3-24-2348/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu Politsei- ja Piirivalveameti 20. septembri 2024. a avaldus kaebuse Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 9. augusti 2024. a ettekirjutus nr 1052281059
Legislator headnote
AI generated3-24-2348/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: septembri 2024. a avaldus kaebuse Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 9. augusti 2024. a ettekirjutus nr 1052281059
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Ene Andresen
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2024, Tartu
Haldusasja number
3-24-2348
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 9. augusti 2024. a
ettekirjutuse osaliseks tühistamiseks sissesõidukeelu
kohaldamise osas
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Indrek Naur
Vastustaja Politsei- ja Piirvalveamet, esindaja Eve Kikkas
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu Politsei- ja Piirivalveameti 20. septembri 2024. a avaldus kaebuse
õigeksvõtmiseks.
2. Rahuldada X kaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 9. augusti 2024. a ettekirjutus nr 1052281059
osas, millega X-ile kohaldati Schengeni sissesõidukeeld.
4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X kasuks välja menetluskulud 620 eurot. Muus
osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. novembril 2024
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal
seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-24-2348
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 9. augustil 2024 Narva piiripunktis Venemaa
Föderatsiooni kodanikule X-ile ettekirjutuse nr 1052281059 Eesti Vabariigist lahkumiseks
seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 16. augustil 2024, ning kohaldas talle Schengeni
sissesõidukeelu üheks aastaks.
2. PPA Ida prefektuuri Narva piiripunkti piirivalvur koostas 9. augustil 2024 X suhtes
kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751, millega karistas teda välismaalaste seaduse (VMS)
§ 298 alusel Eestis seadusliku aluseta viibimise eest rahatrahviga summas 600 eurot.
3. X esitas 16. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA 9. augusti
2024. a ettekirjutuse nr 1052281059 tühistamist sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas.
Samuti taotles ta PPA 9. augusti 2024. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751 tühistamist.
4. Kohus tagastas 22. augusti 2024. a määrusega kaebuse osaliselt, s.o PPA 9. augusti 2024.
a kiirmenetluse otsuse nr 10220162957751 tühistamise nõude osas, ning võttis kaebuse
ülejäänud osas menetlusse.
5. PPA esitas 20. septembril 2024 vastuse kaebusele, milles teatas, et võtab kaebuse õigeks.
6. Kohus otsustas 23. septembri 2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses,
määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks
ning teatas menetlusosalistele, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 11. oktoobril
2024.
7. Kaebaja esitas 24. septembril 2024 taotlused määrata kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemise aeg varasemaks ja tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks või
alternatiivselt kohaldada esialgset õiguskaitset, peatades kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu
kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse mõista vastustajalt kaebaja
menetluskulude katteks välja 1070 eurot. Kaebaja esitas koos taotlusega menetluskulude
nimekirja, kuludokumendi ja kulude tasumist tõendava dokumendi.
8. Kohus jättis 25. septembri 2024. a määrusega kaebaja taotluse kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemise aja muutmiseks rahuldamata ning kohtuotsuse viivitamata täidetavaks
tunnistamise taotluse läbi vaatamata. Kohus rahuldas sama määrusega kaebaja esialgse
õiguskaitse taotluse ja peatas PPA 9. augusti 2024. a ettekirjutuse kehtivuse osas, milles
kaebajale kohaldati Schengeni sissesõidukeeld, kuni 25. oktoobrini 2024. Menetlusosalised ei
vaidlustanud 25. septembri 2024. a määrust.
9. Vastustaja esitas 9. oktoobril 2024 seisukoha kaebaja menetluskulude taotluse kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
10. HKMS § 27 lg 3 kohaselt on vastustajal õigus kaebus õigeks võtta. Kui vastustaja võtab
kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 159 lg 1). Kui
vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja
kohtuistungit pidamata (HKMS § 159 lg 3).
11. Kohus leiab, et seaduses sätestatud eeldused kaebuse õigeksvõtu vastuvõtmiseks on
täidetud.
Politsei- ja Piirivalveamet on 20. septembril 2024 kohtule esitatud avalduses X kaebuse
sõnaselgelt õigeks võtnud. PPA esindaja on avalduse digitaalselt allkirjastanud ning ta on
esitanud kohtule oma esindusõiguse kohta volikirja. Volikirjast nähtuvalt ei ole esindusõigust
2(4)
3-24-2348
kaebuse õigeksvõtmise osas piiratud. Haldusasja menetluses ei osale kolmandaid isikuid,
kelle õigusi saaks kaebuse õigeksvõtmine puudutada (HKMS § 159 lg 4). Seega puudub alus
kaebuse õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kohus võtab kaebuse õigeksvõtmise avalduse
vastu ja rahuldab kaebuse (HKMS § 159 lg 1).
12. Kuna kohus rahuldas kaebuse, ei tühista kohus 25. septembri 2024. a esialgse õiguskaitse
määrust (HKMS § 253 lg 3).
13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS
§ 108 lg 5 esimene lause näeb ette, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast
õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kuna kohus võttis õigeksvõtu vastu ja rahuldas
kaebuse, peab kuni õigeksvõtuni tekkinud menetluskulud kandma PPA. Ühtlasi jäävad
Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 108 lg 5).
13.1. Kaebaja esindaja esitas 24. septembril 2024 kohtule menetluskulude nimekirja ja
kuludokumendid, mille järgi olid kaebaja menetluskuludeks kulud õigusabile 1050 eurot ja
riigilõiv 20 eurot, kokku 1070 eurot. Kaebaja soovib õigusabi kulu hüvitamist ilma
käibemaksuta.
Vastustaja hinnangul on kaebaja õigusabikulud ülepaisutatud: põhjendatud ajakulu oleks
seitsme tunni asemel neli tundi. Vastustaja on esile toonud, et enamus 8-leheküljelise kaebuse
sisust on asjaolude kirjeldus; kaebus hõlmas muu hulgas kiirmenetluse otsuse tühistamise
nõuet, mille kohus määrusega tagastas; tõendite kogumiseks ei saanud kuluda palju aega, sest
kaebajal olid kõik tõendid enne kohtuvaidlust olemas. Vastustaja peab põhjendatud
menetluskuluks 620 eurot.
13.2. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg
6).
Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab õigusabi õigusteenuse osutamist seitsme
tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot. Õigusabiteenuse sisuks oli asja materjalidega
tutvumine ja kaebuse ettevalmistamine nii seoses PPA ettekirjutusega nr 1052281059 kui ka
PPA otsusega nr 10220162957751. Kohus nõustub vastustajaga, et kõik menetluskulude
nimekirjas nimetatud menetlustoimingud ei olnud haldusasjas vajalikud: seoses PPA 9.
augusti 2024. a kiirmenetluse otsusega nr 10220162957751 ei olnud kaebajale haldusasjas
õigusteenuse osutamine vajalik, sest nimetatud otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (vt käesoleva määruse p-s 4 viidatud määruse p 4).
Võttes lisaks arvesse, et kaebaja positsiooni väljatöötamine ei nõudnud esindajalt kaebuse
koostamisel keerukat tõendite kogumist ning kaebusest ei nähtu põhjalikku õigusliku
regulatsiooni analüüsi, peab kohus vajalikuks menetluskuluks kulu, mis vastab esindaja
neljale töötunnile. Esindaja tunnitasu määr vastab õigusabituru tavapärastele tunnitasudele.
Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 600 eurot
(4×150), millele lisaks tuleb välja mõista riigilõiv 20 eurot. Nimetatud kulud tekkisid kaebajal
enne kaebuse õigeksvõttu. Kokku tuleb seega kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 620
eurot (ilma käibemaksuta; HKMS § 108 lg-d 1 ja 5, § 109 lg 6).
14. Kohtu 23. septembri 2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt asendab kohus
kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen
3(4)
3-24-2348
4(4)