2-24-3602/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-3602

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A.M.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagi hind

536,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479; asukoht XXX 10149)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja: A.M. (isikukood XXX; elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja A.M.-i ja Inbank AS

vahel 16.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89007264019 alusel

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 40,17 eurot.

3. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

40,17 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

4. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

1.

15.10.2024

34,95 eurot

2.

15.11.2024

34,95 eurot

3.

15.12.2024

34,95 eurot

5. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis edasiulatuvalt

põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

6. Jätta menetluskulud 30% ulatuses A.M.-i kanda ja 70% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 415 eurot.

8. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks välja

124,50 eurot.

9. Mõista A.M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (124,50 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi A.M. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 349,60 eurot, intressi 21,28 eurot,

laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 48,93 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 16.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr

L89007264019, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Lepingu nr L89007264019 kohaselt on

krediidi kulukuse määr 48,24% aastas ja intressimäär 18% aastas. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 150,40 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 349,60 eurot.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 04.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.05.2023 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva

Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5. 30.09.2024 seisukohas on hageja selgitanud, et kostja sai lepingu alusel laenu kokku 500

eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule 354,99 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui

kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 145,01 eurot (500-354,99). Arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab

hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 15.09.2024 seisuga on

sissenõutavaks muutunud põhiosa 430,56 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 354,99 eurot

seega võlgnevuses on 75,57 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 29.

osamaksest 15.05.2024. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat

võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 75,57 eurot kohtuotsuse

jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

6. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes 13.08.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Hageja on taotlenud

hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

8. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja

nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

10. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-21-13098, p 18).

11. Kohtule nähtub asja materjalidest (dtl 6), et krediidiandja ei ole kontrollinud laenulepingu

sõlmimisel laenusaaja pangakontot. Krediidiandja on kontrollinud vaid kostja kohta avaldatud

maksehäireid ja kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja

ka muul viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust. Juhul kui

laenuandja oleks need päringud teinud, saanuks ta kontrollida, kas taotleja on esitanud õiged

andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta.

12. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Esialgne võlausaldaja ei ole

pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega

kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja

kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte

alusel.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laene andes

tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata,

rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. Lepingu sõlmimise ajal so. 16.12.2021 oli Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 0%. Seega on hagejal õigus

nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

15. Asja materjalide kohaselt sai kostja laenu 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

354,99 eurot. Kuivõrd võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 145,01 eurot (500-354,99). Kohus märgib, et

vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuleb kostjal tagastada hagejale laen

maksegraafiku järgi perioodil 15.01.2022-15.12.2024. Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.05.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.

16. Kuivõrd osamaksete tähtaeg ei ole lepingu maksegraafiku alusel (dtl 16) saabunud ei ole

kogu põhinõue muutunud sissenõutavaks.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 15.10.2024

kuni 15.12.2024. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed 104,84 eurot (vastavalt maksegraafikule). Kuivõrd tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhinõude suuruseks on 104,84 eurot, tuleb lugeda sissenõutavaks

muutunud põhiosa suuruseks 40,17 eurot (145,01-104,84).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg

1 kohaselt 01.10.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 40,17 eurot.

17. Hageja ei ole kohtule tulevikus sissenõutavaks muutunud maksete osas ümberarvestuse

maksegraafikut esitanud. Seega jagab kohus sissenõutavaks muutuva põhiosa kolme osamakse

vahel so. 34,95 eurot (104,84/3).

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa maksed järgnevalt:

maksetähtaeg

põhiosa

1.

15.10.2024

34,95 eurot

2.

15.11.2024

34,95 eurot

3.

15.12.2024

34,95 eurot

18. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus

rahuldab hageja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevuselt 40,17 eurot

kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, kuni põhinõude täitmiseni.

19. Samuti rahuldab kohus hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt

põhivõlgnevuselt, alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt.

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 30% ulatuses,

jätab kohus menetluskuludest 30% kostja ja 70% hageja kanda.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas

513 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 338 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 175 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

22. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole

mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud

vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel

120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 240 (2h.

x 120 eurot).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 415 eurot (175+240). Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 124,50 eurot (30%*415).

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 124,50 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik