3-24-2769/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2769

Määruse kuupäev

11. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 6. augustil 2024 jalutuskäigu

võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 11. oktoobril 2024 esitatud

videosalvestise osas kinniseks.

4. Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 11. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega

ja saada sellest koopiaid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale

määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 6. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 600 eurot. Kaebaja põhjendab, et 6. augustil 2024 alandasid

vanglaametnikud tema väärikust, kuna tahtsid teda viia jalutama jalutusaedikusse, kus puudub

võimalus jalutada ning kuigi õues oli halb ilm ja sadas vihma.

2. Tartu Vangla jättis 7. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/471-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebajale pakuti 6. augusti 2024. a hommikul jalutuskäiku värskes

õhus. Kaebaja loobus jalutusele minemast, kuna ta pidas S-eluhoone jalutusboksis jalutamist

väärikust alandavaks. Vangla on menetluse käigus kindlaks teinud, et S-eluhoone

jalutusboksides on tagatud võimalus piisaval määral liikuda ning olemas on varjualune, mis

on ümbritsetud pleksiklaasiga. Varju all on olemas ka pink, millel kinnipeetav saab istuda.

3-24-2769

Seega on jalutusaedikus tagatud kaitse ka halbade ilmastikuolude vastu. Vangla ei ole

õigusvastaselt käitunud ega kaebaja väärikust alandanud.

3. Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot tema väärikust alandava kohtlemise ja

diskrimineerimise eest. Kaebaja põhjendab, et 6. augustil 2024 oli Tartu linnas tormine ilm

ning sadas paduvihma. Valvur ütles kaebajale hommikul, et ta peab kas kohe õue minema või

ei saa ta üldse sel päeval välja jalutama, kuigi jalutuskäik värskes õhus tuleb tagada päeva

jooksul. S-eluhoone jalutusaias pole varjualust, et vihmase ja tuulise ilmaga väljas olla.

Pärastlõunal oli ilm juba ilus, kuid siis kaebajat välja ei lastud. Kaebajale öeldi, et talle pakuti

varasemalt jalutuskäiku, kuid ta keeldus sellest. Kaebaja ei keeldunud jalutuskäigust, vaid ei

soovinud tormise ilmaga õue minna. Kaebaja taotleb menetlusabi.

4. Tartu Vangla esitas 11. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise 6. augusti 2024. a

jalutuskäigu pakkumise ja sellest keeldumist puudutavate asjaolude osas. Tartu Vangla palub

esitatud videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning

kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel piirab kaebaja ligipääsu Tartu

Vangla esitatud tõendile (II).

I

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega põhjusel, et vangla ei

võimaldanud kaebajale 6. augustil 2024 jalutuskäiku tema soovitud ajal. Kaebaja ei soovinud

jalutada hommikul tormise ja vihmase ilmaga, vaid pärastlõunal, mil ilm oli ilusam.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

8. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all üksnes ühel päeval, s.o 6. augustil 2024, värskes

õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodu kaebajale

intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust

värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid talle ei võimaldatud vastavat võimalust

kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt

riivavaks seda, kui ta peab tunni aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates

ilmastikuoludes. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla

tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse

3-24-2769

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

9.1. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada

jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et

vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks

soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna

kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega

ta täpselt jalutada soovib. Vangla on õigustatult 7. oktoobri 2024. a otsuses nr 1-13/24/471-2

selgitanud, et jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning

erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest.

9.2. Tartu Vangla esitatud 6. augusti 2024. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja käitumist

iseloomustab valimatu vulgaarsete sõnade kasutamine olukordades, kui tema hinnangul ei ole

vanglaametnike selgitused asjakohased. Video kinnitab, et vanglaametnik pakkus kaebajale 6.

augusti 2024. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna ei

olnud rahul S-eluhoone jalutusboksiga, milles jalutamist talle pakuti. Kohtule ei ilmne, et sel

põhjusel keeldumine oleks olnud õigustatud. Vangla 7. oktoobri 2024. a otsusest nr 1-

13/24/471-2 ja Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti 12. septembri 2024. a selgitusest

nähtuvalt on tegemist jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks, võrreldes nt

vangla teiste jalutusboksidega. Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et

jalutusaedikutes on varjualused, mis võimaldavad kinnipeetaval õues viibida ka kehvade

ilmastikuolude korral, nt kui sajab vihma, ning kaebaja on selles osas esitanud kohtule

valeväiteid. Seega loobus kaebaja 6. augustil 2024 ise värskes õhus jalutamise võimalusest,

kuigi ta oleks jalutusboksis olevat varjualust arvestades olnud kehvade ilmastikuolude eest

kaitstud, vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Samuti ei nähtu vanglaametnike käitumises kaebaja alandamisele või diskrimineerimisele

iseloomulikke tunnuseid.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

II

12. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

3-24-2769

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

13. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 11. oktoobril 2024 esitatud

videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks

kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse §

35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse

kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi

külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet

turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele

ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks

kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus

nähtub vangla 11. oktoobri 2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning

kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.

14. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise

kaudu.

15. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 11. oktoobril

2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga

tutvuda ja saada sellest koopiaid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider