2-24-11593/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-11539

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, tel xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (IK xxxxxxxxxxx, elukoht

xxx, e-post xxx, tel xxxx)

Kostja: Y (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel

xxxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Viru Maakohtu 15.mai 2018 kohtumäärusega nr xxx C ja

Yi kompromiss alljärgnevas: Y tasub alates 14.05.2018 elatist igakuiselt kokku 100 (ükssada)

eurot kuus Xi ja Q ülalpidamiseks. Q sai täisealiseks xx.xx.xxxx. Seoses elukalliduse tõusuga

ja ajutise töövõimetusega (hüppeliigese operatsioon) esitan Xi ülalpidamiskulude katteks

elatise nõude Yi vastu summas 200 (kakssada) eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja nõuda

elatis 200 eurot kuus.

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja tervislik seisund on

peale kompromissi sõlmimist oluliselt halvenenud ja kostjale on määratud osaline

Töövõimetoetuse alates 29.03.2021. Töövõime toetuse summa on 328,66 eurot kuus. See on

ainuke sissetulek. Kostja terviserikke on jääv ja ei ole võimalik seda ravimise teel parandada.

Kostja töötas bussijuhina ja autojuhina, kuid tekkinud terviserikke ei võimalda läbida antud

elukutsetel tervisekontrolli ja saada vastava juhtimisõiguse kohta tervisetõendit. Kostja

sissetulek on alla elatus miinimumi. Kostja kasvatab alaealist last W, kes on sündinud

xx.xx.xxxx. Kostjal on kohustus last samuti ülal pidada ja kanda tema ülalpidamise kulutusi.

Hageja esindaja on viidanud oma ajutisele tervise probleemile, mis on kostjale teadaolevalt

juba lahenenud. Kostja on võimaluste piires toetanud Hagejat ka nii, et on ostnud talle riideid,

kuid kostjal ei ole säilinud ostu kviitungeid ja ei saa seda tõendada.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Arvestades hagi hinda 900 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tulevikus makstava

elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda kohtus üksnes TsMS §-s 459 sätestatud

eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tuvastatud on, et 15.05.2018 kohtumäärusega nr

xxx on vanemate vahel kinnitatud kompromiss millega järgi kostja tasus hagejale elatist 100

eurot kuus.

4. Kohus leiab arvestades eelmise kohtulahendi aega, so. 2018 on eelmise kohtulahendi

aluseks olevad asjaolud muutnud, kuid need ei ole elatise suurendamise aluseks. Elatise

suurendamiseks ei anna alust lapse ema hüppeliigese operatsioon. Rahvastikuregistri andmetel

on kostjal sündinud xx.xx.xxxx veel üks laps W. Kostja esitatud Eesti Töötukassa tõendist

nähtub, et kostjale on 10.05.2021 määratud osaline töövõime tähtajaga 20.04.2021 –

14.05.2026. Kostja pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja ainus sissetulek on

töövõimetustoetus 328,66 eurot kuus. Seega on kostja majanduslik olukord, sh. võime

sissetulekut teenida oluliselt halvenenud. Lisaks on kostjal sündinud veel üks laps, keda kostja

on kohustatud ülal pidama.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt