2-24-10432/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-10432

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

P. B. hagi osaühing Valge Kuld vastu tühise tehinguga

alusetult saadu tagastamise nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

500 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja seaduslikud

esindajad:

P. B. (IK XXX, elukoht XXX, tel

XXX, e-post XXX)

Harland Paas (OÜ HUGO (e-post

harland@hugolegal.ee)

OÜ Valge Kuld (RK xxx, asukoht:

Keskväljak 9, Jõhvi, Ida-Viru

maakond, tel +372 554 9310, e-post

xxx)

S. P., J. P. (juhatuse liikmed)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P. B. hagi.

2. Välja mõista OÜ-lt Valge Kuld P. B. kasuks 500 (viissada) eurot.

3. Menetluskulud jätta OÜ Valge Kuld kanda.

Välja mõista OÜ-lt Valge Kuld P. B. kasuks hageja menetluskulude katteks 479 (nelisada

seitsekümmend üheksa) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. P. B. esitas 09.07.2024.a. Viru Maakohtule hagi OÜ Valge Kuld vastu tühise tehinguga

alusetult saadud 500 euro tagastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovis P. B. soovis osta korterit ja nägi facebookis müügikuulutust

korteri asukohaga XXX müügi kohta. Hageja võttis facebooki teel ühendust müüjaga, kellena

tutvustas ennast S. P.. Hageja ja S. P. sõlmisid 01.11.2023 broneerimislepingu, mille alusel tegi

hageja ostjana samal päeval ettemaksu 500 eurot kostja OÜ Valge Kuld arveldusarvele.

Peale seda jõudis hageja veendumusele, et ta puuduvad vahendid korteri remondiks ja teatas

järgmisel päeval, s.o 02.11.2021, messengeri teel S. P., et kahjuks on sunnitud tehingu

tegemisest loobuma. Samas kirjas palus hageja arvestada kokku müüja kulud, mis tekkisid

hagejaga seoses ning ülejäänud ettemaksuna tasutud raha talle tagastada. Pöördumisele S. P. ei

vastanud.

Hageja P. B. kontrollis seejärel e-kinnistusraamatus korteriomandi XXX, omaniku andmeid ja

selgus, et selleks on OÜ Valge Kuld (registrikood xxx).

03.11.2023 pöördus P. B. äriregistris avaldatud OÜ Valge Kuld e-posti aadressil xxx kostja

poole ja palus veelkord ettemaksu tagastamist. Ka sellele pöördumisele mingit reaktsiooni

kostja poolt ei järgnenud.

Veelkord pöördus S. P. poole ettemaksu tagastamise nõudega hageja lepinguline esindaja H.

Paas e-posti aadressil xxx (märgitud broneerimislepingus).

VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima

lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

P. B. ja S. P.a vahel sõlmitud leping käsitletav eellepinguna.

VÕS § 33 lg 2 sätestab, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka

eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping

peab olema asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Sama lepingu

vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja võõrandamise eellepingu kohta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on vorminõude järgimata jätmisel

tehing tühine. Sama seaduse § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadus tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 1028 lg 2 loetleb asjaolud, milliste esinemise korral ei saa üleandja saajalt saadut tagasi

nõuda. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

Eeltoodust tulenevalt palub P. B. kohtul OÜ-lt Valge Kuld välja mõista alusetult saadud 500

eurot.

2.

15.08.2024.a. esitatud menetlusdokumendis ei nõustu hageja kostja vastuväidetega ja

leiab, et need on asjasse mittepuutuvad ning õiguslikult sisutud väited. Samas ei sisalda kostja

vastus seisukohta hageja nõude aluseks oleva tehingu tühisuse väite osas.

Kostja väide, et hagi on esitatud vale kostja vastu on paljasõnaline – kostja ei märgi, kes

isikutest oleks tema hinnangul käesolevas asjas õige kostja.

Kostja mõttearendused hageja ja tema lepingulise esindaja hagi esitamisele eelnenud

kirjavahetuse adressaatide osas, aga samuti tarbijakaitses vaidluse lahendamise osas, ei oma

käesolevas hagi esitatud nõude osas mingit õiguslikku tähendust.

Kostja valimine on hageja õigus.

Kostja ei nimeta konkreetset isikut, kes oleks tema hinnangul õige kostja. Samas võib kostja

esitatud väidetest justkui järeldada, et see võiks olla korteri müügitehingu broneerimislepingu

justkui füüsilise isikuna sõlminud S. P.. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et käesoleval

juhul ei oma õiguslikku tähtsust, kes tühise lepingu allkirjastas, vaid tähtis on see, kes tühise

lepingu alusel alusetult rikastus. Vaieldamatult on korteri omanikuks OÜ Valge Kuld ja ka

ettemaksu raha tasus hageja selle osaühingu pangakontole. Samas on S. P. samuti juriidilise

isiku OÜ Valge Kulda juhatuse liige. Hagejat ei puuduta absoluutselt asjaolu, kuidas juhatuse

liikmed osaühingu vara puudutavates küsimustes omavahel suhtlevad või millised on juhatuse

liikmete kokkulepped osaühingu esindamiseks.

Käesolevas tsiviilasjas on kostja määramisel oluline kellelt kuulub hageja ettemaksuna tasutud

raha alusetu rikastumise sätete alusel väljanõudmisele. Ja seda saab nõuda ainult isikult, kes

selle raha omandas, käesoleval juhul siis OÜ-lt Valge Kuld. Hagi jääks rahuldamata ainult

juhul, kui kostja tõendaks, et sai vaidlusaluse raha P. B.lt õiguslikul alusel.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Kostja ei nõustu hagiavaldusega ja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata

Kostja märgib, et hageja soovis osta korterit asukohaga xxx. Peale korteri ülevaatamist avaldas

hageja soovi korter broneerida ning hageja ja S. P. sõlmisid 01.11.2023 broneerimislepingu.

Samal päeval, s.o 01.11.2023 tasus hageja ja S. P. kokkuleppe alusel kostja arvelduskontole

pangaülekandega 500 eurot.

02.11.2023 pöördus hageja S. P. poole ja taotles broneerimistasu tagastamist seoses ostusoovist

loobumisega.

Hageja ja S. P. suhtlesid telefoni teel ja ka kirjalikult. S. P. on seisukohal, et tema ei rikkunud

nende vahelist lepingut, samuti oli tema poolt leitud notari aeg korteriomandi müügiks.

Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, pöördus hageja kostja vastu Tarbijavaidluste komisjoni.

Tarbijavaidluste komisjoni 17.03.2024 otsusega menetluses nr 19-1/23-16904 jäeti hageja nõue

täies ulatuses rahuldamata.

17.05.2024 saatis hageja esindaja S. P. kui eraisikule nõudekirja kohustusega tagastada

broneerimistasu 500 eurot.

09.07.2024 esitas hageja Viru Maakohtule hagi kostja vastu.

Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Ainult asjaolu, et hageja poolt makstud

raha laekus kostja arvelduskontole ei tähenda, et kostjal oleks olnud hagejaga mingeid

lepingulisi suhteid. Õigusaktidega ei ole keelatud tasuda kahe osapoole vahel sõlmitud

kokkulepete alusel rahasummasid kolmandate isikute arvelduskontodele.

Kostja leiab, et ka hageja ise sai peale Tarbijavaidluste komisjoni 17.03.2024 otsust aru, et tal

puudub mistahes suhe kostjaga. Just seetõttu saatis hageja esindaja 17.05.2024 nõudekirja mitte

kostjale vaid S. P. eraisikuna.

Kostjale arusaamatul põhjusel otsustas hageja hagi siiski kostja, kui faktiliselt asjasse

mittepuutuva isiku vastu esitada.

Kuigi hageja tõlgendab broneerimislepingu sisu hagejale kasulikus võtmes on antud juhul

kostja arvates oluline, et broneerimisleping sõlmiti kahe eraisiku vahel ja kostjal puudub

sellega mistahes puutumus.

Kostja on teadlik, et korteriomandi võõrandamisega seotud lepingud ja kokkulepped peavad

olema sõlmitud notariaalses vormis. Samas nähtub hageja ja S. P. vahel sõlmitud lepingust, et

lepingu eesmärgiks oli tagada korteriomandi kolmandatele isikutele mittevõõrandamine ja ostu-

müügilepingu ettevalmistamine ühe kuu jooksul alates broneerimislepingu sõlmimisest. Selle

eest tasus hageja S. P. 500 eurot.

Mis puudutab hageja poolt kohtule esitatud broneerimislepingu tõlget, siis on kostja sunnitud

möönma, et tegemist on olulises osas meelevaldse tõlkega, mis ei kajasta objektiivselt

tegelikult 01.11.2023 sõlmitud vene keelse broneerimislepingu sisu.

Näiteks on originaallepingu punkti 6. alguses sätestatud, et „По соглашению Сторон

Покупатель оплачивает…“, mis on tõlkes järgnev „Poolte kokkuleppel tasub Ostja ...“.

Samas kui hageja poolt esitatud tõlkes on punkti 6 algus järgnev: „Poolte kokkuleppel teen

ettemaksu…“.

Et kohus saaks asja objektiivselt lahendada, peaks kohus kohustama hagejat esitama

broneerimislepingu korrektse tõlke.

Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kuigi hageja sai sellest peale

Tarbijavaidluste komisjoni 17.03.2024 otsust aru ja esitas 17.05.2024 nõudekirja S. P. kui

eraisikule, siis arusaamatul põhjusel on Viru Maakohtusse hagi esitatud jälle kostja vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

6. Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid P. B. ja OÜ Valge Kuld juhatuse liige S. P.

01.11.2023.a. korteri xxx broneerimislepingu (dtl 13-14 vene keeles, dtl 14-15 tõlge eesti

keelde), mille alusel ja vastavalt lepingu p 6 tasus P.

B. 01.11.2023.a OÜ Valge Kuld arvelduskontole broneerimistasu 500 eurot (maksekorraldus

dtl 18).

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik OÜ Valge

Kuld (dtl 24).

Äriregistri andmetel on OÜ Valge Kuld juhatuse liikmed S. P. ja J. P. ning igal juhatuse liikmel

on osaühingu esindusõigus kõikide tehingute tegemisel (dtl 25).

7. Esmalt ei nõust kohus kostja seisukohaga selles, et nõue on esitatud vale kostja vastu.

S. P. on kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige.

Kuivõrd korteri omanik oli OÜ Valge Kuld, puudus S. P. eraisikuna õigus võõrandada vara,

mis ei kuulu talle ja mille omanik ei ole teda tehingu tegemiseks volitanud.

Vara käsutamise õigus on üksnes omanikul (asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1) või tema poolt

volitatud isikul.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha

otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu

tegemisega seotud asjaoludest.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja

tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

8. Teiseks tasus P. B. broneerimistasu OÜ Valge Kuld arveldusarvele. Selles vaidlust ei ole.

Kui hageja leiab, et 01.11.2023.a tehing on tühine seadusest tuleneva vorminõude täitmata

jätmise tõttu ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel,

siis on asjakohane ja põhjendatud esitada nõue isiku vastu, kes alusetult rikastus, ehk

käesoleval juhul OÜ Valge Kuld.

Asjakohatu on kostja väide, et hageja ise sai peale Tarbijavaidluste komisjoni 17.03.2024 otsust

aru, et tal puudub mistahes suhe kostjaga. Vastupidiselt on viidatud otsuses toodud (dtl 37)

….Tarbija otsis korteri, mida osta. Leidis Facebookist korteri ja võttis müüjaga ühendust.

Tarbijale näitas korteri kaupleja juhatuse liige S.P., temaga sõlmiti broneerimisleping ja tasuti

500 eurot kauplejale. Ilmselgelt tähendab „kaupleja“ kostjat käesolevas tsiviilasjas ehk OÜ-d

Valge Kuld, mitte eraisik S. P. .

9. Tarbijavaidluste komisjon on leidnud 17.03.2024.a otsuses nr 19-1/23-16904 (dtl 37-38), et

esitatud väide nagu peaks poolte vahel sõlmitud leping olema notariaalne, ei ole tarbija

esitatud tõendeid arvestades õige. Notariaalses vormis peab olema kinnisasja omandi

üleandmise leping ja selle eelleping. Poolte sõlmitud leping ei ole kinnisvara võõrandamise

leping ega selle eelleping ning ei ole esitanud ega tõendanud ühtegi lepingu tühistuse alust

(TsÜS 5ptk), tulenevalt komisjonile esitatust puudub tarbijal alus tasutu tagasinõudmiseks.

Kohus sellega ei nõustu.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel 01.11.2023.a. sõlmitud leping on käsitlevav

eellepinguna VÕS § 33 lg 1 ja 2 mõttes ning on seaduses sätestatud vorminõude järgimata

jätmise tõttu tühine (AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 – hageja seiskoht) või on tegemist

broneerimislepinguga, millele seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe (võib olla sõlmitud

lihtkirjalikult, ka suuliselt) ning sellest tulenevalt tühine ei ole (kostja seisukoht).

Vastavalt AÕS § 119 lg 1 peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama

kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub § 119 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud

kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud

vastav kanne kinnistusraamatusse.

TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing

tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

Tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise

tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud

kasu (VÕS § 1032 lg 1).

11. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled

kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2

kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema

sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema

AÕS § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg

2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing

TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine (vt nt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p

15).

Ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise

eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi

tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja

vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja

broneerimise eest. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei

ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku

vorminõuet ette ei näe. Erandina saab seega broneerimisleping kõne alla tulla siis, kui tasu

makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti

mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega

müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada (vt Riigikohtu 29.11.2017.a.

lahend tsiviilasjas nr 2-16-8456/31 p 16)

12. Poolte vahel 01.11.2023.a sõlmitud leping on küll pealkirjastatud broneerimislepinguna,

kuid 500 eurot ei tasunud hageja mitte üksnes korteri broneeringu eest, vaid see oli lepingu p 6

kohaselt tasu ostu-müügilepingu ettevalmistamise eest. Nimetatud 500 eurot kuulus ostuhinnast

mahaarvestamisele lepingu sõlmimise korral (p 6 2. lause). Lisaks tuleneb p-st 9 nimetatud

summa jäämine kostjale müügilepingu sõlmimata jäämisel, kui leping jääb sõlmimata ostjast

tulenevatel asjaoludel ehk kokku on lepitud sanktsioonid juhuks, kui müügileping jääb

sõlmimata.

Lepingu 1. punktis saavutasid pooled kokkuleppe kinnisasja aadressiga xxx , ostu-

müügilepingu sõlmimiseks ja omandiõiguse üleminekuks, edaspidi – ostu-müügileping

sõlmitakse lepingus ettenähtud tingimustel.

Punktis 4 kinnitab ostja, et on enne lepingu allkirjastamist põhjalikult kinnisasja üle vaadanud.

Seega tulenes lepingust kostja kohustus müüa ja hageja kohustus osta kinnistu. See kinnitab

omakorda, et kokkulepe oli suunatud kinnisasja omandamisele.

Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud ostuhinnas 17 000 eurot ( p 8.1) ning osta tasub

notaritasu (p 8.2 venekeelne leping, eestikeelsel tõlkel on ebatäpsus). Tehingu toimumise

tähtaeg on määratud lepingu p-s 9 a (1.12.2023.a.)

Riigikohtu suuniste järgi on broneerimislepingus võimalik kokku leppida selles, et omanik ei

müü broneerimistasu eest teatud aja vältel kinnisvara kolmandatele isikutele, eelleping seevastu

on kokkulepe, millega pooled ehk ostja ja müüja võtavad kohustuse tulevikus sõlmida

kinnisvara müügileping eellepingus kokkulepitud tingimustel (mh on eellepingus käsitletud

müügihind, tasumise aeg, müügilepingu sõlmimise aeg).

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 01.11.2023.a sõlmitud leping on oma

sisult kinnistu ostu-müügilepingu eelleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud.

Lihtkirjalikult sõlmitud eelleping või leping, mille sisu on oma olemuselt eelleping olenemata

lepingu pealkirjast, on tühine.

Tühise tehingu alusel saadu (nt ostja poolt müüjale üle antud summa) tagastatakse vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega tuleb kostjal 01.11.2023.a lepingu (tühise lepingu) alusel saadud 500 eurot hagejale

tagastada.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna

luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulud jäävad OÜ Valge Kuld kanda.

15. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot ja kandnud esindaja

õigusabikulu 438, 01 eurot (dtl 59).

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt.

Hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha esitamise eest on kohtu hinnangul põhjendatud

ajakulu 2,5 tundi (kohus arvestab seejuures, et hagi kordab ka kohtuväliselt esitatud nõuet),

millele lisandub 2 tundi esialgne konsultatsioon ja kohtuvälise nõude esitamine. Õigusabi

põhjendatud kulu on seega 339 eurot (2,5 x 99 =247,5 + 91,50). Hageja menetluskulu on kokku

140 + 339 =479 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik