1-24-2896/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2024,Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-2896 (24231550592)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga, Maarit Maria Kopso, Diana Sooväli,

Raivo Seppo

Tõlk

Ines Üprus, Zemfira Lampmann, Marianna Sidorok

Kriminaalasi

Sergei Kovaljov süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2

järgi üldmenetluses

Prokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

Sergei Kovaljov, isikukood 37604300236; asukoht:

Tallinna Vangla (aadress: Linnaaru, Linnu tee 5,

Lagedi, 75303 Harju maakond); enne vahistamist

elas aadressil xxx; kodakondsus: xxx Vabariik,

haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: puudub,

xxx; kehtivad karistused puuduvad;

KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud

11.02-12.02.2024, tõkend vahistamine alates

13.02.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 3051, 306, 309 lg 2, 3, 311-312,

317, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3 ja karistusseadustiku (KarS) §-dest 121 lg 2 p

2, 68 lg 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Sergei Kovaljov KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Sergei Kovaljovi eelvangistuses

viibimise aeg ning lugeda karistuse kandmise alguseks 11.02.2024.

3. Sergei Kovaljovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

4. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista

riigieelarve tuludesse Sergei Kovaljovilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja

kaitsjatasu summas 2152,08 eurot. Ekspertiisitasu summas 2600 eurot jätta riigi

kanda.

5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Sergei Kovaljovil menetluskulu kokku summas

3382,08 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

Pangas, märkides selgitusena „Sergei Kovaljov, 1-24-2896, menetluskulud“.

Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega

kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

6. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese

astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega

kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. KrMS § 319 lg 4

kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui

apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

SÜÜDISTUS

Sergei Kovaljovi süüdistatakse selles, et tema 09.02.2024 ajavahemikus 14.00-17.00 aadressil

xxx korteris lõi korduvalt oma xxx L. K. rusikatega vastu nägu ja keha, samuti tiris ta tugevalt

kannatanut juustest. Selle tegevusega tekitas Sergei Kovaljov kannatanu L. K. füüsilist valu ja

kehavigastusi (kehal ja näol hematoomid, vasakul jalal marrastus, kaelal kriimustused).

Seega pani Sergei Kovaljov oma tahtliku teoga toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime

pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kohtulike vaidluste käigus palus prokurör süüdistatava süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p

2 järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks palus

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 11.02.2024. Menetluskulude osas palus ekspertiisitasu summas

2600 eurot jätta täielikult riigi kanda, kuid sundraha summas 1230 eurot ja kaitsjatasu

kogusummas 2152,08 eurot tuleb Sergei Kovaljovilt välja mõista. Menetluskulude suurust

2 (11)

arvestades on põhjendatud nende ajatamine ositi 12 kuuks. Asitõenditeks olevad DVD plaadid

palus jätta kriminaalasja materjalide juurde.

2. Kohtulike vaidluste käigus märkis kaitsja, et süüdistus põhjendatud ei ole. Valdavalt on

tegemist isikuliste tõenditega, kuid möönab, et on ka kirjalikke tõendeid seonduvalt tema

kaitsealuse psüühikaga, aga ka mingil määral ka kannatanu seisundiga. Arvestada asjaoluga,

et politseitöötajad ei saabunud sündmuskohale kohe ning sündmusest ei saadud

informatsiooni vahetult pärast selle asetleidmist. Üsna raske on selgeks teha, kuidas

täpselt konflikt korteris arenes ja nendest olemasolevatest tõenditest on prokurör

teinud järelduse, et aset leidnud on just sellised sündmused, mis on märgitud

süüdistuses. Kaitsja on aga teistsugusel seisukohal seotuna oma kaitsealuse

positsiooniga, kuid iseenesest ei saa eitada fakti, et kannatanul olid fikseeritud

vigastused. Tõsi, selles kriminaalasjas ei ole läbi viidud ekspertiisi, millest

tulenevalt võiks kindlaks teha täpsemalt vigastuste tekkemehhanismi ja ka

tekitamise aja. Salvestistest ja fototabelitest nähtuva järgi, eelkõige silmas pidades

verevalumite ulatust ja värvust, ei saa kaitse välistada, et tõepoolest kehavigastused

võisid olla tekitatud enam-vähem sellisel ajal kui süüdistuses on märgitud. Samas on

ümberlükkamatud tõendid selle kohta, et ikkagi selliseid vigastusi kas osaliselt või

täielikult ei saadud tekitada sellisel viisil, nagu tema kaitsealune Kovaljov kohtuistungil on

selgitanud.

