2-24-106839/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.10.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-106839

Tsiviilasi

TMT Kinnisvarahaldus OÜ hagi M T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1669,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TMT Kinnisvarahaldus OÜ (registrikood

10873775), lepinguline esindaja K K (e-post xxx)

Kostja: M T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt M T hageja TMT Kinnisvarahaldus OÜ kasuks välja 1669,17 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt M T hageja TMT Kinnisvarahaldus OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis 915 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M T tasuda hagejale TMT

Kinnisvarahaldus OÜ viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1. TMT Kinnisvarahaldus OÜ (hageja) esitas hagi M T (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja 02.12.2018 eluruumi üürilepingu (vt üürileping, dtl 91-92). Kostja

kohustus üürilepingu alusel tasuma hagejale iga kuu üüri summas 330 eurot ning kõrvalkulusid

(lepingu p-d 2.1 ja 2.2). Kostja tasus hagejale üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 330 eurot. Kostja

jättis hagejale üürilepingu alusel kokku tasumata 1755,17 eurot: 2023. aasta oktoobri üür ja

kõrvalkulud summas 275,61 eurot, 2023. aasta novembri üür ja kõrvalkulud summas 379,68 eurot,

2023. aasta detsembri üür ja kõrvalkulud summas 379,61 eurot, 2024. aasta jaanuari üür ja

kõrvalkulud summas 351,59 eurot ning 2024. aasta veebruari üür ja kõrvalkulud summas 368,68

eurot. Hageja ütles võlgnevuse tõttu üürilepingu üles. Hageja lasi ülesütlemisavalduse koostada

juristil, et ülesütlemine oleks tehtud korrektselt ja ei oleks tühine. Hagejal tekkis sellega seoses

õigusabikulu summas 244 eurot. Hageja on nõudest maha arvestanud kostja poolt tasutud

tagatisraha, mistõttu nõuab hageja, et kostja tasuks hagejale 1669,17 eurot (=1755,17 + 244 - 330).

2. Kostja avaldas hagivastuses, et tunnistab tema vastu esitatud nõudeid, kuid leiab, et esitatud

nõudest tuleks maha arvata 507,36 eurot kostja tehtud kulutuste ja enammakstud kõrvalkulude

katteks. Kostja väitis, et (i) korteris läks pesumasin katki ning kostja ostis katki läinud pesumasina

asemele uue pesumasina, mis maksis 338,9 eurot; (ii) kostja elas korteris üksi, kuid tasus 53 kuud

korteri üldelektri ja vee eest kahe inimese eest, mistõttu tasus kostja hagejale 154,56 eurot rohkem

kui oleks pidanud; ning (iii) „esimese üüriarvega tuli ka mingi võlg 13,9 eurot“. Ühtegi tõendit

kostja ei esitanud. Kostja ei vaidlustanud ka üürilepingu ülesütlemist.

3. 28.06.2024 kirjas selgitas kohus pooltele, et kohus lahendab asja kirjalikult lihtmenetluses.

Kohus selgitas kostjale, et kohus käsitleb kostja poolt hagivastuses avaldatut (s.o et kostja

tunnistab tema vastu esitatud nõudeid) omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses, mistõttu lähtub

kohus menetluses sellest, et kostja ei vaidlusta hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja

väiteid. Kohus selgitas kostjale, et kostja peab täpsustama oma vastuväitega seonduvaid asjaolusid,

sh esitama kohtule tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad.

4. 13.07.2024 esitas kostja täiendava seisukoha. Seoses pesumasinaga selgitas kostja, et pesumasin

läks katki pühapäeva õhtul, kostja helistas hagejale, kuid ei saanud hagejat kätte ning ostis

esmaspäeval uue pesumasina. Kostja esitas fotod kaardimakse kviitungist, kust nähtub, et

06.09.2021 on ostetud pesumasin hinnaga 338,90 eurot. Kostja esitas täiendavad selgitused ka

seoses üldelektrit ja veekulu puudutava vastuväitega, sh fotod neljast kostjale väljastatud arvest

(jaanuar 2018, mai 2023, juuni 2023 ja jaanuar 2024). Kolmandat vastuväidet (summas 13,90

eurot) kostja täiendavalt ei selgitanud (märkides üksnes, et „Esimesel üüriarvel oli võlg 13,90

eurot“), kuid esitas foto jaanuaris 2019 kostjale väljastatud arvest.

5. 29.07.2024 esitatud seisukohas vaidles hageja kostja väidetele vastu. Hageja väite kohaselt ei

olnud pesumasin katki, vaid see vajas hooldust, ning kostja ei andnud hagejale isegi võimalust ise

sellega tegeleda. Kostja ostis hagejaga kooskõlastamata kohe (järgmisel hommikul) uue

pesumasina. Uue pesumasina ostmiseks puudus vajadus. Kostja ei saa nõuda hagejalt pesumasina

kulu hüvitamist. Kui kostja oleks hagejaga pesumasina osas suhelnud, oleks saanud leida

lahenduse selliselt, et uut pesumasinat ei oleks olnud vaja osta. Kostja (teine) väide, et talle on

mingil perioodil arveldatud üldelektrit ja vett rohkem kui kostja tegelikult tarbis, on tõendamata.

Hagejale ei ole teada mitu inimest korteris elas. Kostja ei ole varasemalt teinud hagejale etteheidet,

et hageja oleks kostjale arveldanud üldelektrit ja/või vett rohkem kui kostja tegelikult tarbis. Kostja

(kolmas) väide seoses 2019. aasta jaanuari üüriarvega ei ole põhjendatud, sest võlg on arvest

nähtuvalt kostjal enesel hageja ees (mitte vastupidi), mistõttu ei ole kohane seda maha arvestada

kostja poolt võlgnetavast summast.

6. 07.08.2024 kirjas selgitas kohus kostjale asjaolusid, mis vajavad kostja poolt tõendamist,

arvestades hageja 29.07.2024 menetlusdokumendis esitatud vastuväiteid. Samuti märkis kohus, et

kostja ei ole jätkuvalt toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata kostja vastuväidet

seoses 2019. aasta jaanuari üüriarvega (summas 13,90 euro). Kohus määras kostjale tähtaja

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostja kohtule midagi täiendavat ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi tuleb tervikuna rahuldada.

8. Kostja võttis hageja nõude aluseks olevad asjaolud omaks (vt ülal, p-d 2 ja 3). Kuigi hageja on

esitanud kohtule ka vastavad tõendid, loeb kohus seega tõendatuks (TsMS § 231 lg 2), et:

a) Hageja ja kostja sõlmisid 02.12.2018 üürilepingu, mille punktide 2.1 ja 2.2 alusel kohustus

kostja tasuma hagejale iga kuu üüri 330 eurot ning tasuma kõrvalkulude eest (vt leping, dtl

91-92).

b) 2023. aasta oktoobri üür ja kõrvalkulud olid summas 275,61 eurot, 2023. aasta novembri

üür ja kõrvalkulud olid summas 379,68 eurot, 2023. aasta detsembri üür ja kõrvalkulud olid

summas 379,61 eurot, 2024. aasta jaanuari üür ja kõrvalkulud olid summas 351,59 eurot

ning 2024. aasta veebruari üür ja kõrvalkulud olid summas 368,68 eurot (vt väljavõtted

kõnealustest arvetest, dtl 94-97 ja 101).

c) Kostja jättis eelmises punktis viidatud üüri ja kõrvalkulud hagejale tasumata.

d) Hageja esitas 15.01.2024 kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse (vt dtl 102 jj), mille

ettevalmistamise ja koostamise eest tasus hageja juristile 244 eurot (hagiavalduse p 11).

9. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kostja võttis endale

üürilepinguga kohustuse tasuda hagejale iga kuu kokkulepitud üüri 330 eurot ning tasuda

kõrvalkulude eest (üürilepingu p-d 2.1 ja 2.2). Kostja jättis selle kohustuse 2023. aasta oktoobri,

novembri ja detsembri ning 2024. aasta jaanuari ning veebruari puhul täitmata, kogusummas

1755,17 eurot (vt ülal, p 8 alapunkt b)). Kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad (VÕS §

103). Hagejal on järelikult õigus nõuda, et kostja tasuks hagejale 1755,17 eurot.

10. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Otsese varalise kahjuna on muu hulgas käsitletav

kohtueelne õigusabikulu (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-138-10, p 29; Riigikohtu lahend asjas 3-

2-1-19-13, p 11). Kostja rikkus oma rahalisi kohustusi hageja ees. Hageja oli seetõttu sunnitud

üürilepingu üles ütlema. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul mõistlik, et hageja kasutas juristi abi

ülesütlemisavalduse koostamiseks, arvestades, et seaduse nõuetele mittevastava avalduse tegemisel

riskib üürileandja avalduse tühisusega (VÕS § 325 lg 5). Kulu, mis hagejal ülesütlemisavalduse

koostamisega seoses tekkis ning mida kostja ei ole ka vaidlustanud (vt ülal, p 8 alapunkt d)), on

kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Hagejal on järelikult õigus nõuda, et kostja hüvitaks hagejale

rikkumise tagajärjel tekkinud kahju summas 244 eurot.

11. Hageja on oma nõudest maha arvestanud kostja tasutud tagatisraha summas 330 eurot, mistõttu

on põhjendatud hageja nõue kostja vastu kokku summas 1669,17 eurot (=1755,17 + 244 - 330).

12. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, et hageja nõudest tuleks maha arvestada 507,36

eurot (vt ülal, p 2). Kohus käsitleb kostja vastuväidet tasaarvestusavaldusena (VÕS § 197).

Tasaarvestuse jaatamiseks peaks kohus aga leidma, et kostjal on hageja vastu nõue kostja

hagivastuses märgitud kulutuste ja enammakstud kõrvalkulude hüvitamiseks. Sõltumata kohtu

(korduvatest) selgitustest (vt ülal, p-d 3 ja 6) ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid ega esitanud

tõendeid selle kohta, et kostjal sellised nõuded hageja vastu on. Tõendamiskoormus lasus aga

kostjal (TsMS § 230 lg 1). Kohus leiab, et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida oleks võimalik

hageja nõudega kostja vastu tasaarvestada.

13. Esiteks

, kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt

uue pesumasina kulu hüvitamist. Kuna hageja selle väite vaidlustas, pidi kostja esmalt tõendama, et

pesumasin läks katki ning selliselt, et vaja oli osta uus pesumasin, s.o et tekkis puudus, mis andis

kostjale õiguse nõuda pesumasina asendamist uue pesumasinaga (VÕS § 278, VÕS § 279). Kostja

ei esitanud selle asjaolu tõendamiseks ühtegi tõendit. Ainuüksi sellel põhjusel ei saa kohus kostja

vastuväidet põhjendatuks pidada. Kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud, puudub kohtul alus

kahelda hageja väites, et pesumasin ei olnud katki, vaid vajas üksnes hooldust, ehk et ei esinenud

vajadust osta uus pesumasin.

14. Eelnevat sõltumata, kostja ei tõendanud ka seda, et kostja oleks andnud hagejale võimaluse ise

pesumasin ära parandada (kui see tõesti läks katki ja ei vajanud üksnes hooldust, nagu hageja

väitis) – mis seaduse kohaselt on aga sellise hüvitisnõude üheks eelduseks. VÕS § 279 lg 3

kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui

asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.

Praegusel juhul ei tõendanud kostja isegi seda, et ta oleks hagejat enne uue pesumasina ostmist

tekkinud probleemist teavitanud (kostja ei tõendanud oma väidet, et ta helistas eelneval õhtul

hagejale). Isegi kui see kostja väide oleks tõendatud, puudus vaidlus, et kostja ei saanud hagejat

telefoni teel kätte ning et kostja läks ja ostis kohe järgmisel hommikul pärast pesumasina

väidetavat katki minemist uue pesumasina. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas

VÕS § 279 lõikega 3 ning selliselt käituv üürnik ei saa hiljem esitada üürileandja vastu sellist

nõuet, nagu kostja on käesolevas asjas esitanud. Üürileandja ei ole VÕS § 279 lg 3 tähenduses

viivituses puuduse kõrvaldamisega, kui üürileandja isegi ei tea puudusest ning üürileandjale ei ole

antud mõistlik aeg puudus ise kõrvaldada.

15. Võlaõigusseaduse kommentaarides on seoses VÕS § 279 lõikega 3 ka selgitatud, et „[n]ormi

eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et üürnik võib ise kõrvaldada puuduse, kui puuduse

kõrvaldamine maksab suhteliselt vähe. Kui parandamine on kallis, peab üürnik üürileandjale

puudusest teatama. Vastasel juhul ei saa üürnik hea usu põhimõttest lähtuvalt kulutuste hüvitamist

käesolevas paragrahvis sätestatud alusel nõuda“.1 Arvestades, et uue pesumasin ostmisega

kaasnev kulu ei ole väike, ei ole üürnikul õigus sellist ostu teha enne, kui üürnik on andnud

üürileandjale vähemalt võimaluse ise see puudus parandada.

1 Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. § 279 kommentaarid, p 3.4.

16. Kohus märgib, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt pesumasina kulu hüvitamist ka mingil

muul õiguslikul alusel (nt VÕS § 286, käsundita asjaajamine). Kostja ostis praegu uue pesumasina

omal initsiatiivil, hagejaga kooskõlastamata ja hageja nõusolekut saamata. Hageja kohustamine

selle kulu hüvitamiseks viiks selleni, et hageja peaks tasuma hüvitist millegi eest, mida hageja ei

ole soovinud.

17. Teiseks

, kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks õigus esitatud hageja

vastu nõue seoses asjaoluga, et kostja väidetavalt tarbis teatud perioodil vähem üldelektrit ja vett

kui hageja kostjale arveldas. Kohus märgib, et kostjal lasus selle asjaolu tõendamiskoormus, sest

hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet seoses nende kõrvakuludega, mida kostja vastuväide

puudutab. Need kõrvalkulud, mida kostja vastuväide puudutab, tasus kostja hagejale ära. Järelikult

on tegemist üksnes kostja võimalikku vastunõuet puudutava asjaoluga (s.o mitte hageja nõude

eeldusega) ning oma nõude olemasolu tõendamiskoormus lasub kostjal. Kostja ei esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, kui palju kostja vaidlusalustel kuudel tegelikult väidetavalt üldelektrit ja vett

tarbis, s.o et esines erinevus tegeliku ja arvetel märgitud mahtude vahel. Kostja esitas tõenditena

küll osad kostjale kõnealusel perioodil väljastatud arved (vt dtl 137), kuid need tõendavad üksnes

kostjale väljastatud (konkreetsete) arvete aluseks olnud tarbimismahtusid, mitte kostja väidet, et

tegelik tarbimismaht oli midagi muud. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et kostja ei

vaielnud menetluses vastu hageja väitele, et kostja ei ole varasemalt, nt mõne kõnealuse arve

saamisel, hagejaga kunagi ühendust võtnud ja arve(te) osas hagejale etteheiteid teinud. Kõike

eelnevat arvesse võttes jääb kostja kõnealune vastuväide kohtu jaoks paljasõnaliseks ning

arvestades kostjal lasuvat tõendamiskoormust, ei saa kohus seda põhjendatuks pidada.

18. Kolmandaks

, kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostjal oleks õigus esitada

hageja vastu nõuet seoses 2019. aasta jaanuarikuu arvel märgitud võlaga summas 13,90 eurot.

Kostja ei selgitanud oma sellekohast vastuväidet, rääkimata tõendite esitamisest, kuigi kohus küsis

korduvalt selle kohta kostjalt selgitusi. Kohus saab asja menetleda üksnes poolte esitatud asjaolude

alusel (TsMS § 5 lg 1). Kostja esitas kohtule küll 2019. aasta jaanuari eest kostjale väljastatud arve,

millel on tõesti märgitud kostja võlg hageja ees summas 13,90 eurot (vt dtl 137), kuid sellest ei saa

kohus veel järeldada, et tegelikult kostjal hageja ees võlga ei olnud. Ühtegi täiendavat asjaolu

kostja kohtu ette ei toonud.

19. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ning kostjalt tuleb hageja

kasuks mõista välja 1669,17 eurot, mis koosneb (i) hagejale üürilepingu alusel tasumata üürist ja

kõrvalkuludest ning (ii) hageja kohtuvälistest õigusabikuludest - millest on maha arvestatud kostja

tasutud tagatisraha.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

21. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).

Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 915 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja

õigusabikulud 600 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud, kuid kohus

määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab

nende väljamõistmise põhjendatust sõltumata kostja vastuväidete puudumisest.

22. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1).

Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja taotlus tasutud riigilõivu

hüvitamiseks summas 315 eurot on seega põhjendatud.

23. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas

lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale

hagimenetluses õigusteenust 5 tundi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab hageja

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks ajakulu – kõik

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud ning nimekirjast ei nähtu, et

lepinguline esindaja oleks kulutanud nende toimingute tegemisele ebamõistlikult palju aega.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 600 eurot (5 x 120).

Õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.

24. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas

915 eurot (=315 + 600).

25. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 177 lg 4).

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik