3-24-356/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 28.07.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/5640 (dtl 61-63) Xi (kaebaja) ilmuma 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele.
Legislator headnote
AI generated3-24-356/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 28.07.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/5640 (dtl 61-63) Xi (kaebaja) ilmuma 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-356
Haldusasi
Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 28.07.2023 ettekirjutus-
hoiatuse nr 11-12.1/2023/5640 tühistamiseks ning vastustaja
kohustamiseks hüvitama kaebajale täitemenetluses tasutud
sunniraha ja täitekulud 290 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler
Vastustaja – Kaitseressursside Amet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asjale juurde dokumendid „Rahvastikuregister“ ja „Vastus kohtunõudele
haldusasjas nr 3-24-21“.
2. Jätta Xi kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoime-
tamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 28.07.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr
11-12.1/2023/5640 (dtl 61-63) Xi (kaebaja) ilmuma 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele.
Kui kaebaja kohustust ei täida, rakendatakse sunniraha 200 eurot.
3-24-356
2. Kuna kaebaja terviseseisundi hindamisele ei ilmunud, koostas vastustaja 15.11.2023
sunniraha rakendamise teatise nr 11-18/2023/2214 (dtl 72-74), millega andis kaebajale
sunniraha 200 eurot vabatahtlikult tasumiseks aega 10 päeva teate kättesaamisest arvates.
3. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus teavitas 29.12.2023 täitmisteates (dtl 7) kaebajat
vastustaja 28.12.2023 täitmisavalduse alusel täiteasja nr 022/2023/9272 algatamisest. Täite-
dokumendiks on vastustaja 28.07.2023 ettekirjutus, millega nõutakse kaebajalt 200 euro
tasumist. Kaebajal tuleb koos põhivõlaga tasuda olenevalt täitmisteate kättetoimetamise viisist
kohtutäituri kontole kas 272 või 290 eurot.
4. Kaebaja tasus 10.01.2024 kohtutäituri kontole 290 eurot (dtl 37). Täitemenetlus lõpetati
24.01.2024 (dtl 64).
5. Kaebaja esitas 06.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis
01.03.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 28.07.2023 ettekirjutus ning
kohustada vastustajat hüvitama kaebajale täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulud
kokku 290 eurot. Kaebaja ei ilmunud 06.07.2023 arstlikku komisjoni, sest ei olnud sellest
kohustusest teadlik. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei ole talle dokumente
posti teel saatnud. Seetõttu ei ole sunniraha määramine põhjendatud. Vastustaja käitumine oli
pahauskne ega ole õiglane. Kaebaja sai ettekirjutusest teada kohtutäituri vahendusel
08.01.2024. Haldusakti kehtivuse eelduseks ei ole selle õiguspärasus, vaid adressaadile
teatavaks tegemine. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks tuleb ettekirjutus tühistada. Varalise
kahju hüvitamise nõude esitamine ei välista tühistamisnõude esitamist. Kaebajalt ei saa nõuda
tühise haldusakti täitmist ja tühise haldusakti täitmata jätmisest ei saa kaasneda kaebajale
mingeid õiguslikke tagajärgi.
6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1. Kaebajat kutsuti terviseseisundi hindamisele kahe kutsega (11.11.2021 – dtl 52-54;
03.02.2023 – dtl 55-57) ja kahe ettekirjutusega (29.05.2023 – dtl 58-60; 28.07.2023 – dtl 61-
63), kuid kaebaja terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega teavitanud selle põhjustest.
Kaebaja ilmus terviseseisundi hindamisele 08.02.2024 ja talle anti ajapikendust tervisehäire
ravimiseks kuni 08.05.2024.
6.2. Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel
kaebajale kätte 28.08.2023 (dtl 71) ning edastati 28.07.2023 ja 18.09.2023 kaebaja rahvastiku-
registrisse kantud e-posti aadressile xxxxxxxxx. Samuti teavitati kaebajat sunniraha
rakendamisest 15.11.2023 teatisega (dtl 72-74), mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel
kätte 15.12.2023 (dtl 75). KVTS § 15 lg 3 võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte
toimetatuks ka juhul, kui on tehtud toimingud dokumendi kättetoimetamiseks ja dokument on
jõudnud kohta, kus kättesaamise riski peab kandma saaja. See põhimõte kehtib ka juhul, kui
dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub
talle elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil
isikukood@eesti.ee saadetud vastustaja dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist
tulenevalt ei pea vastustaja tõendama, et adressaat on dokumendiga tutvunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 28.07.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud
sunnivahendit.
8. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma tervise-
seisundi hindamisele 31.10.2023, mitte 06.07.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud.
2(6)
3-24-356
06.07.2023 kohustati kaebajat ilmuma terviseseisundi hindamisele 29.05.2023 ettekirjutusega.
Selle ettekirjutuse on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2519 ja see menetlus on
lõppenud jõustunud kohtulahendiga. Seepärast kohus praeguses asjas 29.05.2023 ettekirjutust
ei käsitle. Kaebaja esindaja ei ole praeguses asjas esitatud kaebuses andmeid parandanud.
9. Kaebaja leiab, et vastustaja 28.07.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte
toimetatud.
10. KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele
haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.
HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud
haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;
4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,
kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.
11. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis
võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest
nähtav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab
haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks
tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima
hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on
hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1
järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too
mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist
oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest
peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni
see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1
ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa
kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).
12. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib
isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema
õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas
vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti
kodanikuna Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest.
Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema
riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt
vabastamise alust.
13. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt
andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta
ning vastab vorminõuetele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei
vastaks viidatud õiguspärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis
annaks põhjust tuvastada haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimeta-
misel ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise
lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
Haldusakti kättetoimetamine järgneb haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist
asjaoluga, millega saab juba haldusakti andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti
kättetoimetamisel haldusakti õigusvastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust
tühistada. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
3(6)
3-24-356
14. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja
täitekulud kokku 290 eurot. Nimetatud nõuet saab sisuliselt pidada hüvitamisnõudeks HKMS
§ 37 lg 2 p 4 tähenduses.
15. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui
kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6
sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
16. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud
tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.
17. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,
kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks
ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.
18. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 28.07.2023 ettekirjutusega kaebajale
kohustuse ilmuda 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis
talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele ega
põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.
19. Kaebaja põhjendas kaebuses ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole
ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele
ilmumise kohustusest.
20. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud
otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti
teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.
Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte
toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil.
Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud
dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest
arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.
Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist
muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks
vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödu-
misel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kätte-
toimetamine.
21. Vastustaja esitatud tõendist (dtl 71) nähtub, et 28.07.2023 ettekirjutus tehti kaebajale
elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu teatavaks samal päeval, seega tuleb
ettekirjutus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.08.2023 (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Vastustaja
on järginud ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda ja ettekirjutus
tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul
ettekirjutusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile
saadetud e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti
aadressile, mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja
millal on kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal
kasutada kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse
4(6)
3-24-356
kohustusest kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik
põhiseaduslikust kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa
kaitseväeteenistusest. Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi
saadetavad dokumendid, sh kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on
teised HMS-is ette nähtud kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei
pea kasutama ja vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.
22. Vastustaja viitas, et edastas ettekirjutuse ka kaebaja rahvastikuregistrisse kantud e-posti
aadressile xxxxxxxxx. Kohus kontrollis rahvastikuregistris kaebaja kontaktandmeid1 ja sellist
e-posti aadressi kaebaja andmete hulgast ei leidnud. Sellele vaatamata ei saa teha järeldust,
nagu poleks ettekirjutust kaebajale kätte toimetatud. Kättetoimetamine on toimunud
elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu, mille kaudu saadetakse e-kiri aadressile
isikukood@eesti.ee.
23. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 28.08.2023, siis oli tal võimalik
31.10.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse
täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus
rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud
(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).
24. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja
-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis
isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
25. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust (200 eurot) vaidlustanud ja ka kohtu
hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest
ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele
korduvalt – 2 kutsega ja 2 ettekirjutusega. 11.11.2021 kutsest järeldub, et kaebajat on ka
varasemalt terviseseisundi hindamisele kutsutud, kuid kaebaja palvel lükati terviseseisundi
hindamisele ilmumise aeg edasi. 28.07.2023 ettekirjutus oli vähemalt 5 sellekohane kutse,
mille kaebaja täitmata jättis. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse
seisukohalt, kaebajale PS § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse
korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks.
29.05.2023 ettekirjutusega rakendati kaebaja suhtes sunniraha 100 eurot, kuid ka see ei ole
suunanud kaebajat oma kohustust täitma. Seetõttu võis määrata kaebajale uue sunniraha ja see
võis olla suuremas summas kui varasem (ATSS § 2 lg 2, § 3 lg 3). KVTS § 226 lg 2 järgi on
sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda
ülemmäära.
26. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on
mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 28.07.2023 ette-
kirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja 5),
järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada.
Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 28.08.2023 ja
terviseseisundi hindamine toimus 31.10.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik
talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks
võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.
27. Vastustaja on teavitanud kaebajat täitekorraldusest (dtl 75) ehk sunniraha sissenõudmise
alustamisest. Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate
kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu
1 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“.
5(6)
3-24-356
15.12.2023 (dtl 75). Kohus lähtub kättetoimetamise teatise tõlgendamisel vastustaja poolt
asjas nr 3-24-21 kohtule 19.09.2024 esitatud seisukohast2. Kuigi teatiselt nähtub, et
kättetoimetamine toimus 09.02.2024, selgitas vastustaja, et tegemist on süsteemiveaga, mis
tekkis pärast süsteemis toimunud muudatusi. Tegelikult loeti teatis KVTS § 15 lg 3 alusel
kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi eesti.ee-sse saatmisest.
28. Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 27.12.2023 ja vältida
sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku
täitmise tähtaja jooksul ega ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus
pöörduda 28.12.2023 täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st
täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
29. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi
rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Kuna puudub vastustaja
õigusvastane tegevus, puudub alus hüvitamiskaebust rahuldada.
30. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
31. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda
(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente
ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud
menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-21“.
6(6)