Arvestada tuleks ka tema kaitsealuse selgitusi, mille kohaselt on tema emal

liikumisprobleemid juba pikemat aega ning sellega, et tegemist on eaka inimesega. Lisaks tuli

tunnistajate ütlustest tuli välja, et kannatanul olid ka seljaprobleemid. Ei ole välistatud, et

sellist kukkumist võis soodustada ka alkoholi tarvitamisest tulenev tasakaaluhäire. Leiab, et

vaadata tuleks ütluste ajalist järjepidevust. Süüdistatava puhul tuleb ütlusi kõrvutada muude

tõenditega ning vaadata, kas need riimuvad. Tuleb silmas pidada ka ütluste detailsust, sisu,

konkreetsust, samuti ütluste andja seisundit, ütluste või sündmuste tajumise hetkel ja

loomulikult ka elulist usutavust. Avaldatud on üksnes kannatanu kohtueelses menetluses

antud ütlused, sealjuures kannatanu ülekuulamise protokollist ja ka videosalvestiselt nähtuvalt

on kannatanu oma versiooni toimunust diametraalselt muutnud. Esialgselt on kannatanu

selgitanud sedasama, mida ka süüdistatav, kusjuures kannatanu esimeste ütluste andmise ajal

kindlasti mingisugust mõjutamist süüdistatava poolt toimuda ei saanud. Palub arvestada, et

igas konfliktis on enamasti kaks osapoolt ja üsna harva juhtub, et konfliktide tekkepõhjus

peitub ainult ühe inimese tegevuses. Praegusel juhul, nagu tuleb süüdistatava enda ütlustest

välja, on tal olnud emaga suhted konfliktsed juba päris pikka aega. Kõiki asjaolusid

arvestades palub tema kaitsealune õigeks mõista, kuid kui kohus leiab, et tema kaitsealune on

süüdi, siis palub kohaldada KarS § 74-75 sätteid. Menetluskulude osas märkis, et kuna tema

kaitsealusel on osaline töövõime, siis võib § 183 lõike 3 alusel jätta menetluskulud suures

osas riigi kanda ning selles osas, mis välja mõistetakse, anda tasumiseks maksimaalne tähtaeg.

3. Süüdistatav Sergei Kovaljov selgitas kohtus, et ta ei tunnista ema peksmises end süüdi.

Möönab, et tiris ema juukseidpidi esikust voodisse, kuid seda seetõttu, et ema oli alkoholi

tarvitanud, siis teisiti ta ema oma tuppa viidud ei saanud. Palus end esitatud süüdistuses

õigeks mõista, kuna haigete inimeste üle kohut ei mõisteta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende

kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse

3 (11)

põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning

põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

5. Kohus annab esmalt hinnangu, kas Sergei Kovaljov on toime pannud talle etteheidetava teo

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (I). Seejärel mõistab kohus karistuse (II), lahendab menetluskulude-

(III) ja asitõenditega seotud küsimused (IV).

(I)

6. KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise isiku tervise kahjustamise või valu tekitanud

muu väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes.

7. Esitatud süüdistuse kohaselt lõi Sergei Kovaljov korduvalt 09.02.2024 ajavahemikul 14.00-

17.00 aadressil xxx korteris oma xxx L. K. rusikatega vastu nägu ja keha, samuti tiris tugevalt

tema juustest.

8. Käesoleva kriminaalasja esemeks on perekonnasisene vägivallajuhtum: Sergei Kovaljovi

süüdistatakse oma xxx füüsilises väärkohtlemises. On üldteada asjaolu, et perevägivalda

puudutavate kuritegude üheks eripäraks on tõendite nappus, so reeglina puuduvad sündmustel

pealtnägijad ning nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses taandub tõendamine nn sõna-sõna

vastu olukorrale. Kriminaalmenetlusse kaasatud tunnistajad (tavaliselt isikute lähedased,

sõbrad, peretuttavad, naabrid) oskavad pooli üksnes iseloomustada või vahendavad teistelt

isikutelt (sh süüdistatav ja kannatanu) kuuldut. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte järgi

peab kohus tõendibaasi nappuse korral olemasolevaid tõendeid ning nende usaldusväärsust

erilise põhjalikkusega vaagima.

9. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav ja kannatanu olid

lähisuhtes. L. K. on süüdistatava Sergei Kovaljovi xxx, nad elasid aastaid koos ühes korteris

ja et neil oli ühine majapidamine. Samuti puudub vaidlus selles, et süüdistuses näidatud

ajavahemikul olid nad korteris kahekesi. Vaidlus seisneb selles, kas süüdistatav pani

süüdistuses näidatud teo, s.o xxx peksmise, toime. Süüdistatava versiooni kohaselt tekkisid

kannatanul hematoomid, kuna ta jõi ja kukkus seetõttu vastu kappi.

10. Süüdistatav andis 24.07.2024 kohtuistungil ütluseid selle kohta, et ta saab oma emaga

halvasti läbi, kuna x suhtleb O., kes tahab nende korterit endale. Kui ema joob alkoholi, siis

tal katus sõidab ning hakkab tema kallal norima. Süüdistuses kirjeldatud ajal oli x pakkunud

talle alkoholi ning neil tekkis kodus konflikt, kuna ta tahtis raha saada, kuid x ei andnud talle

raha. Nad hakkasid karjuma ning ta läks oma tuppa ära. Selgitas, et emal tekivad vigastused

seetõttu, kuna ta ei püsi jalul. Süüdistuses märgitud päeval oli ema väga purjus ja kukkus

vastu kappi. Ütles küll x, et ärgu ta voodist tõusku, kuid x tegi seda ikkagi ja sai seetõttu oma

õppetunni. Oma tervisliku seisundi osas märkis, et tal on lapsepõlves pärast avariid tekkinud

xxx, kuid tema xxx on probleemid peaga.

11. Kannatanu L. K. keeldus kohtus ütlusi andmast oma poja vastu, KrMS § 291 lg 2, 3 alusel

kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 101-110) avaldati. Kannatanu on

11.02.2024 andnud ütluseid selle kohta, et hematoomid tekkisid tal 09.02.2024 kukkumise

tagajärjel, kuna ta vahest kukub ja lööb ennast vastu kapikest ära. 12.02.2024 antud ütluste

kohaselt aga selgitas, et 09.02.2024 oli tema poeg tegelikult teda peksnud. Nad olid tarvitanud

koos alkoholi ning kui hiljem olid nad mõlemad oma toas, siis tuli Sergei tema juurde ning

hakkas raha nõudma. Kuna ta raha Sergeile anda ei saanud, siis hakkas Sergei teda peksma,

lüües talle rusikatega üle keha, samuti tiris Sergei teda juustest, tõstes teda niimoodi üles. Ta

ei oska öelda kaua peksmine kestis, kuid talle tundus, et see võis olla ööpäev. Tahtis

4 (11)

politseisse helistada, kuid Sergei viskas ta telefoni katki. Kui pühapäeval tuli tema juurde

õetütar O., siis kutsus O. kohale politsei. 11.02.2024 andis ta teistsuguseid ütluseid, sest

kartis, et asi läheb hullemaks ja Sergei tapab ta ära. Selgitas lisaks, et Sergei on ka teda varem

peksnud, s.o 2022 juunikuus.

12. Tunnistaja O. K. 18.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta koos õega

11.02.2024 tädi L. K. juurde, kes elab koos poja Sergei Kovaljoviga aadressil xxx. Tädi

juurde läks sest 09.02.2024 oli tädil sünnipäev. Ta hakkas muretsema, sest ei saanud tädi

telefoni teel kätte. Kohale jõudes avas tädi talle läbi fonoluku ukse. Tädi oli kodus üksi ja

Sergei oli poes. Nägi, et tädi oli täiesti sinine ning tal polnud juukseid. Kui küsis, mis temaga

juhtis, siis tädi ei vastanud ning seetõttu otsustasid nad toimepandu kohta naabritelt küsida.

Naabrid selgitasid neile, et nii tema tädi kui ka tema poeg joovad mõnikord koos ning kui

Sergei joob toimub neil skandaal. Naabritega rääkides tuli ühel hetkel koju ka Sergei. Kui

küsis Sergeilt, mis tema emaga juhtus, siis Sergei vastas talle, et ema kukkus. Kuna ta ei

uskunud Sergeid, siis kutsus kohale politsei. Kui politsei Sergei ära viis, siis ütles tädi talle, et

ei oleks vaja olnud politseid kutsuda, nad oleksid ka ise saanud klaaritud. Samal päeval tädi

talle ei rääkinud, et Sergei teda peksis, kuid rääkis seda hiljem. Täpsemalt ütles tädi talle, et

Sergei oli tahtnud temalt raha ning kuna tal raha ei olnud, siis muutus Sergei agressiivseks

ning hakkas teda peksma.

