1-24-3219/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-3219

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-3219 (23233050577)

Kohtunik

Olga Dorogan

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Evelin Veeret

Kriminaalasi

Sergei Kuprini süüdistuses KarS § 4231 järgi, üldmenetluse

korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaidi Kahu

Süüdistatav

Sergei Kuprin

isikukood 37611092215; elukoht XXX; XXX, XXX; emakeel -

XXX; töökoht XXX.

Varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, viimati:

-

28.06.2023 Viru Maakohtu poolt KarS § 423-1 järgi

vangistusega 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud

28 päeva, KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku

tööga 178 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta. Karistus on täidetud

20.07.2024.

Tõkendit pole kohaldatud.

Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politšev (määratud korras)

Kohtuistungite toimumise

ajad

19.08.2024, 21.08.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306,

309 lg-st 3, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Sergei Kuprin süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 2

(kaks) kuud vangistust.

1-24-3219

2. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sergei Kuprini vanglasse

saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Kuprinile kirjaliku teatisega,

mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Sergei

Kuprin ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3

alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

3. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Sergei Kuprinilt Eesti Vabariigi kasuks välja

sundraha 1230 eurot, määratud kaitsjale Sergei Politševile kohtueelses menetluses makstud

tasu 223,20 eurot, määratud kaitsjale Sergei Politševile kohtumenetluses makstud tasu

939,15 eurot, s.o menetluskulud kokku 2392,35 eurot.

4. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata, et Sergei Kuprinil on õigus tasuda välja

mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2392,35 eurot ühe (1) aasta jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99924700024376 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Sergei Kuprin,

kriminaalasja number - 1-24-3219, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on

kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 14.10.2024.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis hiljemalt 14.10.2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Sergei Kuprinit (Kuprin) süüdistatakse selles, et olles varem korduvalt süüdi mõistetud KarS

§ 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt Viru Maakohtu Narva kohtumaja

15.02.2021 otsusega nr 1-21-921 (tegu 03.10.2020) ja 28.06.2023 otsusega nr 1-23-4001 (tegu

26.06.2023), juhtis ta 04.08.2023 kella 10:32 paiku Narva linnas Joala tn 25e juures taas vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata mootorsõidukit, nimelt elektrilist tõukeratast

Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h, ja mis oma tehniliste omaduste poolest

kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses mootorsõidukiks.

LS § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud

liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur,

1-24-3219

pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut

kilomeetrit tunnis. Elektriline tõukeratas Kugoo M5 valmistajakiirusega 55 km/h ei vasta ühelegi

viidatud sättes nimetatud erandi tunnustele.

Sellise käitumisega rikkus S. Kuprin liiklusseaduse § 90 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi

mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Samuti rikkus S. Kuprin liiklusseaduse § 94 lg-t 1, mille kohaselt võib

mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle

juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud.

Sel moel pani Sergei Kuprin oma tahtliku teoga toime mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 31.05.2024 Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kaidi Kahu poolt Sergei Kuprini suhtes koostatud süüdistusakt

üldmenetluses. Viru Maakohtu 26.06.2024 määrusega anti süüdistatav kohtu alla ning tehti

kindlaks kohtuistungite toimumise päevad. Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 19.08.2024 ja

21.08.2024.

3. Kohtulike vaidluste käigus prokurör asus seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab

alust väita, et on tõendatud, et süüdistatav Sergei Kuprin pani toime talle inkrimineeritava kuriteo

ning juhtides elektrilist tõukeratast Kugoo M5 tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 tähenduses ei ole tuvastatud. Prokurör asus

seisukohale, et Sergei Kuprini süüd saab hinnata keskmisest mõnevõrra väiksemaks ja sellest

tulenevalt hindas prokuratuur õiglaseks talle mõistetavat karistust sanktsiooni keskmisest

madalamas määras. Arvestades seda, et varasemad talle mõistetud karistused ei ole oma eesmärki

täitnud ega mõjutanud Sergei Kuprini juhtimisõigust omamata mootorsõidukit mitte juhtima, on

võimalik kohaldada karistusena reaalset vangistust. Prokurör palus Sergei Kuprin KarS § 4231

järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. Lisaks palus prokurör välja

mõista süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud.

4. Kaitsja on seisukohal, et Sergei Kuprinil puudub KarS §-s 4231 ettenähtud

kuriteokoosseis, kuna S. Kuprin ei pannud süütegu toime tahtlikult KarS § 16 tähenduses.

Subjektiivsest küljest Sergei Kuprini tegevuses on olemas ettevaatamatus hooletuse vormis. KarS

§-s 4231 ettenähtud kuriteo võib toime panna subjektiivselt küljest üksnes tahtlikult. Kaitsja palus

mõista Sergei Kuprin õigeks ja jätta menetluskulud riigi kanda. Juhul, kui kohus jõuab

järelduseni, et Sergei Kuprin ikkagi pani eelnimetatud kuriteo toime, palus kaitsja määrata temale

karistuseks rahaline karistus.

5. Süüdistatav Sergei Kuprin tunnistas ennast süüdi osaliselt. Sergei Kuprin selgitas, et ta ei

teadnud, et elektriline tõukeratas on mootorsõiduk.

6. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatav Sergei Kuprin. Kohus uuris kohtuistungil ka

prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis. Kirjalike tõendite

asjakohasust ja lubatavust ei ole kahtluse alla seatud. Ka kohtu hinnangul on need asjakohased ja

lubatavad. Seonduvalt tõendite usaldusväärsusega märgib kohus, et alust ei ole kahelda

dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-24-3219

7. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt leidis, et

süüdistatav Sergei Kuprini süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud

tõendamist ning tema poolt toime pandud kuriteole on süüdistusaktis antud õige karistusõiguslik

hinnang. Nimelt leidis kohtus kinnitust Sergei Kuprini süüdistus selles, et tema olles varem

korduvalt süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis taas

süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust omamata. Seega tuleb Sergei Kuprin mõista süüdi KarS § 4231 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Faktilised asjaolud ja objektiivne koosseis

8. KarS §-s 4231 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki

süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus on eriline

isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses. KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija

isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8).

9. Sergei Kuprinile heidetakse ette Liiklusseaduse (LS) § 90 lg-s 1 sätestatud nõude rikkumist.

LS § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti heidetakse Sergei Kuprinile ette LS § 94

lg-s 1 sätestatud nõude rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel

on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kriminaalasjas on

tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et süüdistataval Sergei Kuprinil puudus 04.08.2023, s.o

süüks arvatud teo toimepanemise ajal, juhtimisõigus. Nimetatud asjaolu on tõendatud 31.05.2024

liiklusregistri väljatrükiga (KoTo, tõendite köide tl 17) ning 16.08.2023 PPA õiendiga

liiklusregistri andmete kohta (KoTo, tõendite köide tl 18), millest nähtub, et M. K puudub

juhtimisõigus ning kehtivaid juhilubasid ei leitud.

10. Samuti puudub vaidlus selles, et Sergei Kuprin juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas

vastava kategooria juhtimisõigust omamata elektrilist tõukeratast Kugoo M5. Nimetatu on

tõendatud Sergei Kuprini enda ütlustega, milles kohtul selles osas alust kahelda ei ole, sest seda

kinnitavad ka muud kohtu jaoks usaldusväärsed tõendid, s.o tunnistaja politseiametnik S V

ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja 16.08.2023 asitõendi (patrullsõiduki

pardakaamerasalvestise) vaatlusprotokoll koos DVD-plaadiga. Tunnistaja S V 04.08.2023.a

tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et teostades 04.08.2023.a Narva linnas,

Joala tänaval liiklusjärelvalvet koos patrullpolitseinik S S märkasid nad kell 10.33 ja peatasid

Joala tn 25e juures vastutulevat elektritõukerattaga sarnast sõidukit koos juhiga. Tunnistaja

ütluste kohaselt oli visuaalselt näha, et elektritõukeratas on võimsam, kui lubatud ja selle

juhtimiseks peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisõigus ning sõiduk peab olema registreeritud.

Kontrollimisel selgus, et antud sõidukit juhtis Sergei Kuprin (KoTo, tõendite köide tl 1-3).

Tunnistaja ütlustega on kooskõlas 04.08.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KoTo,

tõendite köide tl 4), mille kohaselt juhtis Sergei Kuprin 04.08.2023 Narva linnas, Joala tn 25e

registreerimata sõidukit ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub

juhtimisõigus ja sel põhjusel kõrvaldati S. Kuprin 04.08.2023 kell 10.33 sõiduki juhtimiselt.

Seda, et S. Kuprin juhtis sõidukit kinnitab samuti 16.08.2023 asitõendi (patrullsõiduki

pardakaamerasalvestise) vaatlusprotokoll koos DVD-plaadiga (KoTo, tõendite köide tl 21-

22). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks videosalvestis „20230804-

103217-F“. Videosalvestis on tehtud Narva politseijaoskonna patrullsõiduki pardakaameraga.

Videosalvestise allpool on näha järgmine kiri: “KENWOOD 04/08/2023 10:32:15 X:+0.11 Y:-0-

04 Z:-0-03 N59 24 E28 11`03´“. Alguses on näha, et mööda jalgratta- ja jalgteed sõidab

1-24-3219

meesterahvas musta-punases kampsunis ja mustades pükstes (edaspidi Mees 1), kes juhib

elektritõukeratta sarnast kaherattalist mootorsõidukit. Mootorsõiduk on musta värvi, esiraami

alumises pooles on näha 3 esituld ning ülemises pooles on näha sinist värvi kotti. Kell 00:06 on

kuulda, et meeshääl räägib vene keeles „tere“ ning kell 00:08 Mees 1 hakkab vähendama kiirust.

Kell 00:13 on näha patrullpolitseinikku, kes hakkab liikuma Mehe 1 juurde. S. Kuprin on oma

ütlustes tunnistanud, et juhtis elektritõukerattast ning tal puudub juhtimisõigus. Eeltoodu pinnalt

asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 04.08.2023 kella 10:32

paiku S. Kuprin juhtis Narva linnas Joala tn 25e juures jalakäijate ja jalgratta teel sõidukit, nimelt

elektrilist tõukeratast Kugoo M5.

11. Kohtu hinnangul on samuti tuvastamist leidnud, et Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas

Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest mootorsõiduk liiklusseaduse tähenduses, mille

juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. LS § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul

liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud

mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja

sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. LS § 2 p 73 kohaselt sõiduk on

seejuures teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

Riigikohus on 30.05.2023 otsuses nr 4-22-4021 p-s 12 selgitanud, et mootorsõidukina tuleb

liiklusseaduse mõttes käsitada mis tahes seadet, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) see

on kas teel liiklemiseks ette nähtud või on seda selleks faktiliselt kasutatud; 2) see liigub mootori

jõul; 3) selle valmistajakiirus ehk valmistaja määratud suurim kiirus ületab 6 km/h; 4) see ei

vasta mitte ühelegi LS § 2 p-s 40 ammendavalt loetletud erandile, s.o tegemist pole ei üksnes

piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduki (LS § 2 p 13),

jalgratta (LS § 2 p 14), kergliikuri (LS § 2 p 211), maastikusõiduki (LS § 2 p 36), pisimopeedi

(LS § 2 p 56), robotliikuri (LS § 2 p 681), ega trammiga (LS § 2 p 87).

12. 04.08.2023 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide tl 5-9)

tõendab ja kirjeldab S. Kuprini poolt juhitud sõidukit ja selle omadusi. Asitõendi

vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks kokkupandav elektritõukeratta sarnane

sõiduk. Sõiduki jalatoel on valge värviga kirjutatud tekst „KUGOO M5“. Samuti on käepideme

postil on tekst „KUGOO M5“. Käepidemel on pidurid nii vasakul, kui ka paremal pool,

süütelukk, kaks ekraani ja sinine-hall kott. Protokollile lisatud fototabel, kus on selle elektrilise

tõukerata pildid. S. Kuprini poolt juhitud sõiduki omadusi ja tehnilisi andmeid tõendab sõiduki

tehniliste andmete väljatrükk interneti leheküljelt https://kugoo.kg/kugoo-m5 (KoTo,

tõendite köide tl 10-16). Omadusena on märgitud: kaal – 31, võimsus – 1000W, aku – 21000

mAh, maksimaalne kiirus – 55 km/h, maksimaalne läbisõit – 60 km, täislaadimisaeg – 8-9 tundi,

ratta suurus -11, ekraan – jah, taustvalgus – jah, vedu – taga, pidurisüsteem – tagumine (ketas),

eesmine (ketas), maksimaalne koormus – 150 kg, tootja – JILONG. Tehniliste andmete

väljatrükist nähtub, et tegemist on võimsa ja kiire maastikusõidukiga. Sõiduki kiiruse võimekust

tõendab 07.08.2023 uurimiseksperimendi protokoll koos DVD plaadiga (KoTo, tõendite köide

tl 23-24). Uurimiseksperimendi eesmärgiks on tuvastada, kas mootorsõidukiga Kugoo M5 saab

tegelikult sõita kiirusega, mis ületab 25 km/h ning kas antud mootorsõidukil on olemas

spidomeeter, kus saab jälgida kiirust sõitmise ajal. Uurimiseksperimendi tulemusena selgus, et

selle mootorsõidukiga on võimalik sõita kiiremini kui 25 km/h ning sellel mootorsõidukil oli

olemas spidomeeter. Protokollis on kajastatud katsete tulemused: katsete käigus ning läbitud

teepikkusega (80 meetrit) mootorsõidukil Kugoo M5 fikseeritud kiirus moodustas 33 km/h.

Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus moodustab +/- 3 km/h ning lõplik mõõtetulemus moodustab

mitte vähem, kui 30 km/h. Katsete käigus oli tuvastatud, et mootorsõidukil Kugoo M5 on olemas

spidomeeter, mille abil juht saab sõitmise ajal jälgida kiirust. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll koos lisa ja taatlustunnistusega (KoTo, tõendite köide tl 25-29) tõendavad sõiduki

kiiruse võimekust. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 07.08.2023 kell 13.35

1-24-3219

kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit LaserCam4 nr LE0028. Kiirusmõõturi lugem oli 33 km/

h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus - +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus oli 30 km/h.

Taatlustunnistuse kohaselt taadeldi kiirusmõõtur LaserCam 4, nr LE0028, 17.02.2023.

Taatluskehtivuse lõppkuupäev – 29.02.2024.

13. Eeltoodu pinnalt asub kohus seisukohale, et menetluse käigus on tõendamist leidnud, et

Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on mõeldud teel liiklemiseks. S. Kuprin

juhtis sõidukit Kugoo M5 Narva linnas Joala tn 25e juures jalakäijate ja jalgratta teel. Samuti on

tuvastamist leidnud, et Kugoo M5 liigub mootori jõul ning selle valmistajakiirus ületab 6 km/h.

Samuti ei ole S. Kuprini poolt juhitud sõidukil ühegi sõiduki tunnuseid, mis ei ole LS § 2 p 40

mõttes mootorsõiduk, näiteks kergliikur. LS § 2 p 211 kohaselt on kergliikur sama seaduse § 87

lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk,

välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka LS § 2 p-s 80 nimetatud tasakaaluliikurit (ühe

inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv üheteljeline sõiduk). Seega on

sõiduki vastavus LS § 87 lg 12 nõuetele kergliikurit defineeriv tunnus, mille puudumisel ei saa

sõidukit kergliikuriks lugeda. LS § 87 lg 12 näeb ette, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla

suurem kui 25 km/h. Elektrilise tõukeratta Kugoo M5 tehniliste andmete väljatrükist nähtub, et

selle valmistajakiirus 55 km/h, s.o rohkem kui 25 km/h. Sõidukil polnud ka sellist kiiruspiirikut,

mis välistanuks võimaluse liikuda sellega ainult mootori jõul kiiremini kui 25 km/h.

Uurimiseksperiment kinnitas, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5 on ka tegelikkuses võimalik

sõita suurema kiirusega kui 25 km/h. Seetõttu ei vasta see oma tehniliste omaduste, nimelt

valmistajakiiruse poolest tavapärasele elektrilisele tõukerattale, mis liigituks liiklusseaduse

tähenduses kergliikuriks, ja millega sõitmiseks ei ole juhtimisõiguse olemasolu nõutav.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Sergei Kuprini juhitud elektritõukeratas Kugoo M5 on

oma tehniliste omaduste poolest kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses

mootorsõidukiks, mille juhtimine nõuab juhtimisõiguse olemasolu.

14. Vaidlus käesolevas asjas seisneb selles, kas Sergei Kuprin teadis, et tema poolt juhitud

elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest mootorsõiduk liiklusseaduse

tähenduses, mille juhtimine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Sergei Kuprini ütlustest võib

järeldada, et tema arvates juhtis ta elektrilist tõukeratast, mis ei ole mootorsõiduk ja seega ei ole

juhtimisõiguse olemasolu nõutav. Süüdistatava Sergei Kuprini väide on, et tema poolt juhtiva

elektrilise tõukeratta mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti ja ta sõitis elektrilise

tõukerattaga linnas kiirusega kuni 25 kilomeetrit tunnis. Tema teadis, et sellistes tingimustes võib

sõita ilma juhiloata. Esiteks S. Kuprin uskus elektrilise tõukeratta müüjat, kes talle ütles, et selle

sõiduki mootori võimsus on 1000 vatt ega ole oluline kui kiiresti on sellega võimalik sõita.

Teiseks suhtles S. Kuprin ARK-ga (Transpordiamet) ja seal talle öeldi, et kui elektrilise

tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti, siis ei ole selle juhtimiseks juhtimisõigus vajalik.

Kolmandaks teadis S. Kuprin ka meediast, et kui elektrilise tõukeratta võimsus on kuni 1000 vatti

ja sõidukiirus on linna piires vähem kui 25 km/h, siis ei ole selle juhtimiseks juhtimisõigus

vajalik. Maksimaalsest lubatud valmistajakiirusest pole keegi talle rääkinud.

15. Sergei Kuprini ütlused selle kohta, et ta on enne sõiduki ostu pöördunud küsimuses ARK-sse

ja samuti ka seda, et müüja talle ütles sõiduki võimsuse ja kiiruse kohta, on kohtu hinnangul

paljasõnalised, kuna ta pole osanud kohtule täpsemalt selgitada müüja andmeid, millal ja kuhu

poole konkreetselt ta Transpordiametisse pöördus ning milliselt numbrilt ta helistas. Lisaks pole

S. Kuprin esitanud mitte ühtegi tunnistajat oma väidete kinnituseks. Seega esitas S. Kuprin

asjaolud, mis ei ole tõendatud. Süüdistatav ei pea süü puudumist tõendama. Küll tuleks aga

süüdistataval, kes esitab versiooni oma süü välistamise kohta, esitada asjaolud, mis võimaldavad

seda versiooni kontrollida. S. Kuprin selliseid kontrollimist võimaldavaid asjaolusid ei esita: ta

ei tea müüja nime ega muid andmeid, millal täpsemalt ta suhtles Transpordiametiga ja millisest

1-24-3219

telefoninumbrist helistades. Riigikohus on korduvalt selgitanud, kui end aktiivselt kaitsev

süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust

nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest,

mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo 20.01.2014, 3-1-1-133-13, p 23;

06.10.2016, 3-1-1-58-16, p 42). Kõrvaldamata kahtlus isiku süüküsimuse lahendamisel ei

tähenda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul

võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. In dubio pro reo

põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust

leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast

kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; 3-1-1-

77-15, p-d 18–19).

16. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud väide, et S. Kuprin on üldse

Transpordiametisse pöördunud. Nimelt esitas prokurör vastuse päringule Transpordiametist,

millest nähtub, et pärast viimast süüdimõistvat kohtuotsust kuni käesoleva kohtuasja esemeks

oleva süüteo toimepanemiseni ei olnud Sergei Kuprin enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt

Transpordiametisse pöördunud. Transpordiameti 19.08.2024 vastusest (KoTo, tõendite köide tl

90-91) nähtub, et ajavahemikus 28.06.2023 – 04.08.2023 ei ole Transpordiameti infotelefonile

laekunud ühtegi kõnet numbrilt XXX. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist (KoTo, tõendite

köide tl 105) nähtub, et Sergei Kuprini mobiiltelefoni numbriks on XXX. Isegi kui S. Kuprin

helistas Transpordiametisse mingi teise nimbri kasutades, ei oma see kohtu hinnangul sisuliselt

tähtsust, kuna Transpordiameti ametnikud pole reaalselt sõidukit näinud, S. Kuprin pole samuti

küsinud konkreetse mudeli ja maksimaalsest lubatud kiiruse kohta. Järelikult on seda küsimust

puudutavad süüdistatava argumendid ainetud ja nendel pole vaja põhjalikumalt peatuda.

17. Kohtu hinnangul ei vasta tõele Sergei Kuprini väited ka selle kohta, et meedias - internetis,

televisioonis, raadios ja ajalehtedes ei räägitud maksimaalsest lubatud valmistajakiirusest.

Prokurör on asjakohaselt esitanud tõendeid selle kohta, et avalikus meediaruumis on leitav info,

et kui elektrilise tõukeratta võimsus on suurem kui 1000 vatti ja/või valmistajakiirus suurem kui

25 km/h, siis ei ole tegu enam kergliikuri vaid mootorsõidukiga, mis eeldab juhtimisõiguse

olemasolu. Elektritõukerattaga liiklemise reeglid ning selgitused, millise elektritõukerattaga võib

liikluses osaleda on näha väljatrükist Transpordiameti kodulehelt „Elektritõukerattaga liiklemise

reeglid“ (KoTo, tõendite köide tl 92-93), väljatrükist portaalist eesti.ee „Jalgratta juhtimisõigus“

(KoTo, tõendite köide tl 94-97), väljatrükist portaalist err.ee „Politsei eemaldab liiga võimsad

tõukerattad liiklusest“ (KoTo, tõendite köide tl 98-99), samuti artiklist postimehest „Riigikohus:

kiirem ja võimsam elektrisõiduk nõuab juhtimisõigust“ (KoTo, tõendite köide tl 100-104). Kuigi

prokurör esitas meediaruumist leitavat infot eesti keeles on kohtu hinnangul üldteada, et sama

info on leitav ka vene keeles ega ole usutav, et eestikeelses meediaruumis olev info erineks

venekeelsest infost. Ehk siis selline olukord on eluliselt ebausutav. Sergei Kuprin või tema

kaitsja esitades kaitseväiteid, et venekeelses meedias ei räägitud maksimaalsest lubatud

valmistajakiirusest ei esita selliseid kontrollimist võimaldavaid asjaolusid: nad ei esita

konkreetseid andmeid selle kohta, kus meedias, millal ja mida oli vene keeles elektrilise

tõukeratta kohta avaldatud, tõendid selle kohta pole kohtule esitatud. Süüdistatava kasuks tuleb

tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on

konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohus leiab, et käesolevas asjas esitatud

kaitseversioon - et S. Kuprin teadis venekeelsest meediast, et elektrilise tõukerattaga võib sõita

ilma juhiloata, kui elektrimotoori võimsus on 1 kilovatt, valmistajakiirusest pole räägitud - ei ole

sellise kvaliteediga kahtlus, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 60 lg 3 alusel

kontrollis kohus otsuse tegemisel venekeelses meediaruumis olevat infot elektritõukeratta

liiklemise reeglite ja selgituste kohta. Avalikest allikatest kõigile kättesaadava venekeelse info

kohaselt on elektrilised tõukerattad, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h ja/või mille mootori

1-24-3219

võimsus on suurem kui 1 kW, on seaduse mõttes mootorsõidukid, millega teel liiklemiseks on

vaja juhtimisõigust (vt näit.

https://rus.err.ee/1608649135/voditeli-slishkom-mownyh-

jelektrosamokatov-narushajut-zakon,

https://rus.delfi.ee/statja/120196764/v-estonii-slozhilas-

neveroyatnaya-situaciya-vse-bystrye-elektrosamokaty-ne-mogut-uchastvovat-v-dorozhnom-

dvizheniya). Nimetatud info on olnud vene keeles kättesaadav juba enne seda, kui Sergei Kuprin

endale 55 km/h valmistajakiirusega elektrilise tõukeratta Kugoo M5 soetas ja sellega sõitma asus.

See süvendab kohtu veendumust, et süüdistatav oli tegelikult teadlik seaduse reeglist, et kui

sõiduki valmistajakiirus suurem kui 25 km/h, siis ei ole tegu enam kergliikuri vaid

mootorsõidukiga, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu.

18. Kohtu hinnangul S. Kuprini ütluste usaldusväärsust seab kahtluse alla veel ka järgmised

asjaolud. Esiteks esineb tema ütlustes ilmne loogikaviga. Sergei Kuprin on andnud ütlusi, et tema

teadis, et kui elektritõukerattaga sõita linna piires vähem kui 25 km/h, siis ei ole juhtimisõigust

vaja. Samas selgitas ta kohtuistungil, et mis kiirusega tema sõitis ta täpselt ei tea, ta isegi ei

teadnud, kas on olemas sellel tõukerattal spidomeeter. Seega kuigi kiirus oli S. Kuprini jaoks

oluline, pole ta tegelikult jälginud millise kiirusega tema sõidab. Teiseks esinevad S. Kuprini

ütlustes ka vastuolud. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks S. Kuprini poolt

kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtuistungil S. Kuprin selgitas, et tema arvates sõitis ta

kiirusega +-15 km tunnis, mis on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega, kus ta ütles, et kui

ta sõitis üles mäge, siis kiirus oli natuke rohkem, umbes 27 km/h. Kohtu hinnangul ei selgitanud

S. Kuprin loogiliselt ja usutavalt enda ütluste muutmist. Juba need asjaolud ainuüksi tekitavad

kahtluse S. Kuprini ütluste usaldusväärsuses selles osas, et tema sõitis kiirusega +-15 km tunnis.

19. Kokkuvõttes ei ole kohtul kahtlust, et Sergei Kuprin juhtis 04.08.2023 kella 10:32 paiku

Narva linnas Joala tn 25e juures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata

mootorsõidukit, nimelt elektrilist tõukeratast Kugoo M5, mille valmistajakiirus on 55 km/h, ja

mis oma tehniliste omaduste poolest kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses

mootorsõidukiks. Seda kinnitavad ülal analüüsitud tõendid, samas kui Sergei Kuprini esitatud

versioon (elektritõukeratas Kugoo M5 on oma tehniliste näitajate poolest ei ole mootorsõiduk,

juhtimisõiguse olemasolu ei ole nõutav kui sõita linnas kiirusega kuni 25 kilomeetrit tunnis), on

igasuguse tõendusliku toeta. Asjaolu, millise kiirusega S. Kuprin sõitis, sisuliselt tähtsust ei oma,

kuivõrd LS § 87 lg 12 näeb ette, et kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 km/h.

Elektriline tõukeratas Kugoo M5 valmistajakiirusega 55 km/h kvalifitseerub liiklusseaduse § 2 p

40 tähenduses mootorsõidukiks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on ümber lükatud ka

väide, et S. Kuprinil oli kindel veendumus, et elektrilise tõukerataga Kugoo M5 ilma juhiloata

sõitmine on lubatud. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mille alusel oleks võinud S. Kuprin nii

arvata. Kohus on eelnevalt toonud asjaolusid, mille alusel luges ebausutavaks kaitseväite, et S.

Kuprin sai sellest teada sõiduki müüja ja Transpordiameti käest või meedia kaudu. Kohtu arvates

on Sergei Kuprini ütlused selles osas ebausaldusväärsed.

20. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele ja juhtimisõiguse puudumise tuvastamisele tuleb KarS §

4231 koosseisu täitmiseks anda hinnang ka sellele, kas mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta

isiku poolt on toime pandud süstemaatiliselt. Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega nr 1-21-921 ja

Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusega nr 1-23-4001 (KoTo, tõendite köide tl 30-37) on tõendatud,

et S. Kuprin on varem karistatud KarS § 4231 järgi, seega on ta juba varasemalt käitunud viisil,

mis on vastanud süstemaatilisusele KarS § 4231 mõttes. Seega on täidetud esmane eeldus, mis

võimaldab anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist

on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.

21. Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusest nr 1-21-921 nähtub, et S. Kuprin olles varem kahel korral

väärteo korras karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 03.10.2020 taas mootorsõidukit

1-24-3219

Volkswagen Transporter, reg.nr. XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, ületades lubatud sõidukiirus. Samas nähtub kohtuotsusest, et S. Kuprin on

juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kokku kolmel korral – kõik juhtimisõiguseta

mootorsõiduki juhtimised toimusid 2020. aastal. Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusest nr 1-23-

4001 nähtub, et S. Kuprin juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata

26.06.2023 kella 15.31 paiku Narvas Majaka tn 36 juures mootorratast BMW S1000RR, riikliku

reg. märgiga XXX. 04.08.2023 tabati S. Kuprini viiendat korda mootorsõiduki juhtimiselt,

seejuures pole S. Kuprinil kunagi juhtimisõigust olnudki. Kuigi praeguses asjas tuvastatud

rikkumine oli toime pandud teiseliigilise kategooria liiklusvahendiga (elektritõukeratas Kugoo

M5) ei saa arvestamata jätta asjaolu, et tegemist on juba viienda samalaadse rikkumisega ning see

on toime pandud eelmise otsuse alusel samalaadse kuriteo eest mõistetud üldkasuliku töö

tegemise ajal. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul juhtis S. Kuprin mootorsõidukit

ilma juhtimisõiguseta 04.08.2023 ehk vähem, kui kaks kuud pärast viimast otsust. Rikkumiste

selline hulk viitab menetletava teo süstemaatilisusele. Kokkuvõttes on KarS § 4231 kuriteo

objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.

Subjektiivne koosseis ja süü

22. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 4231 koosseis tahtlust mootorsõiduki

juhtimisõiguseta juhtimise kui koosseisupärase teo suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui

toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning et ta vaatamata

sellele sõidab korduvalt. Kohtu hinnangul täitis S. Kuprin kuriteo subjektiivse koosseisu, sest tal

oli tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kohus leiab, et S. Kuprin on pannud

kuriteo toime kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).

23. Menetletavas asjas on vaidlusteta tuvastatud, et juhtis S. Kuprin sõidukit, teades, et tal ei ole

juhtimisõigust ja et teda on varem juba, viimati vaid veidi enam kui 1 kuu tagasi, süstemaatilise

ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega teadis S. Kuprin, et uuesti ilma

juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides päädib see vahelejäämisel uue karistusega antud

rikkumise eest. Samuti pidas S. Kuprin võimalikuks ja möönis, et tema poolt juhitav tõukeratas

on mootorsõiduk liiklusseaduse § 2 p 40 tähenduses ja selle juhtimiseks on vaja juhilube. Kohus

on eelnevalt toonud asjaolusid, mille alusel luges ebausutavaks kaitseväite, et S. Kuprinil oli

kindel veendumus, et elektrilise tõukerattaga Kugoo M5 ilma juhiloata sõitmine on lubatud.

Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, mille alusel oleks võinud S. Kuprin arvata, et tema poolt

juhtinud sõiduki valmistaja maksimaalne kiirus oli vähem kui 25 km tunnis ja et ta võib sellega

sõita ilma juhiloata. S. Kuprini ütlusest nähtub, et ei teadnud ta täpselt nii kiirust, millega ta sõitis

04.08.2023 kella 10:32 paiku Narva linnas Joala tn 25e juures kui ka elektrilise tõukeratta Kugoo

M5 maksimaalse valmistajakiirust. Sergei Kuprin ei uurinud enda sõnul enne elektrilise

tõukeratta Kugoo M5 soetamist selle kohta mitte mingisugust infot internetist, ei uurinud

omadusi, tehnilisi andmeid, sh seda, kui kiiresti selle tõukerattaga on üldse võimalik sõita. Ka

proovisõitu ta enda sõnul ei teinud ega uurinud müüjalt, kui kiiresti on selle sõidukiga võimalik

sõita. Kohtu hinnangul ei olnud S. Kuprinil adekvaatset alust eeldada, et elektrilise tõukeratta

Kugoo M5 maksimaalne valmistajakiirus on vähem kui 25 km tunnis ja juhilube pole tal vaja.

Kuna S. Kuprin ei teadnud täpselt elektrilise tõukeratta Kugoo M5 kiirust, siis pidas ta

võimalikuks, et saab sellega sõita ka kiiremini kui 25 km tunnis. Oluline on see, et meediaruumis

on olnud väga palju nii sõnavõtte, selgitusi kui ka artikleid tõukerata maksimaalsest lubatud

valmistajakiiruse kohta. Sergei Kuprini ütlustest nähtub, et tugines ta oma otsuste tegemisel

muuhulgas ka avalikust meediaruumist leitavale infole ja seega oli süüdistatav tegelikult teadlik,

et kergliikuri valmistajakiirus võib olla maksimaalselt 25 km/h. Kohus leiab eeltoodust

tulenevalt, et Sergei Kuprin pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning

möönis seda ehk pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Seega oli Sergei Kuprini tegevus tahtlik

1-24-3219

ning süüdistatava tegevusega on täidetud KarS 4231 subjektiivne süüteokoosseis.

24. Süü aspektist omab tähendust KarS § 39, mille kohaselt isikul puudub süü, kui ta ei saa aru

oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtul on olnud alust kahelda Sergei

Kuprini korduvalt kinnitatud väidetes: ta ei teadnud sellest, et elektrilise tõukerataga Kugoo M5

ilma juhiloata sõitmine on keelatud. Kohtu arvates on Sergei Kuprini ütlused selles osas

ebausaldusväärsed. Samas isegi juhul, kui menetletavas asjas oleks vastupidiselt eelmärgitule

tuvastatud, et Sergei Kuprin uskus elektrilise tõukerata Kugoo M5 juhtides, et seaduse kohaselt

pole selleks juhiluba tarvis, ei saaks seda eksimust pidada KarS § 39 lg 1 mõttes vältimatuks. Kui

isik soetab endale kasutatud tõukerattast, siis peab ta olema hoolikas ja tegema endale selgeks

kõik võimalikud piirangud. Sergei Kuprin on andnud ütlusi, et ta on autokooli läbinud, mis

eeldab liiklusseaduse tundmist. Liiklusregistri väljavõte (KoTo, tõendite köide tl 19-20) selgitab

S. Kuprini seost erinevate sõidukitega: Audi A4, reg. nr. XXX; mootorratas Kawasaki, reg. nr

XXX; BMW 530D, reg.nr. XXX; mootorratas S 100 RR, reg.nr XXX; mootorratas SUZUKI,

reg. nr XXX; Land Rover, reg.nr XXX; mopeed YAMAHA, reg.nr XXX; Volkswagen Crafter,

reg.nr. XXX. S. Kuprin on nende sõidukite kasutaja. Süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras

karistatud sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt ja kuriteo

toimepanemise ajal viibis ta üldkasuliku töö tegemiseks määratud käitumiskontrollil. Sergei

Kuprini taustaga isik pidi mootori jõul liikuvat sõiduvahendit soetades eelnevalt eriti hoolikalt

uurima, kas ja millistel tingimustel ta seda juhtimisõigust omamata juhtida võib. Vastav info on

avalikus meediaruumis laialdaselt ja hõlpsalt nii eesti kui ka vene keeles leitav. Samuti saanuks

vastavat infot Sergei Kuprinile anda Transpordiamet ja politsei, kui ta konkreetse elektrilise

tõukeratta mudeli kohta sealt oleks küsinud. Seega oli Sergei Kuprinil võimalik aru saada, et

tema poolt juhitud sõidukit saab määratleda kui mootorsõidukit, mille juhtimine eeldab

juhtimisõiguse olemasolu.

25. Kokkuvõttes tuleb menetletavas asjas jaatada nii süüdistatava tahtlust kui ka süüd. Sergei

Kuprini süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei

väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud

ei ole. Seega on Sergei Kuprini tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Karistus

26. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Seadusandja on KarS § 4231 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud

rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kõrgeima astme kohus on korduvalt

selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise

karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste

võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud

põhimõte baseerub KarS § 56 lg-le 2. Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse

hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist

karistust rahalise karistuse näol. Hinnates Sergei Kuprini varasemat käitumist, on vastus sellele

küsimusele eitav. Kohtu hinnangul on süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole

põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke.

28. Sergei Kuprini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide tk 38-

40) nähtuvalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Sergei Kuprin on juba varem

1-24-3219

süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt

Viru Maakohtu 15.02.2021 otsusega mõisteti Sergei Kuprinile KarS § 4231 järgi karistuseks

tingimisi vangistus 5 kuud katseajaga 1 aasta. Seejärel mõisteti Sergei Kuprin süüdi Viru

Maakohtu 28.06.2023 otsusega KarS § 4231 järgi vangistus 6 kuud, mis asendati üldkasuliku

tööga. Käesoleva kohtuasja esemeks oleva teo pani S. Kuprin toime talle viimase kohtuotsusega

määratud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohtu hinnangul ei võimalda rahalise karistuse

mõistmist varasemad korduvad karistused samaliigilise teo eest. Oluline on ka see, et

täitemenetluse registri andmete (KoTo, tõendite köide tl 46-79) kohaselt on Sergei Kuprini suhtes

alustatud 19 täitemenetlust erinevate võlgnevuste sissenõudmiseks. Töötamise registri andmetel

(KoTo, tõendite köide tl 45) on Sergei Kuprini töökohaks alates 01.07.2019 XXX.

Maksukohuslaste registri andmetel (KoTo, tõendite köide tl 43) oli 2022. aastal tehtud

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 8909 eurot.

Süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest (KoTo, tõendite köide tl 44)

nähtub, et 2022.a keskmise päevasissetuleku suurus oli 19,10 eurot. Arvestades S. Kuprini

sissetulekuid ei ole tal võimalik kõik võlgnevused likvideerida ja veel uue rahalise karistuse

tasuda. Kohtu hinnangul kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalne ning rahaline karistus ei

ole täidetav. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks minna tagasi

kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse juurde või asendada karistus üldkasuliku tööga.

Kohus leiab, et S. Kuprinile tuleb valida karistuseks vangistus, mis tuleb reaalselt ära kanda.

29. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse

mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

30. KarS § 4231 sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 6 kuu pikkune vangistus. S.

Kuprini süü suurust mõjutab kuriteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et kohus

tuvastas teo toimepanemise kaudse tahtlusega ehk tahtluse kergeimas vormi, viitab see isiku

keskmisest väiksemale süüle. Süü suurust mõjutavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud. Kuigi

Sergei Kuprin ei põhjustanud oma teoga kahjulikke tagajärgi, tegu on ikkagi toime pandud

hommikul kella 10.32 ajal, mil liikluses osalevad tavapäraselt ka teised liiklejad. Samas aga S.

Kuprin juhtis elektrilist tõukeratast, mis kujutab teistele liiklejatele väiksemat ohtu kui sõiduauto.

Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et S. Kuprini

puhul karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Hinnates S. Kuprini teosüüd, siis

leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst alla

keskmisest määrast. Seega väärib Sergei Kuprin karistust, mis on KarS § 4231 ettenähtud

sanktsioonist alla keskmisemäära.

31. Nagu on eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati

Sergei Kuprinit Viru Maakohtu 28.06.2023 kohtuotsusega KarS § 4231 sätestatud kuriteo

toimepanemises KarS § 69 lg 1 sätet kohaldades 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati

üldkasuliku tööga. S. Kuprin pani käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime

üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega S. Kuprini suhtes juba rakendati võimalust kanda karistust

vabaduses, kuid see ei ole S. Kuprini õiguskuulekust taganud. Eeltoodust järeldub, S. Kuprini

käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta taas jätkas

kuritegude toimepanemist. Samuti ka n-ö viimase võimaluse andmine (asendamine üldkasuliku

tööga) enne reaalse vangistuse mõistmist ei ole olnud tulemuslik. Seetõttu on õigustamatu sama

valik sel korral. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri

1-24-3219

taotletud määras 4 kuud. Mõistetav karistus peab andma S. Kuprinile signaali, et tegu, mis ta

toime pani, on taunitav ja sellega kaasneb karistusõiguslik järelm. Võttes arvesse, et uus karistus

samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama

kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse ka tehiolusid, peab kohus põhjendatuks karistada

Sergei Kuprini 2 kuu pikkuse vangistusega.

Kuna Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna 19.08.2024 vastusest (KoTo, tõendite köide tl 86) nähtub, et S.

Kuprinile Viru Maakohtu 28.06.2023 otsusega määratud 178 tundi üldkasulikku tööd on

sooritanud täies mahus, siis S. Kuprinile mõistetav karistus ei kuulu liitmisele eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

32. KrMS § 414 lg 1 alusel kohustab kohus Sergei Kuprinit ilmuma vanglasse koheselt

kandmisele kuuluvat karistust kandma kohtust saadetud teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2

alusel arvestatakse Sergei Kuprini karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse

karistust kandma.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

33. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas kaitsja Sergei Poliševi tasu ja sundraha.

34. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna

mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-

63-05).

35. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023

määruse nr 113 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 820 eurot.

St, et sundraha suurus on 1230 eurot.

36. S. Kuprini kaitsjana osales menetluses Sergei Politšev. Kohtueelse menetluse kaitsja Sergei

Politševi kaitsjatasu suurus on 223,20 eurot (KoTo, tõendite köide tl 83, tl 84-85).

Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politsev 25.06.2024 esitanud kaitsjatasu taotluse summas

259,37 eurot ja 21.08.2024 summas 679,78 eurot. 25.06.2024 kaitsjatasu taotlus sisaldab nii

eelistungil osalemisega seotud kulu, kui kulu, mis on tingitud ettevalmistamisest kohtulikuks

menetluseks. 21.08.2024 kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu,

kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus rahuldas kaitsja Sergei Politševi

25.06.2024 ja 21.08.2024 tasutaotlused täies ulatuses, s.o summas 939,15 eurot.

37. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180

lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 2392,35 eurot

ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd on oluline, et menetluskulud saaksid

tasutud mõistliku aja jooksul, siis on kohtu hinnangul menetluskulude tasumine tema poolt ühe

kuu jooksul ebatõenäoline. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata,

võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude

hüvitamist, küll aga halvendaks see Sergei Kuprini majanduslikku olukorda veelgi. Seega on

Sergei Kuprinil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse

jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on

1-24-3219

üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olga Dorogan

kohtunik