2-23-16840/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16840

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood 10137319,

asukoht Sadama tn 25 15051 TALLINN) avaldus MPG

AgroProduction OÜ (registrikood 14395640, asukoht Lõõtsa

tn 2a-8 11415 TALLINN) pankroti väljakuulutamiseks ja

MPG AgroProduction OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

14.10.2024.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu ja vandeadvokaat Silvia Urgas

Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Agarmaa

ja advokaat Katariina Kuum

Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM avaldus MPG AgroProduction OÜ

pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja MPG AgroProduction OÜ pankrot 15.10.2024.a kell 13.00.

3. Nimetada MPG AgroProduction OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias

Palmits (Advokaadibüroo Palmits & Partnerid, asukoht Tondi 51 11316 TALLINN,

telefon 6 148 221, e-post andrias@abpp.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.11.2024.a kell 13.00 (Harju

Maakohus, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3007).

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrias Palmitsa tasuks 3901,56 eurot (koos

käibemaksuga).

8. Määrata rahaliselt kindlaks AS-i Tallinna Sadam menetluskulud summas 15 129,40

eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetluskulude hüvitamise taotlus

rahuldamata.

9. Jätta rahuldamata MPG AgroProduction OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

28.11.2023 esitas AS TALLINNA SADAM (edaspidi võlausaldaja) avalduse MPG

AgroProduction OÜ (edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Ühtlasi palus võlausaldaja

pankrotiavaldus tagada. 29.11.2023 määrusega jättis kohus pankrotiavalduse tagamata, kuna ei

pidanud seda piisavalt põhistatuks.

Pankrotiavaldusest nähtuvalt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 28.06.2018 hoonestusõiguse ja

reaalservituutide seadmise lepingu, mille alusel oli võlgniku kasuks seatud tasuline

hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat võlausaldajale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga

10033802 (Jõelähtme vald, Uusküla, Nuudi tee 81, Hoidla tee 10 ja 12, Nuudi tee 83, Muuga

sadam 309). Lisaks sõlmisid pooled 28.06.2018 koostöölepingu, mille eesmärk oli sätestada

poolte koostöö põhimõtted, vastastikused õigused ja kohustused ning vastutus lepingu

kehtivuse perioodil. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik pikaajaliselt jätnud täitmata

lepingust tulenevad kohustused, st pooltel puudub vaidlus selle üle, et võlgnik on rikkunud

hoonestusõiguse tasu maksmise kohustust, samuti ei ole võlgnik rajanud hoonestusõigusega

koormatud kinnistule lepingu järgset hoonet. Avaldusest nähtuvalt ei ole võlgnik

võlgnevusele vastu vaielnud. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga, so 27.11.2023, on

võlausaldaja nõue võlgniku vastu kokku summas 3 091 419,47 eurot. Võlausaldaja on

korduvalt nõudnud võlgnikult kohustuste täitmist. Võlausaldaja on maksegraafiku üles öelnud

ning nõudnud hoonestusõiguse omanikule langemist ja esitanud pankrotihoiatuse. Võlgnik ei

ole pikaaegselt lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Võlausaldajal on tekkinud võlgniku

vastu sissenõutavaks muutunud nõue kokku summas 3 091 419,47 eurot. Võlausaldaja on

esitanud pankrotihoiatuse, mille võlgnik on kätte saanud hiljemalt 26.10.2023. Avaldusest

nähtuvalt ei ole võlgnik ka pärast pankrotihoiatuse kättetoimetamist seaduses sätestatud

tähtaja jooksul omapoolset kohustust täitnud. Avaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara,

mille arvelt võlausaldaja nõuet rahuldada. Võlgnik ei ole vastu vaielnud sellele, et

võlausaldajal on võlgniku vastu nõue. Võlgniku netovara on negatiivne ega vasta seaduses

sätestatud nõuetele ning käibevarad viimase teadaoleva bilansi järgi praktiliselt puuduvad.

Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlausaldaja hinnangul tuleb kuulutada välja

võlgniku pankrot.

Harju Maakohtu 11.12.2023 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning anti

võlausaldajale tähtaeg ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2500 euro tasumiseks 15 päeva

määruse kättetoimetamisest. Deposiit summas 2500 eurot tasuti 15.12.2023.

04.01.2024 määrusega andis kohus võlgnikule tähtaja pankrotiavalduse osas vastuväite

esitamiseks.

16.01.2024 esitas MPG AgroProduction OÜ kohtule saneerimisavalduse. 19.01.2024

määrusega liitis kohus võlgniku saneerimisavalduse ühte menetlusse Aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM pankrotiavaldusega MPG AgroProduction OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

26.03.2024 määrusega jättis kohus MPG AgroProduction OÜ saneerimismenetluses

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata. Võlgnik esitas 26.03.2024 määrusele

määruskaebuse.

18.06.2024 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata

ja Harju Maakohtu 26.03.2024 määruse muutmata. Võlgnik esitas ringkonnakohtu 18.06.2024

määrusele kaebuse.

Riigikohtu 12.08.2024 määrusega jäeti võlgniku määruskaebus menetlusse võtmata.

12.08.2024 esitas võlausaldaja kohtule taotluse, milles palus kohtul jätkata võlgniku vastu

esitatud pankrotiavalduse läbivaatamist ning rahuldada pankrotiavaldus.

21.08.2024 määrusega nimetas kohus ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Andrias

Palmitsa, peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul ilma ajutise halduri

nõusolekuta vara käsutada ja tegi ajutisele haldurile ülesandeks välja selgitada võlgniku vara

ning anda hinnang võlgniku varalisele seisundile.

13.09.2024 esitas ajutine haldur aruande. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul vara kuni 100

000 eurot, kohustusi aga 7 075 045,63 eurot. Nendele järeldustele on saneerimismenetluse

käigus jõudnud ka saneerimisnõustaja. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib tõenäoliselt olla

november 2023.a. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused antud hetkel puuduvad,

kuid see vajab täiendavat analüüsi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur hetkel muud

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine

haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 3198 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 3901,56 eurot.

Võlgnik vaidles ajutise halduri aruandele vastu. Võlausaldaja nõude põhjendatuse üle toimub

vaidlus tsiviilasjas nr 2-23-16250. Omaniku investeerimislaenu ei nõuta hetkel tagasi.

Võlgnikule kuulub hoonestusõigus väärtusega 40 000 000 eurot ja isegi kui see langeks

omanikule, tuleks selle turuväärtus (39 571 000 eurot) hüvitada, mis kataks võlgnevuse.

Võlgnikul on majandustegevus ja arvelduskontod, millest nähtub 3 000 000 euro suurune

käive. Maksuvõlg on tänaseks tasutud. Asjaolu, et finantsasutused on valmis andma

sündikaatlaenu summas 63,75 miljonit eurot võlgnikuga samu lõplikke kasusaajaid

omavatele MPG Development OÜ-le näitab, et võlgniku lõplikud kasusaajad on

laenukõlblikud. Võlgnik on maksejõuline.

Võlausaldaja palus välja kuulutada võlgniku pankrot ning välja mõista menetluskulud. Poolte

vahel puudub vaidlus, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, sest seda on võlgnik soovinud

saneerida. Saneerimismenetlusest alates ei ole võlgnik teinud võlausaldajale ühtegi makset.

Võlgniku 2021a majandusaasta aruande kohaselt on tema netovara negatiivne. Võlausaldaja

peab hoonestusõiguse väärtust nulliks ning leiab, et omanikule langemise korral ei kuulu see

hüvitamisele – selles on kokku lepitud lepingus ning hüvitise maksmise välistus on kantud

kinnisturaamatusse. Võlgnikul puudub majandustegevus. Võlgniku esitatud kahe konto

väljavõtte kohaselt on võlgnikul raha kokku 596,81 eurot, seejuures on paljud tehingud

tehtud seotud isikute vahel või võlgniku eri kontode vahel ning suur osa seondub

võlausaldajale hoonestusõiguse- ja servituuditasude maksmisega. Võlgniku edasine

finantseerimine on küsitav, võlgnikul on esitamata majandusaasta aruanded.

14.10.2024 kohtuistungil jäid võlausaldaja ja võlgnik oma seisukohtade juurde ning ajutine

haldur aruande juurde. Menetlusosalised palusid kindlaks määrata enda menetluskulud,

vastaspoole menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud, ajutise halduri tasule vastu ei

vaielnud.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus märgib esmalt, et on võlgniku majandusliku olukorraga tuttav ja seda hinnanud

varemgi, seda saneerimismenetluse raames. Kohtule teadaolevalt ei ole võrreldes

saneerimismenetlusega faktiline olukord oluliselt muutunud – võlgnik ei ole sojaõlitehase

äriplaani elluviimist alustanud kuna ehitusloa vaidlus kestab.

Võlausaldaja nõue võlgniku vastu pankrotiavalduse kohaselt on 3 091 419,47 eurot. Võlgnik

on saneerimismenetluses tunnistanud nõuet summas 3 214 468,91 eurot. Võlgnik peab praegu

tema vastu esitatud nõuet alusetuks. Kohus leiab, et võlgniku selline väide on vastuolus tema

saneerimisavalduses tooduga, milles ta soovis ümber kujundada antud võlausaldaja nõuet

summas 3 214 468,91 eurot. Saneerimisavaldust ei saa esitada, kui võlausaldaja nõuet ei

tunnustata, seda ka vaatamata asjaolule, et praegu on nõude suuruse üle käimas vaidlus

(tsiviilasi nr 2-23-16250). Saneerimisavalduse esitamisega tunnistab võlgnik võlausaldaja

nõuet seal märgitud ulatuses. Asjaolude olulise muutumiseta ei saa nõuet korraga tunnustada

ja mitte tunnustada. Selline käitumine on vastuoluline käitumine. Võlgniku vastuoluline

käitumine vähendab tema väidete usaldusväärsust. Ajutine haldur ja saneerimisnõustaja on

tuvastanud võlgniku kohustuste suuruseks 7 075 045,63 eurot ning kohus on sellisest nõudest

varem (saneerimismenetluses) lähtunud ning lähtub ka praegu. Kohus leiab, et võlgnikul on

kohustusi 7 075 045,63 eurot.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kuuluvad hoonestusõigused Jõelähtme vallas

Uusküla külas asukohaga Nuudi tee 81 ja 83 ning Hoidla tee 10 ja 12, mille alusel on välja

ehitatud raudteerajatised ja administratiivhoone. Samuti kuulub võlgnikule sõiduauto

Volkswagen Passat (2017), mis on koormatud käsutamise keelumärkega Maksu- ja Tolliameti

kasuks, kuna võlgnikul on maksuvõlg suuruses 1355,82 eurot. Võlgnikul ei ole Eestis

arvelduskontosid, liisinglepinguid, osalusi teistes äriühingutes, väärtpabereid ega

täitemenetlusi. Sõiduauto väärtuseks hindab haldur 9000 eurot, hoonestusõiguste väärtuseks 0

eurot, sest võlgnik kavatses kinnistutel, mida hoonestusõigus koormab, käivitada õli- ja

rasvatööstusettevõtte, kuid võlausaldaja on hoonestusõiguse lepingu üles öelnud ning soovib

hoonestusõiguse omanikule langemist. Samale järeldusele on jõudnud ka saneerimisnõustaja

ning ka kohus sellise hinnanguga nõustub. Kasutusõiguse vara peab võlgnik ise enda

peamiseks varaks väärtusega 40 485 500 eurot, kuid eeltoodud põhjendustel peab kohus seda

võlgniku hinnangut põhjendamatuks. Võlgnik hoonestusõiguse lepingut ise ei täida, s.o

hoonestusõiguse tasu ei maksa. Võlgnikul ei ole mingit põhjust eeldada, et lepingu teine pool

peaks oma lepingulisi kohustusi täitma. Võlausaldaja ongi lepingud lõpetanud. Pooltevahelise

28.06.2018 lepingu p 6.2 kohaselt juhul kui hoonestaja ei maksa hoonestusõiguse tasu

õigeaegselt võib hoonestusõiguse seadja nõuda hoonestusõiguse omanikule langemist.

Seetõttu on põhjendatud ajutise halduri argumentatsioon, et võlausaldaja seda suure

tõenäosusega pärast pankroti väljakuulutamist ka teeb. Sel põhjusel ei ole põhjust arvata

hoonestusõigust või reaalservituute (kasutusõiguse vara) võlgniku vara hulka. Seetõttu on

selle vara väärtuseks 0. Hoonestusõiguse väärtuseks võis olla Domus Kinnisvara

ekspertarvamuses nr 1174-20 märgitud 40 368 000 eurot, kui hoonestusõigus kuuluks

võlgnikule, s.o pooltevahelised lepingulised suhted oleksid jõus; võlgnikul oleks ehitusluba

tehase ehitamiseks ja ta saaks oma äriplaani ellu rakendada, kuid käesoleval hetkel see nii ei

ole. Selles osas nõustub kohus võlausaldaja seisukohaga, et eksperthinnang lähtub kehtivast

lepingulisest suhtest. Ekspertarvamus viitab pidevalt võlgniku hoonestusõigusele, samuti maa

kasutusotstarbele ning sellega seotud turusituatsioonile. Võlgnik väidab küll seda, et

kasutusõiguste omanikule langemise korral peab võlausaldaja maksma hüvitist, kuid

põhjendatud on võlausaldaja seisukoht, et pooled on hüvitise maksmise lepinguliselt

välistanud (lepingu p 6 ja 16.1.2.5) ning hüvitis maksmisele ei kuulu. Muu vara osas on

pankrotihaldur asunud samale seisukohale kui saneerimisnõustaja – masinate väärtus võib

olla 50 000 eurot, debitoorsed võlad on ebatõenäoliselt laekuvad (u 10% ulatuses), s.o 100

000 eurot. Ajutine haldur on hinnanud ka võlgniku vara likviidsust, mis sarnaselt

saneerimisnõustaja seisukohale on 100 000 eurot. Kohus selle järeldusega nõustub. Võlgnik

on esitanud tõendi, et maksuvõlg on tasutud, kuid see ei mõjuta võlgniku vara suurust olulisel

määral. Võlgnik on väitnud, et tal on majandustegevus. Kohus leiab, et võlgnik pidanuks neid

väiteid esitama ajutisele pankrotihaldurile aruande koostamiseks. Põhjendatud on

võlausaldaja osundamine, et võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtete kohaselt on võlgniku

kahe konto jääk kokku 596,81 eurot, mis vaatamata võimalikule käibele ei suurenda võlgniku

vara hulka oluliselt. Kohus leiab ka seda, et võlgniku poolt äriregistrile esitatud andmed ei

näita piisavalt võlgniku majandustegevust, sest maksustatav käive on võlgnikul olnud vaid 55

858,88 eurot, mis antud nõuete kontekstis on ilmselgelt vähe. Võlgniku kohustuste suurus on

7 075 045,63 eurot, mis tähendab seda, et likviidse vara (100 000 eurot) väärtus moodustab

1,41% nõuete kogumahust. Põhjendatud on ajutise halduri seisukoht, et võlgnik on

maksevõimetu ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgniku väiteid, et IntaCapital Swiss SA annab võlgnikule laenu 63 750 000 eurot ei ole

usutavad, sest selleks oleks vaja tagatist hinnanguliselt 85 000 000 eurot, mida võlgnikul pole.

Ka võlgnikuga sarnaste omandisuhetega isikud ei saa teha tagatiseta laenu andmise näol

majanduslikult riskantseid tehinguid. Asjaolu, et finantsasutused on valmis andma

sündikaatlaenu summas 63,75 miljonit eurot võlgnikuga samu lõplikke kasusaajaid omavatele

isikutele ei oma tähendust, sest nendel kasusaajatel puudub võlgnikuga solidaarne vastutus ja

nende maksevõime ei puutu käesolevasse õigsussuhtesse võlausaldajaga. Samuti ei saa nende

vara arvel kõrgemalt hinnata võlgnikule kuuluvat vara. Väited võimalikust investeeringust ei

oma aga ka asja lahendamisel tähendust, sest võlgnikul ei ole võimalik hetkel kuhugi

investeerida, sest ehitusloa puudumise tõttu äriplaani ellu viia ei saa. Võlgniku kohtuistungil

esitatud väide, et võlgnikul on võimalik ehitusloa mittesaamisel algatada uus detailplaneering

ning saada uus ehitusluba, ei ole kohtu hinnangul realistlik, sest võlausaldaja on avaldanud

soovi võlgnikuga lepinguline suhe lõpetada. Võlausaldajalt ei saa ka eeldada, et ta annaks

sedavõrd pikaks ajaks oma omandit võlgnikule tasuta kasutada nagu võlgnik on seda

soovinud.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud

asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, sest antud menetlusstaadiumis ei ole haldur tuvastanud

kuriteotunnustega teo toimepanemist või rasket juhtimisviga. Lõpliku hinnangu

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta annab kohus järgneva menetluse käigus.

Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus novembrit 2023.

PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias

Palmitsa ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.11.2024.a kell

13.00 (Harju Maakohus, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3007).

PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus pankrotimääruse registripidajale märkuse tegemiseks

kinnistusraamatusse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusega nr 113 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on seega (820:5) 164 eurot.

Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud

tööajaks 19,5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse

mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tegemist on keskmisest keerukama ja

mahukama pankrotimenetlusega. Menetlusosalised vastuväiteid halduri tasule ei esitanud.

Tunnitasu on määras 164 eurot, mis vastab seadusele. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

3198 eurot (19,5 x 164), millele lisandub käibemaks, kokku summas 3901,56 eurot.

PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Võlausaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 16 815,40 eurot (riigilõiv

pankrotiavalduselt 420 eurot ja selle tagamiselt 70 eurot, tõlkekulu 101,40 eurot ja

õigusabikulu 16 224 eurot ilma käibemaksuta) tunnihinnaga 160 eurot 101,4 töötunni eest.

Võlausaldaja palub kindlaks määrata ka menetluskulude viivis lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlausaldaja

palus kuludele lisada kohtuistungil viibitud aeg.

Võlgnik palub rahaliselt kindlaks määrata menetluskulud summas 19 017 eurot (ilma

käibemaksuta) 74 tunni eest tunnitasuga 220 – 440 eurot. Võlgnik palub võlausaldajalt välja

mõista ka menetluskulude viivis.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast.

Kohus rahuldab pankrotiavalduse ning seetõttu tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast. Võlgniku pankrotiavalduse menetlemise kulusid ei hüvitata. Võlgniku

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata.

Pankrotimenetluse kuluks on PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi menetluskulud. Pankrotiseadus ei

reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad

PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1

kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuluks mh ka tõlgikulu. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt.

Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikega 9 tasunud avalduselt

riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu 420 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Põhjendamatuks peab kohus riigilõivu hüvitamist pankrotiavalduse tagamise avalduselt, kuna

see avaldus jäi rahuldamata. Põhjendamatu avalduse esitamise kulusid ei pea võlgnik

hüvitama.

Võlausaldajal on tekkinud tõlkekulu summas 101,40 eurot (ilma käibemaksuta). Võlgnik ega

haldur seda kulu ei vaidlustanud ja kohus peab seda kulu põhjendatuks.

Võlausaldaja lepingulise esindaja kulu on 16 224 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude

nimekirja järgi on võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot ning aega on kulunud

101,4 tundi. Kohus leiab, et võlausaldaja esindajad vastavad lepingulise esindaja nõuetele

TsMS § 218 kohaselt kuna on advokaadid. Tunnihind vastab turusituatsioonile. Samas leiab

kohus, et lepingulise esindaja kulu maht on ülepaisutatud. Kohus leiab, et antud

pankrotimenetlus on keskmise keerukusega (sisuks: võlgnik jättis lepingujärgse tasu

maksmata), kuid võlgniku vastuväidetest lähtuvalt keskmisest mahukam. Pankrotiavalduse

koostamisele on võlausaldaja kulutanud 17,1 tundi. Kohus peab sellist ajamahtu võimalikuks.

Samas jätab kohus kõrvale hagiavalduse analüüsi, sest antud menetluses hagi ei ole; ja

pankrotiavalduse tagamise avalduse koostamise aja, sest see taotlus jäi rahuldamata kui

põhjendamatu. Kompromissi läbirääkimistele on võlausaldaja kulutanud 6,9 tundi, mida

kohus peab põhjendatuks. Menetlusosalistele oleks olnud kõige parem lahendus

kompromissile jõudmine, seetõttu tuleb nende püüdluste aeg pidada põhjendatuks. Muudele

menetlusküsimustele kulus võlausaldajal 66,3 tundi. Kuivõrd teised menetlusosalised nendele

kuludele vastu ei vaielnud leiab kohus, et arvestades asja mahtu ja keerukust on see ajakulu

põhjendatud. Põhjendatuks ei pea kohus hoonestusõiguse lepingu analüüsiga seonduvat, sest

see ei puuduta rangelt võttes võlgniku maksejõuetusküsimust. Kohtuistungil kulus

võlausaldaja esindajatel 1 tund, mille kohus täiendavalt ajakulule liidab. Seega peab kohus

põhjendatuks võlausaldaja lepingulise esindaja kulu (17,1 + 6,9 + 66,3 + 1) 91,30 eurot.

Võlausaldaja lepingulise esindaja kogukulu on seega (91,3 x 160) 14 608 eurot ja rahaliselt

kindlaksmääratavad kulud moodustavad kokku (420 + 101,4 + 14 608) 15 129,40 eurot (ilma

käibemaksuta).

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude

summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema

pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus

kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile

kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest

maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-23-13, p 12).

Lähtudes sellest Riigikohtu seisukohast ei saa panna pankrotihaldurile panna kohustust

võlausaldaja menetluskulud eraldi välja maksta. Sel põhjusel ei saa kohus ka rahuldada

menetluskulude viivise taotlust. Kohus rahuldab võlausaldaja menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise taotluse seega osaliselt.

Vastavalt PankrS § 93 lg 1 võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik