3-24-2432/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2432

Haldusasi

L.A kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.05.2024 otsuse ja

27.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: L.A

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja pikendamiseks.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

3. Lõpetada haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. L.A (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 28.03.2024 avalduse sooduspensioni

määramiseks.

2. SKA otsustas 16.05.2024 mitte määrata kaebajale väljateenitud aastate pensioni. SKA

selgitas otsuses kaebajale otsuse vaidlustamise tähtaega ja viisi.

3. Kaebaja esitas 29.05.2024 otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 27.06.2024

vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuses on selgitus, et seda on võimalik vaidlustada

halduskohtus 30 päeva jooksul alates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.

4. Vastustaja selgitas ja tõendas kohtule vaideotsuse kättetoimetamise asjaolusid.

Kaebaja märkis vaides, et soovib vaideotsust kätte saada lihtkirjana oma koduaadressil. Seda

kordas ta 20.06.2024 saadetud e-kirjas oma soov. SKA dokumendihaldussüsteemi Delta lisati

27.06.2024 märge vaideotsuse postiga välja saatmise kohta. Kaebaja pöördus SKA poole

02.07.2024 e-kirja teel ja küsib vaideotsust. Vaide menetleja märkis

dokumendihaldussüsteemis 05.07.2024, et kaebaja kinnitas 05.07.2024 telefonivestluses

vaideotsuse kättesaamist.

5. Kohus selgitas 25.09.2024 kohtunõudes, et kui kaebaja kinnitas 05.07.2024 vaideotsuse

kätte saamist, oleks ta pidanud esitama kaebuse halduskohtule hiljemalt 05.08.2024. Kohus

taotles, et kaebaja selgitaks, mis tingis kaebuse hilinenult esitamise (s.o alles 27.08.2024).

6. Kaebaja taotleb 07.10.2024 avalduses, et kohus pikendaks kaebuse esitamise tähtaega

mõjuva põhjuse tõttu. Kaebaja pöördus kaebuse koostamiseks advokaadi poole. Tema sooviks

oli, et kaebus sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, st väikeses mahus. Advokaat võttis

töö vastu, kuid viimasel hetkel teatas soovimatusest kaebust esitada.

Kaebaja viitab ka Sise- ja Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjadele. Kaebaja väidab, et ootas

Siseministeeriumi vastust, et selle saaks kaebuse lisateabena kohtule esitada.

7. Kohus kontrollib kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (HKMS § 124 lg 1). Kohus võib

kaebetähtaja järgimist kontrollida ja tähtaja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse

menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 3).

Kaebaja esitas SKA otsuse peale vaide, mille SKA lahendas vaideotsusega. Kaebaja kinnitas

vaideotsuse kättesaamist 05.07.2024. Sellises olukorras tuleb kaebetähtaja hindamisel lähtuda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2: kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul

arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebust

selliselt, et kaebaja sooviks on tühistada SKA otsus ja vaideotsus.

Seega lõppes halduskohtule tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg 05.08.2024. Kaebaja esitas

kaebuse 27.08.2024, see tähendab kaebetähtaega rikkudes.

7.1. Kohus selgitab esmalt, et kaebetähtajad näeb ette seadus, konkreetsel juhul HKMS.

Kohtul puudub seadusandja volitus kaebetähtaega pikendada.

7.2. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja sooviks on

kaebuse menetlus kohtu poolt. See on võimalik kaebetähtaeg ennistamise kaudu. Seetõttu

käsitleb kohus kaebaja taotlust kui taotlust tähtaja ennistamiseks.

7.3. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud

olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selleks ette nähtud ajaperioodi

jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste

isikute õigused ja huvid (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Üldjuhul

peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed

takistused (vt nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 16). Tegemist peab olema

sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu

24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12). Üksnes erandlikel juhtudel võivad tähtaja

ennistamise tingida ka isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Kohtupraktikas on käsitatud

mõjuva põhjusena näiteks kogenematusest tingitud eksimust, mille tõttu isik ei saanud aru

kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016

määrus nr 3-3-1-18-16, p 13). Samas ei saa olla tähtaja ületamine vabandatav, kui kaebaja

pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

Vaideotsuses on selgitatud, et kaebajal tuleb soovi korral kaebus halduskohtule esitada 30

päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. Seega pidi kaebajale olema arusaadav, et

tähtaeg hakkab kulgema alates 05.07.2024, kui ta kinnitas lihtposti teel saadetud vaideotsuse

2(3)

kättesaamist. Hoolsa käitumise korral oleks kaebaja pidanud seega mõistma, et kaebuse

esitamise tähtaeg on 05.08.2024. Kaebaja rikkus kaebetähtaega 22 päeva võrra. Tegemist ei

olnud olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine oleks olnud keeruline.

Kaebaja ei ole tõendanud advokaadi poole pöördumist kaebuse esitamise sooviga ega muid

väidetava õigusteenuse osutamisega seotud asjaolusid.

Kaebaja ei ole selgitanud, mida tähendab viimasel hetkel kaebuse esitamisest loobumine.

Kaebaja sooviks oli, et kaebus sarnaneks vaidele, mille ta esitas SKA-le, st väikeses mahus.

Seega ei saanud kaebuse koostamine olla ajamahukas. Seetõttu oleks kaebaja saanud hoolsa

käitumise korral ka sellisel juhul kaebetähtaega järgida. Kohtu jaoks ei ole jälgitav, miks

ületas kaebaja kaebetähtaega 22 päeva võrra.

Võimalikud pöördumised Sise- ja Sotsiaalministeeriumi poole ei oma tähendust kaebetähtaja

lahendamisel. Nendele pöördumistele vastuste ootamisest ei saanud sõltuda kaebuse

esitamine.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja

ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kohus kohaselt lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes

ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 152 lg 1 p 2, 124 lg 2). Kui HKMS § 152 lg-s 1

sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse

kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Nendest sätetest tulenevalt lõpetab kohus

haldusasja menetluse enne kaebuse menetlusse võtmist.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

3(3)