja sai krediiti kogu summas 5 950,80 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi

tagasimakseid kogu summas 5 531,37 eurot, millest 3 450,80 eurot arvestati põhiosa

katteks ja 2 080,57 eurot intressi katteks. Hagejale on nõude omandiõigus üle läinud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid

tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud

tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul kostja on hagejale võlgu 419,43 eurot

(5950,80–5531,37), mida hageja palub kostjalt välja mõista alternatiivselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt. Lisaks palub

hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu ülesütlemisest

19.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 summas 17,78 eurot. Täiendavalt

palub hageja välja mõista sissenõudmiskulu summas 25 eurot, kuivõrd tegemist on

õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega.

12. Sissenõudmiskulude hüvitise nõude kohta märgib hageja, et esimene nõudekiri saadeti

kostjale 20.09.2023 (tasuta). Hageja saatis korduvalt meeldetuletused 29.09.2023 (25

eurot), 12.10.2023 (5 eurot), 27.10.2023 (5 eurot).

13. Kostjale olid hagimaterjalid kätte toimetatud 17.04.2024 kostja poolt kohtule avaldatud e-

posti aadressil XXX, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o

ümberarvestuse kohaselt sissenõuavaks muutunud põhivõla osas summas 419,48 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 17,78 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas

tagaseljaotsusega.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu

praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama

(Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju.

18. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on vastanud kohtunõudele ning esitanud selgitused kostja krediidivõimelisuse

hindamise kohta (dtl 277-283). Kohus, tutvudes tõendiga, asub seisukohale, et

krediidiandjale kättesaadavate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

19. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud

näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida

andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

20. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

21. Hageja analüüsist nähtub, krediidiandja on tuginenud nii krediidikonto avamisel kui ka

krediidilimiitide suurenemisel ainult kostja esitatud laenuavaldustele. Avalduse kohaselt

on kostja palk 905 eurot, majapidamiskulud 325 eurot, finantskohustused 148 eurot,

ülalpeetavaid 0. Krediidiandja ei ole kostja esitatud andmeid ühelgi viisil kontrollinud.

Ainuüksi arvestades kostja korduvalt suurendatud krediidilimiiti, ei ole kostja märgitud

finantskohustused sellegipoolest suurenenud, oleks pidanud krediidiandjal tekkima

kahtlus andmete vastavuses tegelikkusele. Kuivõrd krediidiandja ei ole kontrollinud kostja

sissetulekut, maksekohustusi ja võimalikke maksehäireid, ei saanud krediidiandjal

ainuüksi kostja esitatud taotlust arvestades tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

22. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

23. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

25. Hageja on esitanud 18.04.2024 kohtule ümberarvestuse (dtl 277-283). Hageja on

tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 5 950,80 euro ulatuses ja kostja on

teinud tagasimakseid vahemikus 10.11.2018 kuni 15.05.2023 5 531,37 euro ulatuses. VÕS

§ 4034 lg 7 alusel on hageja oma nõude ümberarvestuses lugenud kõik laekumised 5

531,37 eurot põhiosa tagasimaksete katteks (dtl 282-283). Kohtule esitatud

ümberarvestuse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 419,43

eurot.

26. Kostja ei ole hageja võlgnevuse nõudele vastuväiteid esitanud.

27. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja ei ole teinud vaidlusaluse lepingu alusel ühtegi tagasimakset ning krediidiandja on

lepingu üles öelnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st pärast seda, kui kostja

oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 14-päevase täiendava

tähtaja andmisega (dtl 135).

28. Vaidlusaluse lepingu puhul on tegemist tähtajatu krediidikonto lepinguga. Krediidikontol

puudub maksegraafik ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas

klient krediidikontot kasutab. Krediidikulukuse määra arvestusest, siis eeldatakse, et

krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse

tagasimaksena. Krediidilepingu nr 4837656 personaalsete tingimuste (dtl 91-120) punkti

11.1 kohaselt tuleb laenusaajal igakuiselt teha makse vähemalt minimaalse kuumakse

ulatuses, mille kohta laenuandja esitab arve igal kuul, mil kasutuses on krediit, intress või

muu krediidiga seotud tasu. Hagiavalduse ja laekumiste arvestuse (dtl 137-140) kohaselt

on kostja viimane tagasimakse tehtud 15.05.2023. Ülesütlemine on toimunud 29.09.2023

(dtl 135). Kuivõrd kostja ei ole teinud mitte mingisuguseid tagasimakseid 4 kuu jooksul,

on kohtu hinnangul kostja lepingu erakorraline ülesütlemine VÕS § 416 lg 1 kohaselt

kehtiv.

29. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõla tagastamist ning kohus

rahuldab hagi hageja alternatiivse nõude (ümberarvestatud põhivõlgnevuse) summas

419,48 eurot.

30. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

31. Hageja nõuab kostjal intressi perioodi 16.05.2023 kuni 18.09.2023 eest summas 207,12

eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega ei

ole hagejal õigust nõuda kostjalt intressi summas 207,12 eurot tasumist ja kohus jätab

intressinõude osas hagi rahuldamata.

32. Hageja on lisaks põhivõlale esitanud viivise nõude. Kohtule esitatud ümberarvestuse

kohaselt palub hageja välja mõista viivis seadusjärgses määras arvestatuna alates lepingu

ülesütlemisest 19.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 summas 17,78 eurot

(dtl 283).

33. Kostja ei ole hageja viivisenõudele, sh kohustuse sissenõutavaks muutumise ajale

vastuväiteid esitanud.

34. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

35. Hageja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude kuni hagi esitamiseni summas 17,78

eurot. Kohus rahuldab ühtlasi ka hageja viivisenõude alates 26.01.2024 kuni kohustuse

täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 419,48 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

36. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist hagiavalduse kohaselt 35 eurot (dtl 43-51, p 13)

ning 18.04.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel (dtl

135, p 25).

37. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot.

38. Hageja selgitab, et võlgnevuse sissenõudmiseks on kostjale ühe tasuta ja 3 tasulist

meeldetuletuskirja toimetanud nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile

XXX

Tasuta meeldetuletuskirja 20.09.2023 (dtl 142), 29.09.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, (dtl 145), 12.10.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 146) ja 27.10.2023 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 148).

39. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 järgsete esimese, teise ja

kolmanda meeldetuletuskirjaga seotud kulude hüvitamist. Hageja on nimetanud esimese

kirja maksumuseks 25 eurot, teise maksumuseks 5 eurot ja kolmanda maksumuseks 5

eurot, mis on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 sätestatud ülemmääradega. Kuivõrd kohus

rahuldas põhivõlgnevuse 419,48 eurot ulatuses, on hagejal õigus saada

sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud ülemmäärade järgi, mille

kohaselt võib esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot – kokku summas 30 eurot. Kuna hageja on

ümberarvestuses (dtl 135) palunud väljamõista hüvitist 25 eurot, rahuldab kohus hageja

sissenõudekulude hüvitise nõude 25 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

41. Kohus rahuldas hageja nõude 16% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 16%

ulatuses kostja ja 84% ulatuses hageja kanda.

42. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

43. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 420 eurot.

44. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

45. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 16%

hageja menetluskuludets ehk 67,20 eurot.

46. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

47. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik