2-23-108724/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-108724

Tsiviilasi / hagi ese

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X'i vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

2275,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress A.

Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja

X (isikukood xxxxxxxxxxx, isiku aadress või viibimiskoht ei

ole kohtule teada)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus X’i (X,

isikukood xxxxxxxxxxx) vastu krediidisumma 1636,30 eurot, intressi 96,83 eurot,

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 189,38

eurot ning alates 21.06.2023.a põhinõudelt 1636,30 eurot viivise ulatusega 17,9% aastas

kuni põhinõude täitmiseni tasumise nõuetes.

2. Toimetada kohtuotsus X’ile (X, isikukood xxxxxxxxxxx) avalikult kätte otsusest väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kanda.

4. Jätta X’i (X, isikukood xxxxxxxxxxx) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse kirjeldava osa

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile

vastamise tähtajaks 28 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest.

Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega avalikult kätte toimetatud 13.04.2024.

Hagile vastamise tähtpäev oli 11.05.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule

avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas

kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja AS Inbank on sõlminud

03.02.2021 laenulepingu nr L89004923625. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu

sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et krediidiandja ja

kostja vahel sõlmitud lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb kohaldada

seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 03.02.2021

laenulepingu nr L89004923625 järgne krediidi kulukuse määr oli 22,38% aastas. Hageja on hagis

märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud

õigesti ega ületa krediidi andmise ajal 03.02.2021 seisuga Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda.

3. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja

2 (5)

arvesse kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest omandatud teavet.

Hageja esitas tõenditena kohtule kostja laenutaotluse ja maksehäirete registri väljavõtte. Hageja ei

ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et krediidiandja küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt

pangakonto väljavõtte ning hindas kontolt nähtuvat teavet.

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja lähtunud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja enda esitatud andmetest. Krediidiandjal on kohustus

kontrollida tarbija esitatud andmeid. Maksehäireregistrist kogutud andmed sisaldavad tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet üksnes siis, kui tarbijal on kehtivad maksehäired.

Maksehäirete puudumine ei anna krediidiandjale teavet selle kohta, kas ja millised

finantskohustused on tarbijal, sh milline on nende igakuiselt sissenõutavaks muutuv suurus ja

koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), lõpptähtaeg ja põhiosa

jäägi suurus. Maksehäirete registri andmed ei anna teavet tarbija vältimatute igakuiste püsikulutuste

kohta. Seega jätab krediidiandja tarbija esitatud andmed sisuliselt kontrollimata, kui ta kogub

andmeid üksnes tarbijalt ning maksehäireid kajastavast registrist. Krediidiandja ei saa jätta tarbija

esitatud andmeid sisuliselt kontrollimata. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt

esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele.

Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis

on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse

ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja

selgitanud, millised sissetulekud laekuvad regulaarselt kostja pangakontole, sh sissetulekute

iseloom. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste

kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad

finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades

ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema

krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära

suurenemisest tingituna) võimalikkust. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjalt

pangakonto väljavõtte, millele laekub tarbija regulaarne sissetulek, nõudmata ja hindamata

jätmisega on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust

ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud

nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning

krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hagiavaldus ei ole seega asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

4. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et kostja on tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe

esitamata või on seda võltsinud. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse

VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 ls 2 järgi krediidiandjale

muid tasusid, see tähendab haldustasu. Kohus jätab hagiavalduse haldustasu 10 eurot tasumise

nõudes rahuldamata.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli krediidisumma suuruseks 2000

eurot, mis tuli tagastada lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel osamaksetega ajavahemikus

15.03.2021 kuni 15.02.2026, igakuiste osamaksete koosseisu kuuluvad ka intress ja haldustasu.

Kostja on krediidisumma kätte saanud. Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on

kostjalt toimunud laekumisi krediidiandjale põhiosa katteks summas 363,70 eurot, kostjal on

intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 20.

osamakseni s.o 15.10.2022 summas 96,83 eurot (24,41+24,81+24,40+23,21). Kohus loeb hageja

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

3 (5)

Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostja on täitnud osaliselt tarbijakrediidilepingust tulenevaid raha

tasumise kohustusi.

Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning

krediidisumma kostjale üleandmise. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal

õigus nõuda kostjalt laenusumma 2000 eurot tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses

intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ajal 03.02.2021 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Eeltoodut

arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Muud kulud on igakuine

haldustasu 2,50 eurot, mille tasumist ei olnud krediidiandjal tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 õigus

kostjalt nõuda.

6. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud lepingu ülesütlemise hoiatusest (hagiavalduse lisa nr 3)

ning lepingu ülesütlemise teatisest (hagiavalduse lisa nr 4) nähtuvalt ütles krediidiandja

tarbijakrediidilepingu üles 27.10.2022 põhjendusel, et kostja jättis tasumata krediidilepingust

tulenevad krediidi, intressi ja haldustasu maksegraafikujärgsed osamaksed alates

seitsmeteistkümnendast osamaksest 15.07.2022. Seega ei saanud kostja olla 06.10.2022

ülesütlemise hoiatuse ja 27.10.2022 ülesütlemise teatise tegemise aja seisuga krediidisumma

tagastamisega viivituses. Arvestades kostja poolt enne 15.07.2022 (s.o 17. osamakse tasumise

tähtpäev) tehtud tagasimaksed täielikult põhinõude katteks (mitte intressi ega haldustasu katteks), ei

saa lugeda lepingut 27.10.2022 kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud laenulepingu nr

L89004923625 ülesütlemine kehtiv. Kuivõrd kostja ei olnud makseviivituses, puudus krediidiandjal

VÕS § 416 lg 1 järgi õigus tarbijakrediidileping erakorraliselt makseviivituse tõttu üles öelda.

Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub krediidiandja õigus öelda nõude aluseks

olev tarbijakrediidileping üles seetõttu, et kostja on rikkunud muud krediidiandjaga sõlmitud

tarbijakrediidilepingut. Hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik hinnata muu krediidilepingu

kehtivust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu sõlmimisel), sellest tulenevate

nõuete suurust, kostja võlgnevuse olemasolu jne. Hagi ei ole märgitud osas asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei omanud

krediidiandja poolt tarbijakrediidilepingu ülesütlemine õiguslikke tagajärgi.

7. Kohus on tuvastanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja ja kostja vahel

tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kostjale üleantuks lugemise. VÕS § 4034 lg 7

lausetest 1 ja 2 tulenevalt on krediidiandjal võimalik nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS

§-s 94 sätestatud ulatuses intressi maksmist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole.

Kuivõrd lepingupooled leppisid kokku krediidi tagastamises ja intressi tasumises osamaksetega,

peab krediidiandja AS Inbank tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7 ls 3). Tagasimaksete

uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on

krediidiandjale pandud seadusega.

Kohus selgitab, et hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda laenulepingu nr L89004923625

sõlmimisel krediidiandja ja kostja vahel 03.02.2021 kokku lepitud maksegraafikust, milles on eraldi

tulbana välja toodud igakuistes osamaksetes sisalduvad põhiosa summad (igas kuus erinevad), sest

nimetatud maksegraafik ei sisalda käesolevaga enam adekvaatseid andmeid. Tagasimaksete uuesti

määramisel muutub igakuiste põhiosa maksete suurus. Hageja ei ole kohtule esitanud krediidiandja

poolt uuesti määratud tagasimakseid, mis on teatavaks tehtud kostjale. Hagiavaldus ei ole

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et

krediidiandja AS Inbank on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale teatavaks.

4 (5)

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata krediidi ning intressi uuesti

määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 ls 3 järgi, sh maksete suurused ja maksete tähtajad. Hageja

ei ole välja toonud ja tõendanud asjaolusid millest nähtuvalt on kostja krediidiandja poolt uuesti

määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses. Kuivõrd

tarbijakrediidilepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole muutunud sissenõutavaks laenujäägi

tagastamise nõue.

Kohus tuvastas eelnevalt hagis märgitud asjaolude põhjal, et VÕS § 94 sätestatud ulatuses intress

oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas, mis tähendab, et krediidiandjal puudus õigus nõuda kostjalt

intressi tasumist. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel ei ole

tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunud, ühtlasi ei ole võimalik hagis

märgitud asjaoludel kindlaks määrata tarbijakrediidilepingust tuleneva krediidi tagastamise nõude

suurust, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohus jätab eeltoodut arvestades

hagiavalduse krediidisumma 1636,30 eurot ja intressi 96,83 eurot tasumise nõuetes rahuldamata.

8. Hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Viivise

tasumise nõude eelduseks VÕS § 113 lg 1 järgi ning sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

eelduseks VÕS § 1132 lg 1 järgi on nõude sissenõutavaks muutumine. VÕS § 1132 lg 2 järgi on

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks lepingu lõppemine. Hageja ei ole tõendanud

krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kehtivat ülesütlemist.

Eeltoodut arvestades puudub hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 189,38

eurot ning alates 21.06.2023 põhinõudelt 1636,30 eurot viivise ulatusega 17,9% aastas tasumist ja

sissenõudmiskulude 50 eurot tasumist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõuetes rahuldamata.

9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

11. Kostja ei ela ega viibi rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel ning kohtu kogutud ja

kolmandate isikute poolt kohtule esitatud aadressidel, mistõttu ei ole menetlusdokumentide

kättetoimetamine kostjale postisaadetisega võimalik. Muul viisil menetlusdokumentide

kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

Otsuse tegemise aja seisuga ei ole kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega

uusi sidevahendite andmeid. Kohus toimetab otsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtete väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2025. a otsusega nr 2-23-

108724.

5 (5)