13. Tunnistaja K. N. 24.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt sai ta 11.02.2024

väljakutse aadressile xxx, kus oli toimunud perevägivald. Teatajaks oli olnud O., kes oli

leidnud oma tädi läbipekstuna ning teataja hinnangu kohaselt oli peksjaks olnud Sergei

Kovaljov. Kohale jõudes Sergei koheselt ust neile ei avanud ning kui ta seda lõpuks tegi, siis

küsis Sergeilt, mis juhtunud oli ja miks on kannatanul nägu sinine. Sergei vastas talle

ärritunud olekus, et ta emal on kõndimishäired ning ta kukub tihti. Nägi, et kannatanu nägu oli

üleni sinine ning kuna töötab neli aastat politseis ja on varem selliste juhtumitega kokku

puutunud, siis ei uskunud ta Sergei Kovaljovi poolt öeldut ning nad otsustasid ta kinni pidada.

14. Tunnistaja N. I. 24.07.2024 kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta samas

kortermajas, kus elavad ka L. K. ja Sergei Kovaljov. Kuna korterid kostavad läbi, siis kuuleb

ta sageli L. K. ja Sergei Kovaljovi korterist tülisid, jooksmisi ja „jämedaid“ jutuajamisi ja

seda eriti siis, kui on olnud pensionipäev. Viimane vahejuhtum oli olnud 09.02.2024 kella

20.00-20.30 ajal, kui ta kuulis riidu, samuti seda, et midagi visati maha. Kannatanu vigastusi

nägi ta alles 11.02.2024, kui O. tuli oma õega sinna ning näitas talle oma tädist fotot.

15. 12.02.2024 asitõendi vaatlusprotokolli koos lisadega (tl 30-36) kohaselt on asitõendiks

11.02.2024

häirekeskusele

tehtud

kõne

salvestis

(kõnesalvestus

fail:_20240211_140702_055911381), mille kohaselt helistas kella 14.07 ajal Häirekskuse

numbrile 112 O. K., kes teatas, et leidis oma tädi aadressilt xxx täielikult läbipekstuna.

Teataja hinnangul oli peksjaks kannatanu poeg. Selgitas, et kannatanu on hirmul ning kardab

oma agressiivset poega. Palus politseil kohale tulla.

16. Isiku läbivaatuse protokolli (tl 15-26) ja kiirabikaardiga (tl 28-28) on tõendatud kannatanu

vigastused. Nimelt tuvastati L. K.l 11.02.2024 kogu keha ulatuses, s.h näo piirkonnas,

hulgaliselt hematoome, samuti vasakul jalal marrastus, kaelal kriimustus ning tema pealael

paljak. Kannatanu vigastusi kinnitab ka politsei rinnakaamerasalvestis, mida kohus vaatas

ning millest nähtuvad samuti kannatanul rohked hematoomid näopiirkonnas ja paljak pealael.

17. Kohus märgib, et kuigi kohtule on esitatud raviasutuse poolt koostatud dokumendid

kinnitavad üheselt kannatanule tekitatud kehavigastusi, tuleb vaatamata sellele nentida, et

kõige olulisemaks, Sergei Kovaljovi süüstavaks tõendiks on siiski kannatanu enda ütlused –

5 (11)

keegi asjas üle kuulatud isikulistest tõendiallikatest kehalise väärkohtlemise episoodi vahetuks

tunnistajaks ei olnud. Kannatanu on eeluurimisel, s.o 12.02.2024 rääkinud üksikasjalikult

kuriteosündmusest ning süüdistatav omakorda asunud seisukohale, et kannatanu poolt

kirjeldatut ei ole tegelikkuses toimunud, s.t tema oma ema peksnud ei ole, ema kukub kodus

pidevalt, kuna ta ei seisa püsti.

18. Riigikohus on märkinud (RKKKo nr 3-1-1-114-13), et kohtupraktikas ei ole välistatud

süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile, sest vastasel juhul oleks

välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul

tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna vastu olukordadena. Kuid esiteks on vaid ühele

tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil

juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel

tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (RKKKo nr 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-

09, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10). Ja teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile

tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult

otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele.

19. Kohtus üle kuulatud tunnistajate puhul nendib kohus, et nagu perevägivalla juhtumite

puhul tavaks, on isikulisteks tõendiallikateks nii kannatanu ja süüdistatava lähedased ning

majaelanikud. Kohtuistungitel ei esitatud taotlusi kohtus ütlusi andnud isikuliste tõendiallikate

kohtueelses menetluses räägitu avaldamiseks peale kannatanu ütluste avaldamist seoses tema

ütluste andmisest keeldumisega oma poja suhtes kohtuistungil. Samas ei saa üksnes selliste

taotluste puudumise korral jaatada automaatselt tunnistaja usaldusväärsust. Kohus märgib, et

isiku ütluste usaldusväärsuse hindamiseks on ka täiendavaid kriteeriume: ütluste nn

riimumine teiste tõenditega, sh teised isikulised tõendiallikad, ütluste loogilisus ja eluline

usutavus, tunnistaja isikust tulenevad eripärad, tunnistaja seisund sündmuste tajumise hetkel

jne (vt. RKKKo nr 3-1-1-89-12).

20. Kohtu hinnangul on kannatanu 12.02.2024 ülekuulamisel antud ütlused, et poeg teda

09.02.2024 peksis ning tiris teda juustest, täielikult usaldusväärsed. Kohtul puudub alus

arvata, et kannatanu oleks kuidagi moonutanud tõde ja Sergei Kovaljovi tegu ülepaisutanud,

s.t lisanud juukseidpidi tirimisele mööda põrandat juurde ka peksmise. Vaatamata asjaolule, et

kannatanu on esimeses ülekuulamisel selgitanud, et ta kukkus, on ta järgmisel ülekuulamisel,

s.o 12.02.2024 rääkinud detailselt toimunust, samuti sellest, et 09.02.2024 tarvitasid nad koos

Sergeiga alkoholi ning nende vahel toimus konflikt, kuna ta ei andnud Sergeile raha. Konflikti

toimumist samadel alustel kannatanuga, kinnitab ka Sergei Kovaljov ise. Vaadates eakale

kannatanule tekitatud vigastuse ulatust, samuti arvestades asjaolu, et Sergei Kovaljov on

agressiivse loomuga, suurt kasvu, elujõus mees, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et

kannatanu tundis suurt hirmu poja ees. Kohus loeb istungil tuvastatuks, et kannatanu on

õbluke vana naine, millest tulenevalt tal puudub igasugune füüsiline võimalus vastu hakata ja

end kaitsta poja eest. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda seda, et nii süüdistatav kui ka

kannatanu elavad koos ühes korteris ning süüdistav on varem oma ema suhtes vägivalda

tarvitanud. Kohtu hinnangul puudub alus arvata miks süüdistatava ema oleks pidanud

valetama enda peksmise osas. Süüdistatav ei ole eitanud ema juukseidpidi tirimist ja

lohistamist esikust magamistuppa, ning taoline käitumine näitab üheselt Sergei Kovaljovi

tohutut agressiivsust ja empaatia võimetust. Süüdistatava ütlused, et kannatanul tekkisid

hematoomid, kuna ta oli purjus ja kukkus, ei haaku asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega,

mille kohaselt tuvastati kannatanul laiaulatuslikud vigastused. Kohus ei pea ainuüksi juba

eluliseks usutavaks asjaoluks, et kukkumise tagajärjel tekivad hematoomid kogu

kehapiirkonda, s.h silma ümbrusesse.

6 (11)

21. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine,

hammustamine juustest kiskumine (RKKKo nr 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim

mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul

erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida,

kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt

omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav

süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo nr 3-

1-1-50-13 p 12).

22. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab

tagajärjena valu. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-50-13 p 12), et valu tuleb mõista

kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut.

Valulävi e. vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on

erinevate inimeste puhul erinev (RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 16). Kannatanul olid hematoomid

üle keha, samuti oli tal puudu suur osas juustest. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud,

et Sergei Kovaljov tekitas oma käitumisega kannatanule tervisekahjustusi ning samuti tekitas

sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema

koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti

valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Vaadates kannatanust tehtud fotosid, siis puudub

täielikult alus kahelda, et kannatanu ei tundnud toimunust valu. Kannatanu kehal ja näol oli

suures ulatused hematoomid, tema vasakul jalal marrastus ning kaelal kriimustused. Samuti

oli kannatanul puudu, juustest tirimise tõttu, hulgaliselt juukseid.

23. Kohtul puudub kahtlus, et Sergei Kovaljov on talle süüdistuses etteheidetud teo - peksis

ema rusikatega üle keha ning tiris teda juustest nii, et pealael oli paljak, selliselt, et viimasel

oli väga valus - toime pannud ja põhjustanud kannatanule oma tegevusega suurt valu. Ükski

osapool pole väitnud, et süüdistuses märgitud ajal viibisid korteris lisaks süüdistatavale ja

kannatanule veel keegi teine. Kohtu hinnangul on kannatanu valu põhjustamine tõendamist

leidnud kannatanu ütlustega, milles kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav teda pikalt peksis

(kannatanu hinnangul võis kesta see ööpäev) ning tiris teda juustest. Kannatanu ütluste ja

tuvastatud vigastuste pinnalt loeb kohus tuvastataks, et kannatanule valupõhjustav tegu oli

äärmiselt intensiivne ja suurt valu tekitav.

24. Sergei Kovaljovile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb

koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu

hinnangul on tuvastatud subjektiivse koosseisuna pani antud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Otsese tahtluse tuvastamine eeldab, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu

ja tahab või vähemalt möönab seda. Sergei Kovaljov, lüües korduvalt rusikatega oma eakat

ema ja tirides teda juukseidpidi mööda maad koridorist tuppa, pidi teadma, et tekitab sellise

käitumisega teisele inimesele piinavat ja ägedat valu ja tervisekahjustuse. Kohus arvestab ka

siinkohal löökide korduvust ja tekitatud vigastusi.

25. Kohus Sergei Kovaljovi teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Sergei

Kovaljovi seisukoha osas, et haiget inimest süüdi ei mõisteta, märgib kohus, et kriminaalasjas

läbi viidud ekspertiisi kohaselt (ekspertiisiakti nr 7.1-3/159 kohaselt, tl 53-62) ei esine Sergei

Kovaljovil vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust

või muud rasket psüühikahäiret. Sergei Kovaljovi võime 09.02.2024 oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud psüühilise seisundi

poolest piiratud. Tal ei esinenud ja ei esine rasket psüühikahäiret, mis vastaks määratlustele

vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või ajutine raske

7 (11)

psüühikahäire. Ekspert jõudis järeldusele, et Sergei Kovaljov oli teo toimepanemise ajal

võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima. Kohus märgib, et seega on Igor Kovaljov

süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(II)

26. KarS § 56 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel (RKKKo nr 3-1-1-

113-12). Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning

raskendavates asjaoludes (RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab

karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (RKKKo nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13),

et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –

järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

28. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

29. Kuivõrd KarS § 121 lg 2 p 2 korral on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliigiga,

kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha, kas süüdistatava Sergei

Kovaljovi suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Kohtu hinnangul ei täidaks kergem karistusliik, s.o rahaline karistus oma eesmärki. Vaadates

kannatanule tekitatud vigastusi ning asjaolu, et Sergei Kovaljov ei ole kordagi oma tegu

kahetsenud, ei ole Sergei Kovaljov isikuks, kelle suhtes võiks rahaline karistus olla piisav

uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks ei oma Sergei Kovaljov ka töökohta. Eeltoodule

tuginedes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb talle inkrimineeritud rikkumise eest

kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

30. Hinnates süü suurust KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel,

leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud

Sergei Kovaljov lõi voodis lamavat ema korduvalt rusikatega pea ja keha piirkonda tekitades

kannatanule laias ulatuses vigastusi üle kogu keha. Samuti tiris kannatanut peast välja

juukseid. Vähimatki kahetsust süüdistatav avaldanud ei ole.

31. Sergei Kovaljov ennast süüdi osutunud episoodis ei tunnistanud, ühtegi KarS § 57 lg 1

loetletud karistust kergendavat asjaolu kohus ei tuvastanud. Karistust raskendavaks asjaoluks

on KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. L. K. oli

sündmuse toimumise ajal 67 aastane, seega vanaduspenisoniealine (RKKK 3-1-1-93-12 p

9.2). Antud fakt on teada ka süüdistatavale. Sergei Kovaljovil ei ole küll kehtivaid karistusi,

ilmestavad karistusregistris olevad varasemad andmed tema käitumismustrit, s.o asjaolu, et

vägivalla kasutamine ei olnud tema poolt esmakordne juhtum. Sama asjaolu on kinnitanud ka

antud asjas kannatanu.

8 (11)

32. Kohus, arvestades eeltoodut ning samuti seda, et Sergei Kovaljov tekitas eakale

kannatanule laiaulatuslikud vigastused ning põhjustas suurt valu, peab põhjendatuks karistada

Sergei Kovaljovi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

33. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud,

milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale

mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud

asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on

seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase

isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist

asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RKKKo nr 3-1-1-99-06).

Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad

põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04).

34. Sergei Kovaljovi isikut hinnates on kohus veendunud, et vangistusest tingimisi

vabastamine ei täidaks tema suhtes karistuse eesmärki. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda

seda, et Sergei Kovaljov on oma eaka ema suhtes toime pannud äärmiselt julma kohtlemise,

sealjuures oma tegu Sergei Kovaljov kahetsenud ei ole ning oma teo keelatusest ta aru ei saa.

Kohus märgib, et karistusliik peab mõjutama isikut seaduskuulekusele. Kohtul ei ole usku, et

vangistusest tingimisi vabastamine Sergei Kovaljovi puhul seda teeks. Lisaks on Sergei

Kovaljovi näol tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi, mille tarvitamise käigus muutub ta

äärmiselt agressiivseks ning koos elades eaka kannatanuga võib vabaduses olles panna ta

toime uue samalaadse kuriteo.

35. Kohus arvestab karistuse mõistmisel üldpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb ühiskonnale

anda kindel signaal, et peresiseste laiaulatusliku vägivalla süütegude eest järgneb karistus,

millega tuleb näidata suurt hukkamõistu. Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava

isikust tulenevaid asjaolusid, karistust raskendava asjaolu esinemist ja kergendavate asjaolude

puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Sergei Kovaljovi

karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – reaalne 2 aasta 6 kuu pikkune aastane

vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg ning

karistuse alguseks tuleb lugeda 11.02.2024 (vt. tl 41-44).

36. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja

võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid

tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava

vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2

nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka

KrMS § 127 lg 1 sätestatut.

37. Sergei Kovaljovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata

kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi

muutmine/tühistamine kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud. Sergei Kovaljovi puhul esineb

oht, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist.

9 (11)

(III)

38. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

39. Kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha, määratud kaitsjale määratud tasu ja

ekspertiisitasu.

40. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel

tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda

kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sergei Kovaljov mõisteti süüdi II

astme kuriteo toimepanemises. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks

4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha

II astme kuriteo toimepanemise korral 1230 eurot.

41. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Sergei Kovaljovil oli kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus määratud kaitsja riigi poolt; kaitsja

on esitanud taotlusi 2152,08 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises.

Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu

põhjendatud, kriminaalasi ei ole oma olemuselt kõige lihtsakoelisem.

42. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise kulud. KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega

määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud,

on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-

1-120-12).

43. Käesolevas kriminaalasjas on edastatud kohtupsühhiaatria ja psühholoogiga

eksperthinnang nr 7.1-3/159 (tl 53-62) Sergei Kovaljovi süüvõimelisuse osas ning mille

maksumuseks on 2600 eurot (tl 66). Kuna ekspertiisiaktis uuringu tulemus ei aidanud

tõendina kaasa kriminaalasja lahendamisele, siis jätab kohus ekspertiisitasu summas 2600

eurot riigi kanda.

44. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud

tasutakse ositi.

45. Arvestades menetluskulude suurust, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud

menetluskulude ositi tasumine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende

tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust võib

10 (11)

kohtukulude kohese tasumise kohustus tõenäoliselt kaasa tuua täitemenetluse, millega

kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid

riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

46. Eeltoodu alusel tuleb Sergei Kovaljovil tasuda menetluskulu kokku summas 3382,08

eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Väljamõistetud menetluskulu

tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või

EE957700771001523585 LHV Pangas, märkides selgitusena „Sergei Kovaljov, 1-24-2896,

menetluskulud“. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

(IV)

47. Süüdistusaktis olevate asitõendite DVD plaatide osas märgib kohus, et Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 kohaselt ei ole CD/DVD-

plaatidel olevate salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s

1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või

tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

KrMS § 160 1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende

kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi vastavasisulise otsustuse

tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

11 (11)