3-23-790/27 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-790

Määruse kuupäev

10. oktoober 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Karin Räätsa kaebus Viljandi valla vastu Matapera külas

Õisu metskond 237 kinnisasjale ehitamiseks 13.04.2022

antud projekteerimistingimuste ja 16.09.2022 antud ehitus-

loa tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Karin Rääts, esindaja advokaat Päivi Margna

Vastustaja Viljandi vald, esindaja Reet Pramann

Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Jaana

Hanikat

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada järgmine kompromiss.

1.1. Pooled lõpetavad Tartu Halduskohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-23-790

esemeks oleva vaidluse kompromissiga.

1.2. Viljandi Vallavalitsus tunnistab kehtetuks Viljandi Vallavalitsuse (vallavalitsuse

alatine ehituskomisjon) 13.04.2022.a projekteerimistingimuste andmise otsuse nr 2-

16/17 „Projekteerimistingimuste andmine“ alusel antud projekteerimistingimused (nr

2211802/02859) ja Viljandi Vallavalitsuse (vallavalitsuse alatine ehituskomisjon)

16.09.2022.a ehitusloa andmise otsuse nr 2-16/149 „Ehitusloa andmine“ alusel antud

ehitusloa (nr 2212271/20707). Viljandi Vallavalitsus täitis selle kohustuse 04.10.2024.

1.3. Viljandi Vallavalitsus kohustub hoiduma uute projekteerimistingimuste ja

ehitusloa väljastamisest vaidlusalusele ehitusalusele maale kinnistutel asukohaga Õisu

metskond 237, Matapera küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, registriosa nr

12216450 ja Õisu metskond 126, Matapera küla, Viljandi vald, Viljandi maakond,

registriosa nr 12592750 (määruse lisa 1, oranžiga piiratud ala) ilma naaberkinnistu

omaniku nõusolekuta.

1.4. Pooled kinnitavad tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi kohase

täitmisega on kõik kaebuse aluseks olevatest asjaoludest tulenevad poole nõuded teise

poole vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud.

1.5. Pooled on kokku leppinud, et kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluses

jäävad vastustaja kanda. Vastustaja hüvitab kaebaja menetluskulud summas 3 652,16

eurot (sisaldab käibemaksu) kompromissi jõustumisel Virgo Rääts arvelduskontole nr

EE252200001105264012.

1.6. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

2. Lõpetada menetlus.

3. Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja ei teata enne

määruse jõustumist teisiti, siis tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see

tasuti.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi

kohta (vt määruse punkti 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Kaebaja Karin Räätsale kuulub Viljandi vallas Matapera külas asuv Tarja-Tamme

kinnisasi. Vastustaja Viljandi vald andis projekteerimistingimused ja ehitusloa kaebaja

naaberkinnisasjadele ehitamiseks:

- projekteerimistingimused 13.04.2022.a otsusega nr 2-16/17 (dtl 97-98). Projekteerimis-

tingimused kanti ehitisregistrisse 14.04.2022 numbriga 2211802/02859 (dtl 13-15);

- ehitusloa 16.09.2022.a otsusega nr 2-16/149 (dtl 16-17). Ehitusluba kanti ehitisregistrisse

19.09.2022 numbriga 2212271/20707 (dtl 100-105).

Ehitamisest huvitatud isik on kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus.

Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus projekteerimistingimuste ja ehitusloa

tühistamise nõudes.

2. Menetlusosalised esitasid 23.09.2024 kohtule kinnitamiseks kõigi menetlusosaliste poolt

alla kirjutatud kompromissi ja palusid menetluse lõpetada. Menetlusosalised selgitasid, et nad

võtavad kompromissi sõlmimisel arvesse, et kolmas isik on esitanud 27.08.2024 taotluse

saada projekteerimistingimused vaidluse esemeks oleva hoone ehitamiseks uude asukohta

(määruse lisa 2, oranžiga piiratud ala).

3. Kohus arutas kompromissi tingimusi menetlusosalistega e-kirja teel.

3.1. Kohus küsis, kas menetlusosalised teadlikult ei lisanud kompromissi tingimuste hulka

ehitise uut asukohta. Menetlusosalised kompromissi sõnastust muuta ei soovinud.

Menetlusosalised kinnitasid, et kokkuleppe osapooltele on arusaadav, milline on uus asukoht,

ja uude asukohta on väljastatud projekteerimistingimused.

3.2. Kompromissi teise punkti (projekteerimistingimuste ja ehitusloa kehtetuks tunnistamine)

täitmise tähtajaks oli kompromissi algses tekstis 04.10.2024. Kohus selgitas, et ei jõudnud

kompromissi enne selle tähtaja möödumist läbi töötada, ja tegi ettepaneku uue tähtaja

määramiseks. Menetlusosalised kinnitasid, et vastustaja on projekteerimistingimused ja

ehitusloa 04.10.2024 kehtetuks tunnistanud.

3.3. Kohus selgitas, et kompromissi kolmanda punkti (vastustaja kohustub hoiduma …)

täitmist / rikkumist ei ole võimalik üheselt mõistetavalt kindlaks teha ning selline punkt võib

kompromissis olla, kui kõik menetlusosalised saavad ühtmoodi aru, et tegemist on hea tahte

avaldusega, millest ei tulene nõudeid, mida saaks õiguskaitsevahendite abil maksma panna.

Menetlusosalised kinnitasid, et nad saavad kokkuleppest samamoodi aru.

3.4. Kompromiss sisaldas algselt kokkulepet kaebetähtaja lühendamise kohta. Kohus selgitas

menetlusosalistele, et halduskohtumenetlust reguleerivad õigusnormid sellise kokkuleppe

sõlmimist ei võimalda. Menetlusosalised kinnitasid, et selle punkti võib kompromissist välja

jätta.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni

kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui

kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik.

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku

õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

kompromissi kinnitamise korral menetluse.

Kompromissile on alla kirjutanud pooled ja kolmas isik. See tähendab, et kolmas isik on

kompromissiga nõus. Kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine. Kohus kinnitab

kompromissi ja lõpetab menetluse.

5. HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa kaebaja pärast käesoleva määruse jõustumist esitada

kohtule sama nõudega samal alusel kaebust.

6. Kaebaja esitas kaebuse (riigilõiv 20 eurot) ja esialgse õiguskaitse taotluse (riigilõiv 20

eurot), kuid tasus riigilõivu 60 eurot. Kohus tagastab enam tasutud riigilõivu 20 eurot.

Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 6 alusel

tagastamisele ei kuulu.

7. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleks esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja

andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks