2-23-16074/59 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-16074

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

M M-i ja J M hagi S M-i

vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

M M-i osas 1850,84 eurot ja J M osas 1850,84 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja M M (isikukood XXX)

Hageja J M (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja K M (isikukood

XXX)

Kostja S M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada M M-ile ja J M-ile 21.02.2024 ja 24.02.2024 avaldustele lisatud korduvad

tõendid (dtl 39, 40, 51, 52).

2. Võtta asja materjalide juurde K M rahvastikuregistri väljavõte.

3. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata tsiviilasja hinnaks kummagi hageja kohta 1850,84

eurot.

4. Rahuldada M M-i ja J M hagi S M-i vastu elatise väljamõistmiseks.

5. Mõista S M-ilt M M-i kasuks välja 1539,30 eurot tagasiulatuva elatisena ajavahemiku

26.02.2023–13.11.2023 eest.

6. Mõista S M-ilt M M-i kasuks välja elatis alates 14.11.2023 kuni M M-i täisealiseks

saamiseni (xxx) järgmiselt:

-

ajavahemiku 14.11.2023–31.12.2023 eest 185,16 eurot kuus (kokku 290,08 eurot);

-

ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest 193,66 eurot kuus (kokku 580,98 eurot);

-

ajavahemiku 01.04.2024–30.09.2024 eest 216,94 eurot kuus (kokku 1301,64 eurot);

2-23-16074

-

alates 01.10.2024 igakuiselt 220,12 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 18,75

eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga,

kes saavad toetust) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste vanusevahe, kellele

kohustatud isik peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)). Selliselt arvutatud

elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

7. Mõista S M-ilt J M kasuks välja 1539,30 eurot tagasiulatuva elatisena ajavahemiku

eest 26.02.2023–13.11.2023 eest.

8. Mõista S M-ilt J M kasuks välja igakuine elatis alates

14.11.2023 kuni J M täisealiseks saamiseni (xxx) järgmiselt:

-

ajavahemiku 14.11.2023–31.12.2023 eest 185,16 eurot kuus (kokku 290,08 eurot);

-

ajavahemiku 01.01.2024–31.03.2024 eest 193,66 eurot kuus (kokku 580,98 eurot);

-

ajavahemiku 01.04.2024–30.09.2024 eest 216,94 eurot kuus (kokku 1301,64 eurot);

-

alates 01.10.2024 igakuiselt 220,12 eurot ((272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 18,75 eurot

(pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel jagatud laste arvuga, kes

saavad toetust) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste vanusevahe, kellele

kohustatud isik peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)). Selliselt arvutatud elatis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

9. Kohustada S M-i tasuma M M-i ja J M elatis A M pangakontole nr XXX. Kohustada

S M-i tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu eest ette

8. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2(7)

2-23-16074

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M M (hageja I) ja J M (hageja II) esitasid 14.11.2023 Viru Maakohtule S V M-i

(kostja) vastu hagi, milles pärast täpsustamist palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista

igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni (hageja I xxx ja

hageja II xxx) perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas ning 1539,30 eurot

kummagi hageja eest tagasiulatuva elatisena ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejad elavad koos emaga.

Kostja nende kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Peale hagejate on hagejate emal ja

kostjal veel kaks ühist alaealist last. Hageja ema sissetuleku moodustavad toetused, mis

hagiavalduse esitamisel olid 1100 eurot ja hiljem 900 eurot. Hagejatele teadaolevalt saab kostja

töövõimetoetust u 500 eurot kuus. Hagejad elavad üürikorteris, mille peale kulub 300 eurot.

Hageja I igakuised kulud on 316 eurot, sh kulud eluasemele 26 eurot, toidule 116 eurot,

transpordile 3 eurot, tervishoiule 6 eurot, hügieenitarvetele 5 eurot, riietele ja jalanõudele 60

eurot ja lasteaiale 100 eurot.

Hageja II igakuised kulud on 281 eurot, sh kulud eluasemele 26 eurot, toidule 116 eurot,

transpordile 3 eurot, tervishoiule 6 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 60

eurot ja lasteaiale 40 eurot.

2. Hagejate ema selgitas 20.05.2024 eelistungil, et palus kostjalt hagejatele elatise

maksmist telefoni teel 2023. a juulis, kuid kostja vastas, et ei kavatse elatist maksta. Enne seda

oli ta 2023. a veebruaris suhelnud kostja emaga, kes ütles, et kostjal on ükskõik.

3. Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, kuid selgitas 09.07.2024 toimunud

eelistungil, et tal ei ole võimalik kummalegi hagejale nõutud summas elatist maksta. Ta on

valmis maksma kummalegi hagejale elatist 108 eurot kuus. Kostja sõnul oli tema töövõime

vähenenud ja talle maksti töövõimetoetust aasta aega, kuid seda ei pikendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab M M-i ja J M hagi S M-i vastu elatise väljamõistmiseks.

5. Kohus lahendab kohtuotsusega lisaks poolte nõuetele veel lahendamata taotlused

(TsMS § 442 lg 5). Hagejad on esitanud korduvalt samasisulisi tõendeid. Kohus tagastab

hagejatele 21.02.2024 ja 24.02.2024 avaldustele lisatud ja korduvalt esitatud M M-i ja J M

sünni tõendid (dtl 39, 40, 51, 52). Need tõendid on lisatud hagejate 19.02.2024 avaldusele.

6. PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi peavad vanemad oma alaealisi lapsi üleval pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Alaealise lapse vanem täidab ülalpidamise kohustust raha

perioodilise maksmisega (elatisena) eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises (vt PKS § 100 lg-d 1 ja 2; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 12).

7. Vaidlus puudub, et hagejad on kostja lapsed (vt 19.02.2024 avaldusele lisatud

sünnitõendid) ning elavad emaga. Hagejate sõnul on nad elanud kostjast eraldi alates 2022. a

juunist. Kostja ei ole vastu vaielnud, et ei osale hagejate kasvatamises ega ülalpidamises. Seega

tuleb tal hagejatele ülalpidamist anda raha perioodilise maksmisega. Vaidlus on selles, mis

3(7)

2-23-16074

ulatuses tuleb kostjal hagejatele elatist maksta ja kas seda tuleb teha tagasiulatuvalt

ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.

8. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. PKS §-s 101 sätestatakse elatise summa, mis on

eelduslikult piisav lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Ühtlasi võib eeldada, et

vanemad on võimelised selle summa ulatuses lapsele ülalpidamist andma ning asjaomased

ulatuses ei tule lapse vajadusi tõendada (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11;

07.02.2018, 2-15-15909, p 12).

9. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel

arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub 3% eelneva

kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). PKS § 101 lg-

tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus

saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal

algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4

alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja

lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel

(PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui

isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist

15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe

on üle kolme aasta (PKS § 101 lg 7).

10. Hagejad nõuavad elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi

esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni (hageja I xxx ja hageja II xxx) ning

tagasiulatuvalt ajavahemiku 26.02.2023–13.11.2023 eest.

11. Ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 oli indekseeritud baassumma 209,20 eurot,

ajavahemikul 01.04.2023–31.03.2024 oli baassumma 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on

baassumma 272,76 eurot.

12. Ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 oli 3% riigi keskmisest brutokuupalgast 46,44

eurot, 01.04.2023–31.03.2024 oli nimetatud summa 50,55 eurot ning alates 01.04.2024 on see

54,96 eurot.

13. Hagejate eest saab lapsetoetust nende ema K M. Kostjal ja K M-il on peale hagejate

veel kaks ühist alaealist last: V M (sünd. xxx, 8-aastane) ja A M (sünd. xxx, 4-aastane). Lisaks

elab koos hagejatega alaealine laps K M laps varasemast suhtest – A K (sünd. xxx,

13-aastane). Kohus tuvastas lisaks, et hagejate emal sündis xxx veel üks laps K B.

Kohus võtab hagejate ema rahvastikuregistri väljavõtte asja materjalide juurde. Kohus ei

uuenda seejuures tsiviilasja menetlust, sest 09.07.2024 eelistungil, kus osales ka kostja, oli

hagejate ema arusaadavalt rase. Elatise miinimumsumma muutumine tulenevalt lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisest ühe lapse kohta ei saa tulla pooltele üllatuslikult. Lapsetoetus nii

M M-ile kui J M-ile on 100 eurot. K M-ile laekub ka lasterikka pere toetus, mis 2023. a oli 650

eurot ja 2024. a 450 eurot.

14. Hagejad ei viibi kostja juures, mistõttu ei tule elatise summat PKS § 101 lg 6 alusel

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

4(7)

2-23-16074

15. Küll tuleb elatise summat vähendada 15% võrra põhjusel, et kostjal tuleb elatist tasuda

sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

16. Arvestades PKS § 101 lg-tes 1–7 sätestatud komponente, on Justiitsministeeriumi

veebilehel kättesaadava elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ arvutatud

elatise miinimumsumma hagejate puhul järgmine:

-

ajavahemikul 14.11.2023–31.12.2023 igakuiselt 185,16 eurot, s.o kokku 290,08 eurot

kummagi hageja kohta (104,92 (november 17 päeva) + 185,16 (detsember));

-

ajavahemikul 01.01.2023–31.03.2024 igakuiselt 193,66 eurot, s.o kokku 580,98 eurot

kummagi hageja kohta (3 x 193,66);

-

alates 01.04.2024–30.09.2024 igakuiselt 216,94 eurot, s.o kokku 1301,64 eurot

kummagi hageja kohta (6 x 216,94);

-

alates 01.10.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiselt 220,12 eurot [(272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot

(50% lapsetoetusest) - 18,75 eurot (lasterikka pere toetus jagatud kahega ja seejärel jagatud

toetust saavate laste arvuga 225 : 2 : 6)) x 85% (elatist vähendatakse 15%, sest laste

vanusevahe, kellele kostja peab elatist maksma, on väiksem kui 3 aastat)]. Selliselt arvutatud

elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

17. Kostja sõnul ei ole tal võimalik hagejate nõutud ulatuses elatist maksta. Ta on valmis

maksma hagejatele elatist 108 eurot kuus. Tal oli osaline töövõime, kuid seda ei pikendatud.

Kostja seletustest võib järeldada, et ta soovib elatise vähendamist alla miinimummäära.

18. Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtupraktika järgi võib elatise vähendamise aluseks olla ka kohustatud vanema varanduslik

seisund ja lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seejuures

tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk. Vanema varaline seisund

võib anda aluse mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid kohtul tuleb kaaluda

lapse ja vanema õigustatud huvisid (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p-d 10, 12, 13 ja seal

viidatud kohtupraktika). Vanemate varaline seisund tuleb kindlaks teha võimalikult täpselt.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumisel muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane sellest

põhjusel, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Kohus arvestab vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte seda, et tal sissetulekut ei ole või see on liiga väike. Eelnevast ei tulene

siiski, et nelja lapse vanem peaks teenima lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe

alampalga suurust töötasu (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 13.02.2018, 2-16-2343, p

13, 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17).

19. Hageja emal oli kuni 18.09.2024 viis alaealist last ja alates 19.09.2024 kuus alaealist

last. Pangakonto väljavõtte järgi moodustavad tema sissetuleku peretoetused, mis on 2024. a

olnud 929,18 eurot (910 + 19,18), ja elatisabi 200 eurot kuus. Lisaks laekub talle A K elatis

5(7)

2-23-16074

262 eurot kuus (dtl 108–121). Ebaregulaarselt toetab teda pangakonto väljavõtte järgi ka ema.

Hagejate emal puudub registervara või muu vara (dtl 163, 164). Ta ei tööta, pole töötuna arvele

võetud ega ole seotud äriühingutega (dtl 106, 165). Hagejad elavad koos perega üürikorteris,

mille üürile kulub hagejate ema sõnul kuus 300 eurot.

20. Kostjal on neli alaealist last, sh hagejad. Kostjal ei ole regulaarset sissetulekut. MTA

teatisest nähtuvalt töötas kostja ajavahemikul 01.07.2023–30.06.2024 juulist kuni septembrini.

Seejuures oli tema sissetulek sel ajavahemikul kokku 2048,49 eurot (dtl 128). Töötukassa

vastuse järgi sai kostja töövõimetoetust ajavahemikul 10.01.2023–31.03.2024 keskmiselt

279,24 eurot ja

01.04.2023–09.01.2024 keskmiselt 318,06 eurot kuus. Kostjal on väärtpaberikonto ja

kogumishoius, kuid seal vahendid puuduvad (dtl 138). AS S P pangakonto väljavõttest (dtl

139–142) võib järeldada, et pangakontole tehakse väikses mahus sularaha sissemakseid.

Pangakontoga on seotud inkassonõue 31 718,29 eurot. S AS pangakonto jääk on 15.07.2024

seisuga 46,62 eurot. Kostjale kuuluvad sõiduautod Audi A4 reg-nr xxx ja Volkswagen Golf reg-

nr xxx (dtl 166–167), kuid nendele on seatud käsutamise keelumärked. Muud registervara

kostjal ei ole (dtl 168). Kostja ei ole töötuna arvele võetud ega seotud äriühingutega (dtl 106,

169).

21. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik teenida ülalpidamiskohustuse täitmiseks

sissetulekut ning ta ei ole teinud kõike endast olenevat, et endale ja lastele piisav ülalpidamine

tagada. Kostjal on veel alaealisi lapsi peale hagejate, kuid kogutud andmetest võib järeldada, et

kostja ei anna ülalpidamist ühelegi lapsele. Kostjal oli küll osaline töövõime, kuid ta ei ole

väitnud ega põhjendanud, et osaline töövõime takistab tal töötamist. Üksiti on ta töötanud ajal,

mil tal oli osaline töövõime, s.o 2023. a juulist kuni septembrini. Töötukassa vastuse järgi

maksti kostjale töövõimetoetust ajavahemikul 10.01.2023–09.01.2024. Kohus ei saa otsust

rajada oletustele või esitada vastuväiteid

kostja eest

(TsMS § 436). Kohus tegi kostjale

ka 17.09.2024. a määruses ettepaneku selgitada osalise töövõimega seotud asjaolusid. Kostja

seda ei teinud. Arvestades, et kostja töötas 2023. a suvel, võib järeldada, et tal oli ka osalise

töövõime korral võimalik töötada. Arvestades kostja töötamise ajalugu ja saadud töötasu

suurust, ei pea kohus kostja võimalusi teenida kõrget sissetulekut suureks. Samas võib tema

võimalusi sissetulekut saada pidada võrreldavaks hagejate ema sissetulekuga. Kui kostja töötas

2023. a juulist septembrini ja sai samal ajal töövõimetoetust, oli tema sissetulek kuus ligikaudu

1000 eurot. Kostja on ka maininud, et ta võib maksta elatist 108 eurot kuus, mis arvestades

ametliku sissetuleku puudumist, võib osutada, et tal siiski on mingisugused sissetulekud. Ka

nähtuvad pangakonto väljavõttest üksikud sularahasissemaksed. Arvestada tuleb sedagi, et

vanemad osalevad eelduslikult ülalpidamises võrdselt ning ülalpidamise ulatus määratakse

õigustatud isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes ning laste vajadused sõltuvad

vanemate võimalustest (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Hagejad on hagiavalduses

välja toonud, et nende vajadused ühes kuus on hageja I puhul 316 eurot ja hageja II puhul 281

eurot. Kostja ei ole vajaduste ulatust kahtluse alla seadnud. Vajadused ühes kuus olid hagi

esitamise ajal enam-vähem võrreldavad elatise miinimumsummaga. Kohtu hinnangul võib

hagejate ema sissetulekutest järeldada, et ka hagejate ema tagab neile u selles ulatuses

ülalpidamise. Seega ei esine PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumsumma. Kostjalt tuleb hagejate

kasuks elatis välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas kuni hagejate

täisealiseks saamiseni muutuva suurusena alates hagi esitamisest. Elatise suurus muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

6(7)

2-23-16074

lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

22. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku

26.02.2023–13.11.2023 eest. Arvestades PKS § 101 alusel arvutatud elatise miinimumsummat,

on tagasiulatuva elatise nõue kummagi hageja eest 1539,30 eurot (147,17 (märts) + 7 x 185,16

(aprill–oktoober) + 15,77 (veebruar 3 päeva) + 80,24 (november 13 päeva) = 1539,30). 23.

PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et õigustatud isikud on

kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei

välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab sellega arvestada nõude ulatuse määramisel

vanemate varandusliku seisundi ja laste vajaduste kõrval(vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082,

p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20).

24. Kostja ei ole elatist hagejatele maksnud ning kohus leidis, et kostja majanduslik olukord

võimaldas tal ülalpidamiskohustust täita. Hagejate ema sõnul palus ta kostjal 2023. a juulis

hagejatele elatist maksta, kuid viimane keeldus sellest. Kostja ei ole sellele faktilisele

väitele vastu vaielnud. Seetõttu tuleb kostjalt elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt hagejate

taotletud ulatuses.

25. Kohus määrab hagejate taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda A M

pangakontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette 8. kuupäevaks,

märkides makse selgitusse „elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

26. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejatele elatist, tuleb tasutud

summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

27. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus

uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

28. Kohus märkis 29.02.2024. a määruses hagihinnaks kummagi hageja kohta 2342,97 eurot.

Kohus muudab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda. Pärast tsiviilasja menetlusse

võtmist täpsustus elatise nõude suurus. Tsiviilasja hind on kummagi hageja kohta 1850,84

eurot (185,16 +193,66 x 3 + 5 x 216,94 = 1850,84).

29. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

7(7)