Legislator Case Law & Legislation
2-23-146980/10 AI generated

2-23-146980/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-146980/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks xxx AS ja D J vahel 20.06.2022 sõlmitud Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-23-146980/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks xxx AS ja D J vahel 20.06.2022 sõlmitud Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146980

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi D J vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

997,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood

11542046), lepinguline esindaja A V

Kostja D J (isikukood xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks xxx AS ja D J vahel 20.06.2022 sõlmitud

väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 796,69 eurot, intress summas 51,36

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 129,87 eurot ning võla sissenõudmiskulud

summas 20 eurot.

3. Jätta menetluskulud D J kanda.

4. Välja mõista D Jlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus D Jle avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, hageja) esitas 21.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse D Jlt (kostja, võlgnik) 1 008,47 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

11.12.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja

esitas kohtule hagi 27.12.2023. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista lepingust xxx tulenev

põhivõlgnevus 796,69 eurot, intress 51,36 eurot, viivis 129,87 eurot ja võla sissenõudmiskulud 20

eurot.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 11.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja xxx AS

vahel 20.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt

kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagis toodud asjaolude kohaselt kontrollis

krediidiandja enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust laenulepingu taotluse (dtl 28-29) ning

kostja pangakonto väljavõtte põhjal (dtl 78-87). Hageja selgituste kohaselt tuvastati, et laenu

väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja xxx kontole igakuiselt sissetulek tööandajalt

xxx, keskmine töötasu suurus oli ca 1 461 eurot, xxx AS-i ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist

kehtivaid krediidikohustusi ei olnud, väljaspool xxx AS-i oli laenusaajal krediidikohustus summas ca

95,93 eurot, Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Olemasoleva krediidikohustuse

kuumakse koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega (121,76 eurot) moodustas ca 14,9%

laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest ning laenusaajal jäi peale krediidikohustuste

tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1 243 eurot. Selgituste kohaselt oli kõnealuse

lepingu puhul tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli

sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi

vältel ei suurenenud. Krediidiandaja omandas teabe, mis võimaldas sisuliselt hinnata kostja

sissetulekute suurust ja muid varalisi kohustusi sh. finantskohustusi. Hageja poolt esitatud andmete

põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja

on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes

arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et

kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid

kohustusi.

5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks xxx, kuid nimetatud

kinnisasja korteriomanik kinnitas 06.12.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris

kostjal kehtivat elukoha aadressi ei ole. Lisa-aadressina on rahvastikuregistrisse märgitud kõige

hilisema aadressina samuti xxx. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuvastati ka see, et xxx omaniku

06.12.2023 kinnituse kohaselt ei ela võlgnik ka antud aadressil. Kohtul ei ole õnnestunud

menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule

kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada

kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

7. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 997,92 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 245 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245

eurot.

8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik