2-24-12512/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12512

Tsiviilasi

I K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): I K (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku I K maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja I K pankrot 14. oktoobril 2024 kell 15.00 ning algatada I K

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada I K pankrotihalduriks Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ, asukoht

J. Poska 12-4, 10126 Tallinn, tel. 5280212; e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. november 2024 kell

11.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud I K kanda.

10. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 910 eurot, millele lisandub

käibemaks 200 eurot 20 senti, s.o kokku 1110 eurot 20 senti.

11. Anda I K menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40

sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Ülejäänud usaldusisiku tasu 90 eurot ja sellele lisanduv 19 euro 80 sendi suurune

käibemaks mõista välja I K pankrotivarast.

13. Määruse resolutsiooni p-des 11 ja 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business

Law Firm OÜ kasuks (konto xxx, AS SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 11

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. I K (avaldaja, võlgnik) esitas 19. augustil 2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse,

milles taotles võlgade ümberkujundamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ja tal on kaks alaealist last. Võlgnik töötab

õendusjuhina SA XXX. Võlgniku sissetulekud on töötasu 1750,76 eurot, alaealisele lapsele

makstav elatis 287,72 eurot, lapsetoetus 160 eurot ja töövõimetoetus 60-230 eurot. Võlgnikule

kuulub sõiduk Hyundai iX35 hinnangulise väärtusega 4500 eurot ja C P aktsia väärtusega

42,90 eurot. Makseraskused tekkisid võlgnikul eelmise abielu ajal võetud laenudest.

Võlgnik taotles 7. oktoobri 2024 ärakuulamisel pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamist menetluse algatamist.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgniku nimele ei ole kinnisasju registreeritud, kuid võlgniku abikaasa nimele on

registreeritud alates 19. oktoobrist 2023 korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga 61 m2

(registriosa XXX). Korter on omandatud abielu ajal. Kuni 11. novembrini 2022 kuulus

võlgnikule korter asukohaga XXX (registriosa nr XX). Korteriomand on müüdud

täitemenetluses hinnaga 3985 eurot. Kuni 31. maini 2023 kuulus võlgnikule 1/2 kaasomandist

korteriomandist, asukohaga XXX, üldpinnaga 61 m2. (registriosa nr XXX). Võlgnikule

kuuluv omandi osa võõrandati täitemenetluses hinnaga 3450 eurot.

Võlgnikule alates 28. maist 2019 Hyundai IX35 (XXX). Taoliste sõidukite hind varieerub

6500 - 9500 eurot. Võlgniku hinnangul on tema sõiduauto väärtus ca 4500 eurot, kuna ta on

remontivajav.

Abielu kestel on võlgniku abikaasa nimele registreeritud Hyundai i40, XXX. Hinnanguline

väärtus 4500 eurot.

Võlgniku pensionikonto hetkesaldo on 12 105,05 eurot. Tegemist on II samba

pensioniosakutega. Võlgnik on esitanud 31. juulil 2024 avalduse pensioniosakute rahas

tagasivõtmiseks, eesmärgiga vähendada oma võlgnevusi. Võlgnik omab 20 C P aktsiat,

hetkehinnaga 1,15 eurot - koguväärtus 23 eurot.

Võlgniku sissetulekuks on 1773,76 eurot kuus. Võlgniku kohustuste kogumaht on 38 281,71

eurot, millest 32 224,11 eurot moodustavad kohtulahenditel põhinevad ja sundtäitmisel olevad

nõuded. Lisaks on võlgnikul kehtiv õppelaenuleping, mille jääk on 1657,28 eurot. Samuti on

tal võlgnevus SA XXX ees 110 eurot ning kohtutäiturite tasude jäägid 4289,33 eurot.

Võlgniku vara eeldatav väärtus on 19 535 eurot, sealhulgas korteri osa (5090 eurot), aktsiad

(23 eurot), ainuomandis olev sõiduauto (4500 eurot) ning pensioniosakute eeldatav

realiseerimistulu (9922 eurot, arvestatuna pärast tulumaksu).

Kuna võlgniku vara ei kata tema sissenõutavaks muutunud kohustusi, on tekkinud

pankrotiolukord. Arvestades, et täitemenetlused võlgniku suhtes algatati juba 2022. aastal, ei

ole tegemist ajutiste makseraskustega, mille ületamiseks on võlgade ümberkujundamise

menetlus ette nähtud. Usaldusisik peab sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlust. Antud juhul on väärtuslikum vara juba realiseeritud võlgade katteks

enne maksejõuetusmenetluse algatamist täitemenetluste raames.

Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse

algatamise. Samuti ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega tegu ega tagasivõitmise võimalusi.

Usaldusisik palub määrata kindlaks usaldusisiku tasu 910 eurot, millele lisandub käibemaks

200,20 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kehtivate

laenulepingute (vähemalt 38 281,71 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Ärakuulamisel

võlgnik kinnitas, et on SA XXX ees oleva võla 111 eurot tasunud.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 7. oktoobri

2024 ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et tal tuleb ka edaspidi tegeleda tulutoova

tegevusega.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 11), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vähesed

finantsteadmised, laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või

rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. november 2024

kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

9. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 910 eurot (käibemaksuta).

9.1. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

9.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

9.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu

(vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ja analüüsi ning hinnanguga)

põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu

on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 910 eurot

(käibemaksuta).

9.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Business Law Firm OÜ (registrikood XXX), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (XXX).

10. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Kohus annab võlgniku varalise seisundi tõttu võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks

menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, lisandub

käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara arvel.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1-3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)