3-24-1786/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1786

Määruse kuupäev ja koht

14.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Keimo Posti kaebus Tartu Vangla vastu

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

eest riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Kaebus tagastada.

5. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

läbi vaatamata.

Kaebaja: Keimo Post

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 14.06.2024 kinnipeetav Keimo Posti (kaebaja) poolt esitatud

kaebus Tartu Vangla vastu kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.

Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja õigusvastaseks:

1) võimaluse puudumist tasuda kolmandatel isikutel e-poest tellitud kauba eest; 2) kauba

kohaletoimetamise tasu 5,08 eurot ja 3) kaupade juurdehindlust kuni 20%. Kaebaja on

hõivatud vanglas majandustöödel ja tema tasu on ca 2 eurot kuus. Seega ei ole kaebaja

võimeline tellima enda isiklikest vahenditest kaupa, mille hind on 20% turuhinnast suurem

või kaupa, mille hind on ca 0,98 eurot, kuid selle kohaletoimetamise tasu on 5,08 eurot.

Samas ei saa kaebaja leppida olukorraga, et piiratakse võimalust tasuda e-poest tellitud kauba

eest kolmandatel isikutel nagu see on võimalik pikaajalistele kokkusaamisetele kauba

ostmisel. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse paludes

võimaldada tasuda e-poest tellitud kauba eest kolmandatel isikutel, peatada kaupade

juurdehindluse 20% kehtivus, aga samuti tuua e-poest tellitud kaup kohale tasuta. Lisaks

taotles kaebaja riigi õigusabi määramist, kuna ta ei ole võimeline ise kaitsma enda õigusi

kohtus ja menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.06.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni punkt 2) ja kohustas tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise

eest riigilõivu summas 50 eurot (resolutsiooni punkt 3). Ühtlasi selgitas kohus, et mõistab

kaebust esitatud hüvitamiskaebusena. Muude nõude olemasolu korral palus kohus kaebajal

täpsustada kaebust ja täiendada seda sõnaselgelt väljendatud nõuetega. Esialgse õiguskaitse

taotluse osas kohustas kohus kaebajat välja tooma, milline on pöördumatult negatiivne või

raskesti kõrvaldatav tagajärg võib talle saabuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise

korral. Kuna selliste põhjenduste kohtule esitamine ei saa olla tema jaoks väga keeruline,

selgitas kohus, et vaatab riigi õigusabi taotluse hiljem.

3. Kaebaja esitas 5.07.2024 Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse peale määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule.

4. Kaebaja esitas 24.09.2024 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja selgitas, et vajab tasuta

advokaadi abi kaebuse täiendamiseks.

5. Tartu Halduskohus jättis 24.09.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ja

kohustas teda kõrvaldama taotluses esinenud puudused 10 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest arvates.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.09.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas

Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et arvestataval

perioodil oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek negatiivne. Seega halduskohtu

27.06.2027 seisukoht selle kohta, et kaebaja on võimeline tasuma kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 50 eurot ei ole õige. Ringkonnakohus

tühistas selguse huvides Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse tervikuna.

Kohus seisukoht

7. Kohus selgitab esmalt, et tulenevalt haldusmenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 3 ja lg-st

4 lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud

ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

8. Kohus on seisukohal, et kaebusest ja määruskaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja ei

ole rahul sellega, et Tartu Vanglas puudub võimalus tasuda kolmandatel isikutel e-poest

tellitud kauba eest; võetakse kauba kohaletoimetamise eest tasu 5,08 eurot ja on kehtestatud

kaupadele juurdehindlus 20-30%. Kaebaja soovib nimetatud piirangu, kohaletoimetamise tasu

ja juurdehindluse kaotamist, muu hulgas ka halduskohtumenetluse ajaks. Ühtlasi soovib

kaebaja eelpoolnimetatud piirangutega talle tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot

(kaebuses nn tsiviilasja hind 1000 eurot). Seega, lähtub kohus kaebuse tõlgenduses eeldusest,

et kaebaja sooviks on Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine lubada tasuda kauba

tellimise eest kolmandal isikul, kaotada kaupade juurdehindlus ja kohaletoimetamise tasu ning

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine sumas 1000 eurot. Arvestades 25.09.2024 määruses

esitatud Tartu Ringkonnakohtu seisukohti vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1

alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise eest.

9. Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal

esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut

ähvardama selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.

Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd

ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotlusest on

võimalik aru saada, et kaebaja vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjusel, et

transpordikulude tasumise ja juurdehindluse kehtestamise, aga samuti muudel isikutel kauba

eest tasumise võimaluse puudumise tõttu on tal kauplusest sisseostude tegemine takistatud.

Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha.

Vanglas on tagatud kinnipeetava toitlustamine vähemalt kolm korda päevas. Samuti tagab

vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed.

Vangla kindlustab kinnipeetava ka muu vältimatult vajalikuga, et tagada isiku inimväärikust

austav kohtlemine. Vanglaga, kohtuga ja lähedastega on nüüdseks kirjavahetus võimalik

elektroonilises vormis. Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks,

et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärse eduväljavaate tõttu.

Kohtupraktikas on sarnasele seisukohale asutud ka asjas nr 3-24-520. Esialgse õiguskaitse

rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse

õiguskaitse menetluses vältima. Erakorralist ja tungivat esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadust kohtu arvates kaebajal ei ole.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

10. Keimo Post esitas 12.7.2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Tartu Ringkonnakohus edastas 24.9.2024 taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule, kuna

see taotlus ei kuulu ringkonnakohtu menetlusse.

Tartu Halduskohtu 24.9.2024 määrusega määrati:

Jätta Keimo Posti riigi õigusabi taotlus käiguta ning anda talle 10 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks: esitada vormikohase taotluse ja

majandusliku seisundi teatise; kirjeldada täpsemalt probleemi, mille lahendamiseks avaldaja

riigi õigusabi taotleb; selgitada, miks riigi õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste

kaitseks; selgitada, milline on asjast tulenev võimalik kasu avaldajale. Kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse

võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Kaebaja sai määruse kätte 24.09.2024 18:01 AET-is

kättetoimetamine (Keimo Post).

Seega riigi õigusabi taotluse puuduste 10 päevane kõrvaldamise tähtaeg algas 25.9.2024 ja

viimane päev oli 4.10.2024. Kaebaja riigi õigusabi taotluse puuduseid ei kõrvaldanud.

Seetõttu jääb riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.

11. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest

sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju,

mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla

kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Nimetatud sättest nähtuvalt lasub

vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning

vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule

(Riigikohtu 31.10.2013. a otsus nr 3-3-1-48-12, p 9). HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib

kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea kaebuse sisulist

läbivaatamist põhjendatuks ning tagastab K. Posti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest

kohtu hinnangul ei ole kaebus tervikuna perspektiivikas: kaebuse rahuldamine on

vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Halduskohus märgib ka, et Tartu Vangla kaupluses müüb kaupa eraõiguslik juriidiline isik

Makro Trade Baltic OÜ. Käesoleval juhul on võrsunud vaidlus Makro Trade Baltic OÜ-lt

tellitud kaupade ostuhinnale lisandunud transporditasust jj. Seega, kinnipeetava ja vangla

kaupluse vahelist suhet ja sellest suhtest tekkinud vaidluste iseloomu ei saa pidada avalik-

õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad

vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema

maakohus (TsMS § 9 lg 1). See tähendab, et kui kaebaja ei nõustu vangla kaupluse

müügiarvel välja toodud transporditeenuse tasuga, siis tuleb tal pöörduda maakohtu poole.

Kaebuses on kaebaja märkinudki hagi hinnaks 1000 eurot, mille välja mõistmist ta taotleb.

Eeltoodust tulenevalt kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

12. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamise eest ning kohus jätab taotluse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)